1-12-2285/18 · 1-12-2285/18 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-12-2285

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Maakohus Pärnu Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2012.a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-2285 (11250102131) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Tõlk - Kriminaalasi

Kohtuistungi toimumise aeg R.S’ 199 lg2 p8,9

i süüdistuses kuriteos KarS § järgi

avalikul kohtuistungil s 26. aprill 2012.a. lühimenetluse

Prokurör

Rin Svetlana Maripuu gkonnaprokuör Süüdistatav

R.S, ik xxx,

Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Eve Grass

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada kuriteos KarS § järgi ja mõista karistuseks R.S 199 lg2 p8,9 vangistus kaks (2) aastat kuus (6) kuud.

2 KrMS § 238 lg2 alusel vähendada ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra R.S’ mõistes vähendatud üks (1) aasta temale karistuseks vangistuse kaheksa ) kuud. (8

KarS § 68 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest, so.

alates 02. novembrist 2011.a. karistusaja hulka ja seega hakata R.S-ile mõistetud

karistuse vangistus üks (1) aasta kaheksa (8) kuud kandmise aja algust lugema 02. novembrist 2011.a.

R.S i suhtes kohaldatud t

’ õkend vahistamine jätta kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada

.

VÕS § 1043 ja 1045 lg1 p5 alusel välja mõista R.S’ ilt kahjutasud kannatanutele järgmiselt: X Y (ik. kasuks eurot; ) 90 (üheksakümmend) OÜ Theodor (reg.kood 10130318, asuk. Kauba tn 8 Kuressaare linn,) kasuks 74 (seitsekümmend neli) eurot 92 senti; A b (ik.

) kasuks 75 (seitsekümmend viis) eurot;

EELK Püha Jakobi Koguduse (reg.kood 80210546, asuk. Püha küla, Pihtla vald, Saaremaa) kasuks 18 (kaheksateist) eurot 82 senti;

Kuressaare Haigla SA (reg. kood 90004059, Aia tn25 Kuressaare) kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot; C D ( ik kasuks 125 eurot; ) (ükssada kakskümmend viis) E F (ik. kasuks eurot; ) 140 (ükssada nelikümmend) G H (ik kasuks eurot. ) 30 (kolmkümmend)

Välja mõista ilt riigituludesse menetluskulu R.S’

- sundraha 435 (nelisada ) eurot; kolmkümmend viis - kaitsjatasu

211 (kakssada üksteist) eurot 20 senti. Kriminaalmenetluse kulu sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr –

10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr

17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber

2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-12-2285, menetluskulu kas sundraha , maksma kohustatud isiku nimi. –

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva

jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja

saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse li

sada, kelle eest nõue tasutakse.

Asitõendid – Saare maakonnas Pihtla vallas Püha külas Püha kirikus toimunud sündmuskoha

vaatluse käigus kaasa võetud kaks tabalukku – tabalukkude aas ärapainutatud

(pakend nr 1)

ja metallvarras (pakend nr2), millised asuvad lääne Politseiprefektuuri Kuressaare Politseijaoskonnas -

hävitada.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

3

Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse

tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare

Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus.

Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest.

Vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia viivitamata pärast

kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist. Vahistatud süüdistatav või

tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale tervikkohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

Apellatsioon jäetakse läbivaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdi mõistva kohtuotsuse peale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Kristel Pedassaar kohtunik

Süüdistus

Kriminaalasjas süüdistatakse R.S’

i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, Saare maakonnas ajavahemikul 09.09.-12.09.2011.a tungis Kuressaare linnas Aia 25 asuvasse SA Kuressaare Haigla ametiruumi ja varastas sealt sularaha 48.- eurot;

28.09.2011.a kella 13:00 ajal varastas gro lukustamata Pöide v Tornimäe k asuva PÜ Ranna A kontoriruumist X ya rahakotist 90.-eurot sularaha; 03.10.2011.a päeval, kella 15.30 ajal, varastas Pihtla v Püha k asuvast Püha kiriku ruumides lukustatud korjan - eurot. Kokku tekitas R.S duskarbist lukkude lõhkumise teel sularaha. 10. varalist kahju 18.82 eurot;

ajavahemikul 03.10.-07.10.2011.a tungis Kuressaare linnas, Ristiku tn 2b, asuva Ristiku lasteaia majandusjuhataja ruumi ja varastas sealt A B rahakotist 30.- eurot sularaha;

