1-12-4377/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-12-4377

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mail 2012 Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-4377 (12230104842) Kohtunik Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Kriminaalasi Jan Vilde süüdistatuna KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Urmo Paal

Süüdistatav Jan Vilde, isikukood 39101070230, Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel eesti keel, algharidus, juhutööd, elukoht: XXX, tõkend – KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 14.04.2012.a., elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 14.04.2012.a.

Kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt.

RESOLUTSIOON

1. Jan Vilde süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Jan Vilde kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.04.2012.a., s.o 1 (üks) ööpäev, lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 3. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Jan Vildele mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva tema suhtes tingimuslikult kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Jan Vilde ei pane temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime tahtlikult uut kuritegu. 4. KarS § 78 lg 1 alusel arvestada Jan Vildele määratud 3 (kolme) aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 23.05.2012.a.

2

5. Jan Vilde suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 6. Jan Vildelt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 96 eurot (üheksakümmend kuus eurot); • KrMS § 179 alusel sundraha 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot); • KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti); 7. Menetluskulud tuleb KrMS § 424 alusel tasuda 6 (kuue) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et 5 kuu jooksul tasutakse igakuiselt 10. kuupäevaks 88,50 eurot ja 6. kuul 88,95 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Jan Vilde, 1-12-4377, kaitsjatasu, sundraha, koopiakulu“. 8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Esitatud süüdistus Jan Vilde juhtis 14.04.2011. a. kella 00.09 ajal Harjumaal Tallinnas Sõle tn ja Härjapea tn ristmikul, mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,84 mg/l ± 0,07 mg/l (lõplik tulemus 0,77 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus Jan Vilde liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

3

Jan Vilde pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Urmo Paal, süüdistatav Jan Vilde ja tema kaitsja Jugans Grossmann sõlminud kokkuleppe selles, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör Jan Vilde karistamist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 14.04.2012.a., s.o 1 päev karistusaja hulka, mõistes Jan Vildele lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 kuud 29 päeva. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Jan Vilde ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Jan Vilde kuulub KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kriminaalasjas ei ole taotletud menetluskulude riigi kanda jätmist, mistõttu mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 96 eurot (üheksakümmend kuus eurot); • KrMS § 179 alusel sundraha 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot); • KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti).

Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd tema sissetulek on juhuslik ja kasin ning lühikese aja jooksul sedavõrd suure summa tasumine ei ole jõukohane. Prokurör toetas esitatud taotlust. Kohus asub seisukohale, et taotlus on põhjendatud. Süüdistatava sissetulek ei võimalda summa kohest tervikuna tasumist, küll on see võimalik osade kaupa. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid

4

summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks veelgi süüdistatava majanduslikku olukorda.

Ingrid Kullerkann Kohtunik