1-11-11224/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-11224

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. mail 2012.a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-11-11224 (11260103045) Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. Kinnipeetav B.J isikukood: XXX; elukoht: XXX; EV kodanik Kaitsja advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 75, 76 ja KrMS § 426, 432 Vabastada B.J, isikukood: XXX, talle Tartu Maakohtu 07.11.2011. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada B.J täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

- elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel XXX;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel krimin

aalhooldusosakonda registreerimisele,

- alluma

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

- saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg. 2 p. 2, 4, 7, 8 ja 9 alusel määrata B.J-ile

katseajaks järgmised kontrollkohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

- asuma tööle hiljemalt 1 (ühe) nädala jooksul peale vabanemist;

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega;

- osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja soovitab;

- alluma elektroonilisele järelevalvele tähtajaga 3 (kolm) kuud arvates elektroonilis

e järelevalve seadme kehale kinnitamist.

Määrata B.J katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja Irina Anniko järelevalve alla.

Välja mõista riigieelarvest 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks kaitseülesande täitmise eest advokaat Valli Murde poolt. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.J-ilt 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber . 2800049874 Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-11-11224 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 19.05.2012. a..

Asjaolud ja kohtu seisukoht

B.J on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 07.11.2011.a otsusega KarS § 213 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 suurendati karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust Tartu Maakohtu 16.09.2011. a otsusega mõistetud vangistuse, s.o 8 kuu 1 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks B.J-ile mõisteti 1 aasta ja 1 päev vangistust. Karistusaja algus on 02.11.2011.a ja lõpp 03.11.2012.a. Võimalus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 02.05.2012.a.

B.J on varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral:

1. 16.12.1996.a Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 järgi 5 kuud vabadusekaotust

tingimisi katseajaga 2 aastat; KrK § 40 lg 3 alusel loeti karistus kaetuks 19.09.1994.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vabadusekaotusega;

2. 04.03.1997.a Tartu Linnakohtu kotsusega KrK § 195 lg 2 järgi 8 kuud vabadusekaotust

tingimisi katseajaga 3 aastat;

3. 26.11.1999.a Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2; § 195 lg 2 alusel 11 kuud

vabadusekaotust;

4. 01.02.2005.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 424 alusel 6 kuud vangistust koos

juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks ja 6 kuuks;

5. 07.04.2005.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi 1 aasta 1 kuu vangistust koos

juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks;

6. 19.08.2005.a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 143 lg 2 p 2, § 186 - § 17 lg 6, KarS § 199 lg 2

p 4, § 424 järgi 2 aastat vangistust koos juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks;

7. 07.04.2008.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, § 424, § 329 järgi 2 aastat 9 kuud

ja 11 päeva vangistust koos juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks;

8. 06.05.2011.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 329 järgi 5 kuud vangistust, mis asendati 300

tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud;

9. 16.09.2011.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 329 järgi 8 kuud 1 päev vangistust vangistust.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole B.J vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

Kinnipeetav asub vabanedes elama endisesse elukohta Tabiveres. Korter kuulub kinnipeetava

abikaasa emale, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks.

Vabanedes võimalus asuda tööle XXX. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, proovinud ka

narkootilisi aineid. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 39%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab B.J-i ennetähtaegset vabastamist koos allutamisega käitumiskontrollile.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on B.J vabanemise korral võimalus

elama asuda elukaaslase juurde, korteri omanik on andnud nõusoleku elektroonilise valve

seadmete paigaldamiseks. Olemas töökoht XXX. B.J-i suhtes on TÄITIS andmetel

rahalisi nõudeid üle 4900 euro. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoriks on alkoholi

tarvitamine, varasem karistatus ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumine. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale

järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end töötuna arvele kohtu määratud tähtajaks ning mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda

kohtu määratud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammis ning rakendada elektroonilist valvet tähtajaga 4 kuud.

B.J seletas kohtuistungil, et saab aru oma olukorrast, mis ei ole kõige ilusam, olnud varem kriminaalhoolduse rikkumine. See oli tingitud alkoholi tarvitamisest. 2010.a. kui aja ära istus, siis alkoholi ei tarvitanud enam, sest sai aru, et selle pärast pidevalt istus. Nüüd ei ole juba

üle 3 aasta alkoholi tarvitanud. Rikkumiste põhjusteks oli alkoholi tarvitamine, mida enam ei

juhtuks. Jäänud 5 kuud kanda karistust. Kui saaks välja enne tähtaega, saaks käia sotsiaalprogrammides, mida vangla ei võimalda, sest alla aastane karistus. Abikaasa elab praegu korteris, kuhu temagi elama läheb. Abikaasa töötab XXX. Ta ise hakkab tööle XXX. Kohe peale vabanemist saab asuda tööle. Elektrooniline valve vajalik, et saaks liikuda ainult kodu ja töökoha vahel. On nõus elektroonilise valvega 4 kuud. Ei ole enam kriminaalkorras karistatud tuttavaid vabaduses.