05.10.2011.a õhtul, kella 21.48 ajal, tungis Kuressaare linnas Kauba tn 8 asuvasse OÜ Theodor VVH kohvikusse „Vanalinna“ ja üritas sealt varastada kassaaparaati maksumusega 1000.- eurot Vargus jäi lõpule viimata kohviku töötaja sekkumise tõttu; ajavahemikul 06.10.-07.10.2011.a tungis Kihelkonna alevis, Pargi 2 asuva Kihelkonna Vallamaja ametiruumi ja varastas sealt C De rahakotist 140.- ; euro väärtuses sularaha

25.oktoobril 2011 a kell 12:30 ajal varastas Kaarma vallas Aste külas asuva Sarmet OÜ

4 tootmishoone riietehoiust E F rahakotist sularaha 75 eurot;

25.10.2011.a kella 14:30-15:00 ajal tungis Saare mk Kaarma v Nõmme k asuva Kaarma kooli lukustamata ametiruumi ja varastas sealt G h - eurot. i käekotist sularaha 125.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani R.S toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alifitseeritava kuriteo. järgi kv

Menetlusosaliste seisukohad kohtus Süüdistatav R.S tunnistab enna

st temale süüks arvatud vargusepisoodides süüdi täielikult,

kahetseb toimepandut. Palub mõista selline karistus, mis ei oleks reaalne vangistuslik karistus.

Vangi jäädes kaotaks ta elukoha. Varguste toimepanemist põhjendab asjaoluga, et oli Saaremaal tööl, kuid töö sai otsa ja teised kaaslased läksid ära mandrile, tema jäi Saaremaale. Raha sai ka otsa ja siis need vargused raha saamiseks toimusidki. Tsiviilh

agidele vastuväited puuduvad.

Prokurör peab

R.S’ i süüdistuse tõendatuks, tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. Prokurör leiab, et R.S KarS §-des 57 ja 58 loetletud karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud puuduvad. R.S karistust kergendavad asjaolud vastavalt KarS prg. 57 ja

raskendavad KarS § 58 järgi puuduvad. R.S poolt on toime pandud tahtlik II astme

varavastane kuritegu, KarS prg. 199 lg 2 p 8, 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni 5-a vangistuse. R.S on kriminaalkorras karistatud kokku 9-l korral, s.h ka varavastaste

kuritegude toimepanemise eest Viimane karistus

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja otsusega

21.06.2011.a KarS § 266 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 kuu. Väärteokorras karistatud 5.-l korral.

R.S poolt temale inkrimineeritud 8 kuriteoepisoodi on toime pandud mõni kuu peale

viimasest vangistuslikust karistusest vabastamist, millest järeldub, et varasematest karistustest R.S

vastavaid järeldusi ei ole teinud, seega tema puhul varasemad karistused ei ole täitnud

KarS § 56 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Prokurör taotleb kohtult R.S talle

inkrimineeritud kuritegudes süüdi mõista ja karistada: KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud, milline karistus kuulub KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendamisele 1/3 võrra, seega kandmisele kuuluv karistus 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud aeg -

kahtlustatavana kinnipidamine alates 02.11.2011, tõkend vahistamine alates 04.11.2011.a., arvata

karistusaja hulka. Karistuse kandmise aja algust hakata lugema 02.11.2011.a. Asitõendid – 03.10.2011 Saare maakonnas, Pihtla vallas, Püha külas, Püha kirikus toimetatud sündmuskoha

vaatluse käigus kaasa võetud esemed kaks tabalukku, pakendis nr 1 ja metallvarras, pakend nr 2, asuvad Lääne Prefektuuri Kuressaare Politseijaoskonnas – tagastada omanikule.

