1-11-3983/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-11-3983

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3983 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 25. aprilli 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu P.G kaitsja advokaat Roman Levini määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Tartu Maakohtu 25. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu P.G kaitsja advokaat Roman Levini määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Advocatus kaudu 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 6.40 (kuus eurot ja nelikümmend senti), advokaat Roman Levinile tema poolt P.G-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista P.G-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu

advokaat Roman Levini poolt osutatud õigusabi eest 38.40 eurot riigituludesse.

4. P.G tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „P.G 1-11- 3983 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

2 Asjaolud

Tartu Maakohtu 25.04.2012 määrusega jäeti P.G talle Tartu Maakohtu 14.09.2011 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

P.Gunnistati Tartu Maakohtu 14.09.2011 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning

teda karistati 1-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust

Tartu Maakohtu 10.12.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 29 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 13.07.2009 ja lõpeb 11.08.2013. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 02.04.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, hinnanud vangla esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulanud ära kaitsja arvamuse ja süüdimõistetu, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Maakohus tuvastas, et P.G on alates 1994. aastast korduvalt kriminaalkorras karistatud. Põhiliselt on teda karistatud varavastaste kuritegude, sealhulgas ka röövimiste eest. Samuti on teda korduvalt karistatud alkoholi tarvitamisega seotud väärtegude toimepanemise eest. Sellest

järeldas maakohus, et süüdimõistetul on kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemisele koos vägivallaga. Vaatamata sellele, et teda on eelnevalt korduvalt karistatud, jätkas ta ikkagi kuritegude sooritamist. Samuti on ta vanglas süstemaatiliselt distsipliini rikkunud. 2011. aastal

on teda vanglas distsiplinaarkorras karistatud 12-l korral. Antud karistused kinnitavad maakohtu arvates, et süüdimõistetu ei ole suutnud alluda isegi range järelevalve tingimustes

kehtestatud korrale. Lisaks sellele on vangla pidanud kohaldama tema suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid, sest P.G tarvitas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda.

Sotsiaalprogrammi XXXX läbimine ei ole olnud piisav, et vähendada tema agressiivsust.

Järelikult on tema väidetav õiguskuulekus ja allumisvõime ka kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutades maakohtu hinnangul tõsiselt kaheldav. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk.

Arvestades süüdimõistetu varasemat käitumist, luges maakohus põhjendatuks vangla ja

kriminaalhooldusametniku seisukoha, et vabaduses võib süüdimõistetu panna toime uue

kuriteo. Nimetatud asjaolu võivad soodustada suured võlgnevused (üle 12 000 euro),

kriminogeenne tutvusringkond, toetava sotsiaalvõrgustiku puudumine, agressiivne ja impulsiivne käitumismaneer ning sõltuvus alkoholist. Samuti paneks tema elama asumine ema

juurde viimase raskesse olukorda, sest süüdimõistetu ema on haige ja vajab rahu. Kindla

elukoha puudumine aga muudab võimatuks nõuetekohase kriminaalhooldaja

käitumiskontrollile allutamise. Peale selle on P.G läbimata ka individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogramm XXXX. Maakohus leidis, et seega on süüdimõistetu endiselt ohtlik ühiskonnale, kuna võib jätkata uute kuritegude toimepanemist ning uue kuriteo oht on kõrge.

Eeltoodu alusel ei tekkinud maakohtul kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks

vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline alluma

kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Maakohus leidis, et süüdimõistetut, kes on

toime pannud varavastaseid kuritegusid, korduvalt käitunud õigusvastaselt, sealhulgas ka vanglas, ning kes võib toime panna uue kuriteo, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna suure tõenäosusega ei ole ta suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile.

3

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning P.G vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja märgib, et eelnev karistatus iseenesest ei saa välistada vangistusest tingimisi

ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja rõhutab, et P.G on läbinud sotsiaalprogrammi