Prokurör andis kirjaliku seisukoha ning leiab, et B.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 alusel esinevad kõik formaalsed alused.

Analüüsides sisulisi aluseid asus prokurör seisukohale, et ei saa toetada tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamist tema varasema kriminaalse elukäiguga seotud põhjustel.

B.J on varasemalt korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid ja kriminaalkorras on teda

karistatud 10-l korral. Erinevate väärtegude toimepanemise eest omab ta 12 kehtivat karistust.

Teda on varasemalt karistatud nii reaalse vangistusega kui tema suhtes on kohaldatud ka

katseaega, kuid vaatamata sellel on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegusid on ta toimepannud ka katseajal, s.h varasema ennetähtaegse vabastamistega kaasneval katseajal. Teda on varasemalt 2-l korral ennetähtaegselt vabastatud, kuid mõlemal korral on pööratud karistused täitmisele. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et antud isik ei suuda

täita kriminaalhooldusest tulenevaid nõudeid ja seega ei sobi katseajale. Sellise isiku vabastamine ennetähtaegselt ei ole kriminaalpoliitilisest huvist lähtuvalt põhjendatud.

Kaitsja leiab, et B.J-i vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas formaalne alus ja küllaldaselt materiaalset alust. Kõige olulisem asjaolu, et enne viimast karistust ei ole tarvitanud alkoholi 1,5 aastat. See näitab, et suuteline selleks. Kaitsealune töötas vabaduses ja ka

vanglas töötab. Kohe peale vabanemist asub tööle. Võlgadest suurema osa on likvideerinud. Vabanemisfondis 200 eurot. Tugev sotsiaalne võrgustikabikaasa ja ämm, kes suhtub positiivselt

B.J-isse. Tuleb arvestada, et taotleb elektroonilist valvet. Saab aru et arvestatakse iga

tema sammu elektroonilise valve korral, et algselt peab olema tugev kontroll käitumise üle. Kohus peaks pöörama tähelepanu ka tema isikule ja selle kas suudab oma elu parandada. Piisaks 2-kuulisest elektroonilisest valvest, sest kui ei suuda, siis see kohe näha.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud

prokuröri arvamusega, leiab, et B.J-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest

vabastamiseks on olemas formaalne ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on

see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud enam kui ½ karistusajast. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu, lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne

võrgustik, töökoht ja elatusallikas. B.J läheb elama abikaasa juurde. Töökoht on garanteeritud, mis annab sissetuleku ja sihipärase tegevuse.

Elukohas on lähedastest inimestest koosnev sotsiaalne võrgustik, kelle toel on võimalik vältida kriminaalse taustaga isikuid ja vabanemise korral kiiremini resotsialiseeruda. Uue kuriteo toimepanemine sõltub B.J-ist endast. Tal on motivatsioon seaduskuulekaks eluks. Ta on muutnud suhtumist oma eluviisidesse. Väidetavalt on ta suutnud pikema aja vältel

loobuda alkoholist, mis oluliselt mõjutas tema eluviise. Ta on valmis osalema sotsiaalprogrammis, mis annab talle oskusi eluks paremaks toimetulekuks ja aitab teda paremini

resotsialiseeruda. Ta on valmis alluma ka järelevalvele, et vangistusest vabanemise

üleminekuperioodi paremini taluda. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa uute

kuritegude ärahoidmisele. Täitmiskohtunik ei tuvastanud neid riske, mis KarS § 76 sätestatud

esimesel tähtajal karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel vältimatult

kaasneksid. B.J on valmis koostööks kriminaalhooldusel. Kohus toetub vangla

spetsialistidest koosneva hindamisgrupi arvamusele, mis toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kohus kinnitab kriminaalhooldusametniku ettepandud KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7, 8, 9 sätestatud kontrollkohustused katseajal kontrollitavateks kohustusteks.

Kaitsja taotleb kaitsjatasu 3 pooltunni ulatuses, s.o. 48 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaitsja taotlus on põhjendatud tehtud tööga. KrMS § 180 lg 1 alusel jääb kaitsjatasu menetluskuludena kinnipeetava kanda.

Ene Muts täitmiskohtunik