R.S kaitsja leiab, et

R.S’ ile süüks arvatud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud ja ka tõendatud. R.S on oma süüd tunnistanud ja väljendanud kahetsust toimepandu üle. R.S

on aktiivselt aidanud kaasa tema poolt toimepandud süütegude avastamisele. Seega esinevad R.S-i karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 lg1 p3 järgi. R.S-i karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. Kaitsja leiab, et prokuröri poolt taotletud reaalne vangistuslik karistus sanktsiooni

keskmises määras i karistuse mõistmise eesmärke. Kaitsja leiab, et on liiga range ega teen kannatanute riivatud õiglustunne saaks hüvitatud ka karistuse mõistmisel alla sanktsiooni keskmise

määra. R.S on 4 aasta jooksul viibinud vabaduses ainul 3 kuud, seega varasem reaalne vangistuslik karistus ei ole oma eesmärki teeninud. Käesolevas süüdistuses süüks arvatud kuriteod ei ole väga ühiskonnaohtlikud. Kriminaalhooldaja järelevalve all olles on suurem lootus, et R.S enam uusi kuritegusid toime ei pane ja temast saab õiguskuulekas inimene. Kaitsja taotleb kohtult

R.S-ile mõista vangistulik karistus, mis jääks alla sanktsiooni keskmise määra, lugeda eelvangistuses viibitud aeg kantuks ja ülejäänud aja osas vabastada tingimisi karistuse kandmisest käitumiskontrollile allutamisega.

5

Kohtuistungile ilmunud kannatanud kinnitasid jäämist esitatud tsiviilhagi juurde ning pidasid põhjendatuks prokuröri poolt taotletud karistust.

Kohtu seisukoht Kooskõlas KrMS § 233 lg 1 lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses tunnistajaid ja eksperte

v Kohus älja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. uuris kohtuistungil järgmiseid kriminaaltoimikutes olevaid t

, õendeid ning asus uuritud tõendite hindamise tulemusel seisukohale

et s

R.S’ i üü KarS § 199 lg2 p8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. R.S’ i süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist:

- teadetega kriminaalmenetluste alustamiste kohta

süüdistatavale süüks arvatud vargusepisoodides (tl.3-10) ; - , et R.S-i poolt toimepandud varguste kriminaalasjade ühiseks menetluseks ühendamise määrus episoodide menetlused on liidetud ühiseks menetluseks (tl.1-2); - kannatanu- X Y ja tsiviilhagiavaldusega (tl.11-13). Kannatanu X Y PÜ Ranna Agro töötaja ütluste ütluste kohaselt sisenes ta 28.09.2011.a. kella 13.00 ajal PÜ Ranna Agro kontorihoonesse kui

märkas, et mööda koridori liigub kiire kõnnakuga teise väljapääsu poole rohelises tuulejopes

noormees. Ta läks oma kabinetti, millise uks oli jäänud lukustamata. Mingi eelaimdus käskis tal rahakotti vaadata. Rahakoti, mis oli käekotis ja asetses kabineti uksest sisenedes paremat kätt toolil, avamisel selgus, et selles olnud kõik paberkupüürid olid kadunud. Kokku oli rahakotis 90 eurot üks -

50-ne eurone ja kaks 20 eurost. Mõne aja pärast ta nägi sama noormeest sisenemas vallamaja

välisuksest ja minemas WC-sse. №ormees oli umbes 180 sm pikk, keskmise kehaehitusega,

lühemad veidi lokkis helepruunid juuksed. Noormees ütles, et käis otsimas perearsti ja ütles oma nimeks Karl Peterson. Raha vargust ta eitas. Kui kannatanu hakkas politsei numbril helistama, siis noormees jooksis minema. Kannatanu X y on esitanud tsiviilhagi summale 90.- eurot; - tega firma registriandmete kohta (tl14-15); OÜ Theodor VVH äriregistrikaardi väljavõt - kannatan (tl.16-17) u –OÜ Theodor VVH esindaja ütlustega . Kannatanu esindaja ütluste kohaselt

kuulub Kuressaare linnas Kauba tn 8 asuv Vanalinna võõrastemaja ja kohvik OÜ-le Theodor.

05.10.2011.a. õhtul helistas töötaja varas üritas ära viia kassaaparaati aga ta sattus ja teavitas, et

peale. Varas oli ära jooksnud. Kohale minnes oli näha, et varas oli katki lõiganud ühe kohviku

kassaaparaadi juhtme. Lahti oli üritatud kangutada kassa sahtlit. Ta oli kunagi lasknud paigutada kohviku müügileti äärde turvakaamera. Peale vargust võttis ta selle kaamera salvestise välja, kus on

näha kassaaparaadi varguse toimepannud isik. Salvestise annab ta politseile üle. OÜ Theodor tsiviilhaginõue on 74.92 eurot; - ja lisatud arvega (tl.18-19); OÜ Teodor VVH tsiviilhagiavaldusega - tunnistaja I J . I J ütlustega ütluste kohaselt kuulis ta 05.10.2011.a. õhtul kella 21.20 ajal