XXXX, mis aga maakohtu arvates ei ole olnud piisav tema agressiivsuse vähendamiseks. Kaitsja leiab, et nimetatud sotsiaalprogrammi läbimisega on P.G näidanud tõsist tahet

tegeleda oma probleemidega, sh suuta toime tulla agressiivsuseni viia võivate

emotsioonidega. Kaitsja hinnangul ka siis, kui kohtu hinnangul pole programmi läbimine

olnud piisav, ei võimalda üksnes asjaolu, et P.G on vanglas korduvalt saanud distsiplinaarkorras karistada, teha järeldust tema kaheldava õiguskuulekuse ja allumisvõime kohta juhul, kui P.G allutatakse kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Kaitsja hinnangul ei ole maakohtu väide P.G kindla elukoha puudumise kohta päris

korrektne. P.G on avaldanud soovi asuda elama oma XXXX H-M.P.juurde aadressil

XXX. Kohtuistungil selgitas P.G, et on emaga telefoni teel rääkinud ning ema on nõustunud teda enda juurde elama võtma. Kaitsja soovib rõhutada, et P.G on materjalidest nähtuvalt olemas tööoskused, töötanud

on ta pehmemööblitisleri ja ehitajana. Vangistuses viibimise ajal on P.G osalenud

majandustöödel. Töökogemused annavad võimaluse asuda vabanemisel ennast ise üleval

pidama ning ka aktiivselt vähendama rahalisi nõudeid. See võimaldaks ka kiiremat taasühiskonnastamist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

P.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea

vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt peamiselt määruskaebuses esitatud väiteid.

3. Ringkonnakohus möönab, et P.G käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud

mõned positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel

kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – P.G on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi XXXX ning osalenud

XXXX. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et P.G vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

4. vangistusest tingimisi Ringkonnakohus leiab, et eelkõige ei võimalda P.G ennetähtaegselt vabastada tema varasem elukäik. Nii nähtub karistusregistri õiendist, et teda on kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral, reaalses vangistuses viibib ta kolmandat

4 korda. Esimese karistuse kandmiselt vabastati P.G tingimisi enne tähtaega, kuid ta pani

katseajal toime uue kuriteo. Vaatamata varasematele korduvatele karistustele on P.G jätkanud kuritegude sooritamist, pannes toime valdavalt varavastaseid kuritegusid. Eeltoodust

järeldab ringkonnakohus, et varasemad karistused pole P.G-le vajalikku paranduslikku mõju avaldanud ning mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Eelnevast lähtuvalt

puudub ringkonnakohtul veendumus, et vabanedes vangistusest tingimisi enne tähtaega ei jätkaks P.G kuritegude toimepanemist. Siinkohal on ringkonnakohtu hinnangul oluline tähelepanu pöörata asjaolule, et P.G pole ka vanglas range järelevalve tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt, omades arvukalt kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

5. Ringkonnakohus möönab, et eelnev karistatus iseenesest ei saa välistada vangistusest

tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Samas on kohus seisukohal, et korduvalt

kriminaalkorras karistatud ning vanglakaristust kandnud isiku tingimisi ennetähtaegseks

vabastamiseks peavad esinema sellised asjaolud, mis veenaksid kohut, et süüdimõistetu on

oma suhtumist õiguskorda muutnud ning on suuteline edaspidi kuritegude sooritamisest

hoiduma. P.G käitumises aset leidnud üksikud positiivsed muutused ei ole ringkonnakohtu hinnangul sellise veendumuse kujunemiseks piisavad. P.G tuleb esmalt

oma käitumisega vanglas näidata, et ta on suuteline alluma kehtestatud korrale, ning alles seejärel võib osutuda võimalikuks tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine.

6. puhul oluliseks uue kuriteo toimepanemise Ringkonnakohtu hinnangul on P.G

riskiteguriks alkoholi ning narkootikumide tarvitamine. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et P.G on varasemalt pannud kuritegusid toime nii alkoholikui ka narkojoobes

ning ta süstis pidevalt amfetamiini. Samas ei ole P.G vangistuses läbinud

sõltuvusprobleeme käsitlevat sotsiaalprogrammi XXXX , mis võimaldaks tal uue kuriteo sooritamise riski vähendada. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta küll alustas nimetatud

programmi läbimist, kuid see katkestati põhjuseta puudumise pärast. Eeltoodust järeldab

ringkonnakohus, et P.G ei teadvusta endale alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest

tulenevaid riske ega ole motiveeritud sõltuvusprobleemidega tegelemiseks. Endiselt eksisteerib oht, et ta võib vabanedes jätkata alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, mis võib viia uute kuritegude sooritamiseni.

7. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid

ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea

ringkonnakohus võimalikuks kohaldada P.G suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Ringkonnakohtu hinnangut kinnitab asjaolu, et ka vangla ja kriminaalhooldaja ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist.

8. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Paavo Randma