4-12-2031/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 24. mail 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Väärteoasja number 4 – 12-2031 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Vaidlustatud lahend

E.Z kaebus PPA Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 10.04.2011.a. otsusele väärteoasjas 2317,12,003781 Kaebuse esitanud isik E.Z isikukood XXX, elukoht: XXX Kohtuväline menetleja

Menetlus

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus, Rahumäe tee 6, 11316, Tallinn Kirjalik menetlus

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata E.Z kaebus ja PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin 10.04.2011.a. otsus väärteoasjas 2317,12,003781 muutmata.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin 10.04.2011.a. väärteoasjas 2317,12,003781 tehtud otsusega tuvastati, et E.Z

juhtis 21.03.2012.a. kell 03:15 Harju maakonnas, Tallinna linnas, Ehitajate teel mootorsõidukit juhile keelatud seisundis,kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,42 mg. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Pärast menetlusaluse isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (näit.oli positiivne) toimetati ta politseiasutusse, kus tuvastati alkoholisisalduse määr isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. 21.03.2012.a. kell 03.44 mõõdeti E.Z alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr. ARAF-0031, mille lõplik lugem oli 0,47 mg/l, laiendmääramatus +- 0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,42 mg/l. Väärteoasi nr. 4 – 12-2031

2

Mõõteseaduse § 5 lg.1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja piirivalve seaduse § 74-24 lg.6’2 alusel 16.06.2011.a. Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja

mõõtetulemuste töötlemisele.Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust

alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud(taatlemistunnistus nr. TTRC-11-00095) ning tõendusliku alkomeetri

kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuse töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg.2 p.2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Menetlusalune isik E.Z rikkus seega liiklusseaduse § 69 lg. 5 nõudeid pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 224 lg.2 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja E.Z’ le Liiklusseaduse § 224 lg.2 järgi rahatrahvi 210 trahviühikut s.o. 840 eurot. KarS § 50 lg.1 p.2 alusel liiklusseaduse § 224 lg.3 p.1 järgi lisakaristusena võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 4-ks kuuks.

KAEBUSE SISU

E.Z /Õsso/ esitas 04.05.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub läbi vaadata

PPAPõhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 10.04.2011.a. väärteoasjas 2317,12,003781 tehtud otsus lisakaristuse osas, mis on määratud ebaõiglaselt.

E.Z /Õsso/ põhjendab esitatud kaebust sellega, et ta on oma süüd algusest peale tunnistanud. Peab endalt juhtimisõiguse äravõtmist ebaõiglaseks karistuseks. Kuigi politsei ei ole

tuvastanud ühtegi raskendavat asjaolu, on teda karistatud keskmiselt karmimalt.Kaebaja juhib

tähelepanu ka talle määratud lisakaristuse suurusega seonduvatele anomaaliatele. Talle

teadaolevalt on kriminaalkorras mõistetavad karistused leebemad , päädides lisakaristuse osas paarikuulise juhtimisõiguse äravõtmisega.

E.Z /Õsso/ avaldas, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil ja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtule 18.05.2012.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4 –12-2031 (2317,12,003781) E.Z-i kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub.

Menetlusalune isik pani toime enamohtliku väärteo. Väärteoasjas koostatud tõendusliku

alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati kaebaja organismis lubatud

alkoholipiirmäära ületamine. Isikul tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus

0,47 milligrammi, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 milligrammi liitri kohta ja tulemuseks saadi 0,42 milligrammi liitri kohta. Kohtuväline menetleja lähtus otsuse tegemisel KarS § 56 sätetest, mille kohaselt on karistamise

aluseks isiku süü ning karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et olukord, kus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus niivõrd suur, et täiskasvanud isik pidi enda sellisest seisundist teadlik olema või

pidi seda vähemalt võimalikuks pidama.21.03.2012.a. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollis toodud kontrollile allutatud isikul esinevad joobele viitavad tunnused ,nagu silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus ja kerged häired koordinatsioonis. Isik, kellele on väljastatud

3

mootorsõiduki juhtimiseõigus on teadlik nii liiklusreeglite nõuetest kui ka liiklusseaduses

sätestatud sanktsioonidest. Seega ei saanud menetlusalusele isikule olla üllatuseks asjaolu, et

liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat lisaks rahatrahvile karistada ka juhtimisõiguse äravõtmisega või arestiga. Kuivõrd kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kellel oma igapäeva toimetuste hõlpsamaks realiseerimiseks on vajadus kasutada mootorsõidukit, sellisel juhul peab

menetlusalusele isikule olema väga hästi teada, et liiklusnõuetega vastuollu minek toob kaasa

karistuse, mis omakorda võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Olles taolisest riskist

teadlik, peab isik ise valima sellise käitumisviisi, et tema majanduslik olukord ei halveneks

määratava rahatrahvi tõttu. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju

avaldanud ega sundinud teda hoiduma väärteo toimepanemisest. Menetlusaluse isiku poolt

toimepandud liiklusalase väärteo iseloom näitab ilmselgelt tema üleolevat suhtumist

liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elule, tervisele ja varasse. Seisundis, kus lubatud

alkoholi piirmäär väljahingatavas õhus oli ületatud, võttis menetlusalune isik teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht, igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning

seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus

lubatud alkoholipiirmäär on ületatud kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ning ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata.

KOHTU JÄRELDUSED.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lõige 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi

või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteist kuuni. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on E.Z poolt 21.03.2012.a. toimepandud tegu tõendamist leidnud ning seda ei vaidlusta menetlusalune isik ka ise. E.Z poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud. E.Z asus juhtima mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Kohus osundab asjaolule, et hea enesetunne peale alkoholi tarvitamist ei anna alust arvata, et alkohol on verest lõhustatud ning isik on seisundis, mis võimaldab tal mootorsõidukit juhtida. Seega peab eelnevalt alkoholi tarvitanud isik enne mootorsõidukit juhtima asumist igakülgselt veenduma, et tema seisund lubab juhtimisele asuda, mitte lähtuma üksnes heast enesetundest.

Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega ning selle suurus muutmisele ei kuulu.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus E.Z kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 10.04.2012.a. väärteoasjas 2317,12,003781tehtud otsuse muutmata . Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohus tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises vähemalt

kaudse tahtluse, kuivõrd E.Z on andnud ütlusi alkoholi tarvitamise kohta juhtima

asumisele eelnenud ajal. Arvestades asjaolu, et mootorsõidukit juhtima asudes teadis

menetlusalune isik seda ,et ta on alkoholi tarvitanud , seega oli ta teadlik õigusrikkumise

4

toimepanemise võimalikkusest sõidukit juhtima asudes ning ta oleks pidanud enese kainuse

tuvastamiseks astuma konkreetseid samme – veenduma joobeseisundi puudumises aktiivse tegevuse kaudu, selle teadlik tegemata jätmine ja iseendale tervislikule seisundile hinnangu andmine ei tähenda väärteo toimepanemist süü kergemas vormis.

Kohus on seisukohal, et arvestades menetlusalusele isikule määratud karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke on igati põhjendatud E.Z karistamine antud rikkumise eest rahatrahviga 840 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 (neljaks) kuuks. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama,

et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt

karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on lisaks õiguskorra kaitsmise huvidele ka menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema.

Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, § 134

Kohtunik