Vanalinna hotellis tööl olles hotelli kohviku poolelt mingit krobinat. Ta läks kohviku poolele vaatama ja nägi, et kohviku leti kassa tuled põlevad. Seejärel kuulis ta mingit plaksu ning tal tekkis tunne, et keegi tõmbas elektrijuhtme puruks. Peale seda nägi ta kuidas üks mees tuli kassaaparaat

süles kohviku välisukse juurde. Hüüdmise peale, et mida kuradit s

a seal teed, viskas noormees kassaaparaadi maha ja jooksis minema (tl.20-21);

- 05. oktoobril 2011.a. teostatud sündmuskoha Kuressaare linnas Kauba tn 8 asuva võõrasemaja

koos kohvikuga vaatlusprotokolliga ja fotodega sinna juurde. (tl.22-25). Protokollist nähtub, et

kohviku ukse ees oli maas kassaaparaat, katki oli lõigatud kassaaparaadi toitekaabel,

kassaaparaatide lähedusest lehtede vahelt leiti käärid, millised võeti asitõendina kaasa ja mida on vaadeldud ning fotografeeritud (tl.25-26); - kannatanu E F iilhagiavaldusega (tl.27-28,29). – OÜ Sarmet töötaja ütlustega ja esitatud tsiv

6

Kannatanu ütluste kohaselt 25.10.2011.a. oli ta tööl Kaarma vallas Aste alevikus asuvas Sarmeti töökojas. Töökoja territoorium on võõrastele suletud. Enne tööpäeva algust hommikul jättis ta oma rahakoti koos riietega riidehoidu isiklikku kappi, kus puuduvad lukud ja valvurid. Kella 14.00 ajal

läks ta riidehoidu tagasi ja avastas, et rahakotist on kadunud 75 eurot. Järgmisel päeva kuulis ta töökaaslaste käest, 25.10. oli liikunud majas võõras tumedama peaga meesterahvas. K L ja K A Tsiviilhaginõudeks on 75 eurot; -tunnistaja R M

ütlustega selles, et tema 25.10.2011.a. oli tööl Sarmet OÜ tootmisruumides. Kella 12.30 ajal läks ta suitsu tegema ja siis ta nägi liikumas võõrast nooremat meesterahvast, kes kindlalt

ei olnud firma töötaja. Noormees tuli hoonest ja suundus väravate poole ja sealt edasi maanteele. Kui ilmnes, et G H raha oli varastatud rahakotist, siis langes kahlus just sellele noormehele; (tl. 30- 31); - -33); EELK Püha Jakobi Koguduse kohta äriregistri väljavõttega (tl.32

- EELK Püha Jakobi Koguduse avaldusega 03.10.2011.a. Püha kirikus toimunud korjanduskarbi

lõhkumise ja sealt annetatud raha usele on lõhutud lukkude varguse toimepanemise kohta. Kogud parandamisega tekitatud kahju 18,82 EUR- (tl.34-35); i -

(tl.36); EELK Püha Jakobi Koguduse tsiviilhagiavaldusega summale 18,82 € - ja fotodega sinna juurde (tl.37-41); sündmuskoha Püha kiriku vaatlusprotokolliga

- tunnistaja Vika Vallaste – Püha kiriku perenaise ütlustega. O3.10.2011.a. nägi ta kuidas Pihtla vallas Püha külas Püha kirikusse sisenes peauksest umbes 30-35 aastane mees. Tunnistajale, kes ise

oli sel ajal väljas tundus täiesti võõra kirikusse sisenemine ja sinna kauaks jäämine kest päeva kahtlane. Noormees oli veel enne kirikusse sisenemist uurinud ümbrust, mis samuti tundus kahtlane. J T

, kellega koos nad väljas olid otsustas kirikusse minna vaatama. J. T oli ära natuke aega ja siis väljus kirikust koos võõra noormehega.J T noomis noormeest, et leidis ka koha kuhu vargile tulla ja

hüüdis, et tunnistaja miilitsa kutsuks. Selle jooksis külla järgi peale pani mees jooksu. J. T noormehel, kuid kaotas ta silmist. Mõne aja pärast saabus kohale politsei ja koos J. T mindi seda noormeest otsima. Politseiga koos kirikusse sisenedes nägi ta, et kiriku korjanduskarbil olid tabad kadunud. (tl.42-44); - tunnistaja J T ja tunnistaja A L

