1-12-4560/4 · 1-12-4560/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2012.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1 – 12- 4560 (12230103755)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Grete Sirgi

Tõlk

Silvi Hindrikson

Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov

Kaitsja

Riine Lumiste

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: K.R, isikukood: xxx; elukoht xxx; kodakondsus Vene Föderatsioon;

emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; töökoht: Q OÜ; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 27-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada K.R KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 5 (viis) kuud.

KarS § 73 lg-te 1-3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui K.R ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.R-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks.

2 Liiklusseaduse § 127 alusel on K.R kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

K.R-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista K.R-ilt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435.00 eurot

- joobeseisundi tuvastamise uuringu kulud – 27.00 eurot

- tasu õigusabi osutamise eest – 57.60 eurot

- tasu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest – 0.45 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002

Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „K.R 1 – 12 – 4560, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

K.R süüdistatakse selles, et tema juhtis 07.12.2011 kl 15.20 ajal Harjumaal, Keila linnas Paldiski mnt. – Tallinna mnt. ristmikul mootorsõidukit MB C220, reg nr XXX, olles

joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 4I kohaselt uuritaval K.R uuringu

läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,26 mg, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g, lõplik tulemus 2,20 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides

ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.

3 Seega K.R pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust, mis jätta KarS § 73 lg 1, 3 sätete alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme ) aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu.

KarS § 50 lg 1 p1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigust üheks (1) kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

K.R nõustus sõlmitud kokkuleppega, kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava K.R-i

selgituse, kaitsja ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav K.R

on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on

süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb K.R temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi

süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab K.R-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu, toimikust koopia tegemise kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS §

180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva

kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et K.R esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või

käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas

selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et K.R-ilt

tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9; § 179 ; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Kohtunik

4