1-11-14238/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mail 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-14238 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja Prokurör Katrin Lindpere Kriminaalasi

G.Z süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

G.Z

isikukood: XXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus:

karistused kustunud; väärteokorras karistatud; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja

Advokaat Aivar Hint riigiõigusabi korras Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

otsustas: Süüdi tunnistada G.Z KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

G.Z ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata G.Z katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista G.Z-ilt kannatanule K.V. `le (isikukood: XXX) kahju hüvituseks kolmsada üheksateist (319) eurot 55 senti.

2

KrMS § 180 alusel välja mõista G.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha nelisada kolmkümmend viis (435) eurot ja kaitsjatasu viiskümmend seitse (57) eurot 58 senti. Kriminaalasjas teostatud käekirjaekspertiisi tasu kakssada kaheksakümmend kaks (282) eurot jätta riigi kanda, sest dokumendi võltsimise süüdistust G.Z-ile ei esitatud.

Määrata, et G.Z on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606

Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgistuses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest rahaline karistus või kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirja

likult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus G.Z süüdistatakse selles, et tema, 2009. aasta veebruar - märts Tartus, omastas tema

valduses oleva K.V. le kuuluva sõiduauto Audi 100 registreerimismärgiga XXX väärtusega

18000.00 krooni (s.o 1150,41 eurot), mille müüs ebaseaduslikult Allar Põderile, pöörates valduses oleva sõiduauto enda kasuks.

Sellega pani G.Zoime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise.

Kokkulepe/sõlmitud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 23.12.2011/

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.Z ei pane 3 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Tekitatud kahju- kannatanule K.V. le 319. 55 eurot.

3

Menetlus kohtus Kohtuistungil 21.05.2012 prokurör Katrin Lindpere andis ülevaate sõlmitud kokkuleppest ja jäi

kokkuleppe juurde. Prokurör taotles käekirjaekspertiisitasu

282 eurot jätta riigi kanda, sest G.Z-ile ei ole esitatud süüdistust dokumendi võltsimises. Süüdistatav G.Z tunnistas kohtuistungil , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja vastab tema tahtele ning ta jäi kohtus selle kokkuleppe juurde. Kaitsja Aivar Hint jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppemenetluse seaduslikkust ning kokkuleppe vastavust kaitsealuse tahtele. Kaitsja taotles menetluskulude nõude ajatamist 12

kuule, sest G.Z on kaks ülalpeetavat ja menetluskulude kohene tasumine on raskendatud.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

G.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga tekitatud kahju osas on esitanud tsiviilhagi kannatanu K.V. summas 319.55 eurot.

KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu K.V. ja süüdistatava G.Z vahel 17. veebruaril 2009. a sõlmitud ostumüügi

järelmaksu lepingust nähtuvalt pidi G.Z tasuma K.V. le lisaks sõiduki eest tasutud ettemaksule veel 05. märtsil 2009. a 2500 krooni ja 05. aprillil 2009. a 2500 krooni, s.o kokku

5000 krooni ehk 319.55 eurot. Nimetatud kohustust pole G.Z käesoleva ajani aga täitnud ning on seega rikkunud temale lepingust tulenevat kohustust. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kuna kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud G.Z poolt kannatanuga sõlmitud

lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse rikkumine kannatanu poolt tsiviilhagis toodud summa ulatuses ning tema süü selles, siis leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud, tuleb rahuldada ja G.Z-ilt välja mõista.

Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Kriminaalasja menetlemisega seoses tekkinud menetluskuludeks on G.Z-ile riigi

õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 57, 58 eurot, süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot ning kriminaalasja menetluse käigus teostatud käekirjaekspertiisi tasu 282 eurot. Kohtunik leiab, et G.Z-ilt kuulub riigituludesse väljamõistmisele sundraha 435 eurot ja

kaitsjatasu 57.58 eurot. Käekirjaekspertiisitasu 282 eurot tuleb jätta riigi kanda, vastavalt

prokuröri poolt esitatud taotlusele ja selle põhjendusele. Kriminaalasja toimikust nähtuvalt on käekirjaekspertiis teostatud nii kriminaalasjas süüdistatava, kannatanu kui ka tunnistaja suhtes, selgitamaks välja sõiduauto Audi 100 (registreerimismärgiga XXX) müügilepinguga seonduvaid tegelikke asjaolusid ning üksnes G.Z-ile esitatud süüdistuse tõendamist see ei puuduta. Seega leiab kohtunik, et ekspertiisiga seotud menetluskulu G.Z-ilt väljamõistmine oleks

käesoleval ajal põhjendamatu, sest G.Z-ile ei ole esitatud dokumendi võltsimise süüdistust, mistõttu tuleb nimetatud kulu jätta riigi kanda nagu ka prokurör Kartin Lindpere seda taotles.

4

Kohtunik leiab, et arvestades G.Z-ilt väljamõistetavate menetluskulude suurust ning asjaolu, et käesoleva kohtuotsuse alusel tuleb tal hakata tasuma ka kannatanu tsiviilhagi, on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses korraga tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. On

põhjendatud KrMS § 423, § 424 alusel määrata G.Z-ile väljamõistetavate

menetluskulude tasumine osade kaupa ühe aasta jooksul, arvestades G.Z kaht ülalpeetavat ja tema sissetulekut.

Kohtunik