ütlustega Püha kirikust korjanduskarbist võõra meesterahva poolt toimepandud varguse asjaolude kohta ja varaga tagaajamise kohta (tl. 45-47;tl. 48-49); - Kuressaare Haigla SA avaldusega varguse kohta ja tsiviilhagiavaldusega vargusega tekitatud kahju

kohta (tl.50- 12.09.2011.a. avastas kirurgiakliiniku 51). Avalduses märgitakse, et esmaspäeval

sekretär avades lukustatud raudkappi, et raudkapis asuv rahakarp on tühi. Reedel, 09.09.2011.a. tööpäeva lõpus umbes 16.00 jäi rahakarpi 48 eurot. Rahakarp oli lukustatud ja võti oli jäetud kohta, mida teadis sekretär; - kannatanu Kuressaare Haigla SA esindaja E T tunnistaja

-54 , tl.58-59) – ja S Ä ütlustega (tl.53 ; - kannatanu G hi ütlustega ja tsiviilhagiavaldusega. Kannatanu ütluste kohaselt 25.10.2011.a. kella

14.30-15.00 ajal varastati Saare maakonnas Kaarma vallas Nõmmkülas asuvas Kaarma kooli

ruumidest majandusjuhataja kabinetist käekotis olnud rahakotist 125 eurot. Võtud oli sularaha kogu paberraha, peenraha ja mündid olid alles jäetud. Varguses kahtlustab ta ühte võõrast noormeest vanuses 30 aastat, kes liikus sel päeval koolimaja juures ja suundus ka õpetajate maja poole. Kui see noormees nägi liikumas ühte õpetajat, siis pöördus ringi ja tuli sealt tagasi. Noormehe selline ebalev käitumine tekitas kahtlusi . T. L taotleb süüdlaselt 125 euro väljamõistmist (tl.60

-61 ); - kannatanu C D . C D e kohaselt avastas ta 07.10.2011.a., e ütlustega ja tsiviilhagiavaldusega e ütlust siis kui läks Kihelkonna kauplusse, et tema rahakotist oli kadunud 140 eurot. Ta arvab, et vargus

võidi toime panna eelmine päev, kui oli vallavalitsuses koosolek. Ta lukustas kabineti ukse vallamajas enne koosolekule minekut, kuid jättis võtme ette. Kabinetti jäi käekott koos selles olnud

rahakotiga. Koosolekult tagasi tulles avastas ta, et rahakott oli käekoti peale tõstetud. Aga ta ei tulnud selle pealegi enne järgmisel päeval poodi minekut, et keegi võis sealt raha varastada. Taotlus

7 on 140 euro väljamõistmiseks süüdlaselt (tl.63-64, 65); - kannatanu A B . A B i ütlustega ja tsiviilhagiavaldusega taotleb süüdlaselt 30 euro väljamõistmist. Raha varastati temalt oma töökoha – ataja tööruumis olnud rahakotist . Ristiku lasteaia majandusjuh Vargus panid toime ajavahemikul 03.10.-07.10.2011.a. (tl.66-67, 68);

- (tl.69) stamise protokolliga ning selle protokolli süüdistatava R.S-i ütluste ja olustiku seo

juurde lisatud fototabelitega (tl.84-88). Kohtueel tlustega aga ka ses menetluses korduvalt antud ü

sündmuskohtadel varguste toimepanemist ettenäitava ütluste ja olustiku seostamise protokollis

kajastatud ütlustes on R.S tunnistanud kõikide temale süüks arvatud varguste toimepanemist ja andnud ka üks R.S-i poolt antud ütlused on ikasjaliku kirjelduse varguste toimepanemisele.

kooskõlas kannatanute ja tunnistajate ütlustes esitatud faktiliste asjaoludega ning teiste kohtuistungil uuritud tõenditega. ülekuulamist ja on R.S ei ole taotlenud kohtuistungil enda

tun

varguste toimepanemisel. Seonduvalt nistanud kohtuistungil oma süüd kõikide süüks arvatud uuritud tõenditega ei ole menetlusosalistel taotlusi olnud.

Objektiivsest küljest kujutab vargus endast võõra vallasasja äravõtmist. Ebaseaduslik omastamine

tähendab asja enda kasuks pööramist, mis seisneb omaniku kestvas ilmajätmises asjast. Hõivaja

loob endale omanikusarnase seisundi. Asi on isikule võõras, kui see ei ole tema seaduslikus valduses või omandis AÕS § 34 või 68 kohaselt. Süste

maatiline on vargus, mis on toime pandud

vähemalt kolmandat korda, kuna kaks episoodi annavad üksnes korduvuse p 4 mõttes.

Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus. Ei ole oluline, kas isik on varasemate

varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv), Süstemaatilisuse võivad moodustada nii kuriteod kui väärteod. Nendevaheline ajavahemik ei ole süstemaatilisuse moodustamiseks oluline, kuid ei saa olla väga pikk. Kui isik on varem karistatud korduva varguse eest (§ 199 lg 2 p 4) võib teda vastutusele võtta p 9 alusel nii uue kuriteo kui väärteo eest. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust ja koosseis on täidetud, kui isik

tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. on varem kriminaalkorras karistatud üheksal R.S-i

korral, sh. omab ta karistatuse varguste ja röövimise toimepanemise eest (tl.89-94,95-96).

Käesolevas kriminaalasjas on R.S toimepennaud ajavahemiku 09.09.2011.a. kuni 25.10.2011.a. Saare maakonnas toime 8 vargust, sh. sissetungimistega. Kohus leiab, et R.S-i

tegevus on õigesti kvalifitseeritud kuriteona KarS § 199 lg2 p8,9 järgi. R.S-i poolt on

realiseeritud KarS § 199 lg2 p8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Karistuse mõistmine

Karistuse mõistmisel R.S’ ile lähtub kohus KarS § 56 sätestatust. KarS § 56 kohaselt on

isiku karistamise aluseks isiku süü. Kohus on tuvastanud R.S-i süü KarS § KarS § 199 lg2

p8,9 toimepanemises . R.S on järgi kvalifitseeritava kuriteo , kõigis süüdistuse episoodides süüvõimeline ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. KarS § 199 lg2 p8,9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või vangistuse kuni viis aastat. R.S-i poolt on toimepandud II

astme varavastane kuritegu. R.S-i poolt on toimepandud 8 (kaheksa) erinevat

vargusepisoodi. Üks vargusepisoodidest jäi katse staadiumi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab R.S-i karistust raskendavad karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust, asjaolud puuduvad. Vargustega tekitatud kahjusid ei ole kannatanutele hüvitatud ja ilmselgelt on kannatanutele vargustega tekitatud materiaalsete R.S-i poolt arvestades kahjude hüvitamine

tema materiaalset olukorda ka raskendatud.

R.S on varem 9 (üheksal) korral

kriminaalkorra karistatud isik. R.S-i on varem karistatud muuhulgas ka varavastaste s

kuritegude eest (tl.89-96). R.S vabanes Tartu Maakohtu 25.02.2008.a. , röövimise eest otsusega mõistetud karistuse vangistus 3 aastat 2 kuud 24 päeva kandmiselt 27. mail 2012.a. ja juba

8 Pärnu Maakohtu 21.06.2011.a. otsusega mõisteti temale peale vabanemist toimepandud kuriteo eest karistuseks KarS § 266 lg2 p1 järgi vangistus 1 kuu, mille kandmiselt vabanes 2011.a. juulikuus ja juba alates 09. septembrist 2011.a. kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 02. №vembril 2011.a. pani toime 8 vargusepisoodi. R.S-i on 5 korral karistatud väärteomenetluse korras. Väärtegude eest

määratud rahatrahvid on jäänud tasumata ja trahvide tasumise suhtes on kohaldatud aegumist. Kriminaalkorras mõistetud rahalised karistused on jäänud samuti tähtaegselt tasumata, mistõttu on

kohaldatud täitmise aegumist. Maksu ja Tolliameti tõendist nähtub, et R.S on 2009.a. ja -

2010.a. rahaline sissetulek puudunud (tl.102-105) e kohaselt tegi ta peale . R.S-i enda ütlust viimast vabanemist kinnipidamiskohast juhutöid. Arvestades sellega, et R.S-i poolt on jäänud pea kõik temale väärtegude eest mõistetud rahatrahvid ning ka kriminaalkorras mõistetud rahaline

karistus tasumata ning sellega, et temal rahaline sissetulek puudub aga ka toimepandud varguste

süstemaatilisust ja R.S-i isikut, ei pea kohus temale rahalise karistuse mõistmist põhjendatuks.

Rahalise karistuse mõistmisega R.S-ile ei oleks täidetud karistuse kohaldamise eesmärk- mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ega ka õiguskorra kaitsmise huvid. R.S oma jätkuva süstemaatilise kuriteguliku käitumisega on näidanud, et temale mõistetud varasemad kriminaalkaristused, sh. ka vangistused ei ol

e teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Eeltoodu alusel puudub kohtul veendumus selles, et R.S suudab käituda õiguskuulekalt ja tema poolt ei põhjustata tulevikus ühiskonnas kahjulikke tagajärgi. Jätkuvalt uute õigusrikkumiste

toimepanemine Seega on näitab R.S-i ükskõikset suhtumist varasemalt mõistetud karistustesse.

R.S-i karistamine reaalse vangistusliku karistusega põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise

huvisid arvestades. Kohus arvestades R.S-i isikut, tema varasemat kriminaalkorras korduvat

karistamist sealhulgas ka pikemaajalise vangistusliku karistusega, temale ei pea põhjendatuks

vangistuse mõistmist alla sanktsiooni keskmist määra, so. alla kahte ja poolt aastat. Eeltoodut

arvestades ei pea kohus R.S-i poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid ja tema isikut arvestades -des 74,75 põhjendatuks kohaldada tema suhtes tähtajalise vangistuse mõistmisel KarS §

sätestatut, so. karistusest tingimisi vabastamist ja süüdimõistetu allutamist käitumiskontrollile.

Kohus leiab, et ainuüksi puhtsüdamlik kahetsus ei ole selline karistust kergendav asjaolu, mis tingiks karistuse mõistmise R.S-ile alla sanktsiooni keskmise määra ja annaks alust karistuses kandmisest tingimisi vabastamiseks.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra KrMS § 238 lg2 alusel

.

Tsiviilhagid Kannatanutele on vargustega tekitatud kahjud : järgmisel ja nende poolt on esitatud tekitatud kahjude väljamõistmiseks süüdistatavalt esitatud tsiviilhagid järgmiselt: Urve Sepa 90.- rot; E F tsiviilhagi nõue eu OÜ Theodor tsiviilhagi nõue 74.92 eurot; tsiviilhagi nõue

75.- eurot; Kuressaare Haigla SA EELK Püha Jakobi koguduse tsiviilhagi nõue 18.82 eurot; tsiviilha - eurot; G h - eurot; C De tsivii - eurot; A B gi nõue 48. i tsiviilhagi nõue 125. lhagi nõue 140. i

tsiviilhagi nõue 30. Kohus leiab, et kannatanute tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad - eurot.

rahulda -de 1043 ja 1045 alu misele VÕS § sel. Süüdistatav R.S ei ole esitanud vastuväiteid tsiviilhagidele.

Tõkend: R.S on käesoleva kriminaalasja järgi kahtlustatavana kinnipeetud 02. Novembrist 2011.a. ja tõkend . KarS § 68 vahistamine on kohaldatud 04. №vembrist 2011.a (tl. -71, 87-101 ) 70

lg1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka, seega tulem R.S-ile

mõistetud reaalse vangistusliku karistuse kandmise aja algust lugema kahtlustatavana

kinnipidamisest 02. №vembrist 2011.a. Tõkend vahistamine tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta endiseks, siis tõkend tühistada.

Asitõendid:

Asitõendid – 03.10.2011 Saare maakonnas, Pihtla vallas, Püha külas, Püha kirikus

9

toimetatud sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud esemed kaks tabalukku, pakendis nr 1 ja

metallvarras, pakend nr 2, asuvad Lääne Prefektuur – i Kuressaare Politseijaoskonnas tagastada omanikule EELK Püha Jakobi Kogudusele.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii kohtueelses menetluses kui osalemise eest kohtuistungil, so.

summas 211,20 eurot (sisaldab käibemaksu) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha:

teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 435 eurot (1,5x 290).

Süüdistatava kaitsja on kohtule esitanud kirjaliku taotluse kaitsjatasu arvestamiseks koos käibemaksuga summas ). Kohus peab kaitsja taotluse põhjendatuks. 211,20 eurot (tl. 149-150

Kristel Pedassaar Kohtunik