1-09-6819/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (2)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.05.2012 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-6819 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Taotlus

A.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu A.J

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:XXXX; isikukood XXX Resolutsioon

Jätta A.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A.J on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 03.12.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-18441 KarS § 118 p 1, 2 järgi ning karistuseks on mõistetud 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti

4 aastat vangistust. Tartu Maakohtu 11.02.2010.a määrusega kriminaalasjas nr 1-09-6810

asendati A.J-ile Tartu Maakohtu 11.05.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 120 tundi üldkasulikku tööd, 2 kuu vangistusega ning see karistus liideti Tartu Maakohtu 03.12.2009.a otsusega mõistetud karistusega, liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.06.2009.a ja lõpeb 30.08.2013.a. A.J on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral:

1) 07.12.1972.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 3 järgi 3 aastat

vabadusekaotust;

2) 28.12.1978.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg 2 p 3 järgi 4 aastat

vabadusekaotust;

2 (2)

3) 20.06.1985.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg 2 p 3, 4 järgi 4 aastat

vabadusekaotust;

4) 15.02.1996.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 ja § 186 lg 1 järgi rahatrahv 1800

krooni (Põlva Maakohtu 05.11.1996.a määrusega asendatud 40 päeva arestiga);

5) 08.01.1999.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 101 p 7 järgi 10 aastat vabadusekaotust;

6) 11.05.2009.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi 2 kuud

vangistust, mis KarS § 69 alusel asendatud 120 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 6 kuud. Menetluspoolte seisukohad A.J kinnitas kohtuistungil, et soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda, asuda tööle haljastustöölisena. Elama asuks XXXX õe elamispinnale.

Prokurör Ruti Kilg oli seisukohal, et A.J-i ei peaks ennetähtaegselt vanglast vabastama. Teda on varem ennetähtaegselt vanglast vabastatud, tal on kriminaalhooldusega

olnud probleeme. A.J ei ole praeguse aja seisuga kandnud ära veel piisava

karistuse, arvestades tema poolt toime pandud kuritegu. Prokurör oli Tartu Vanglaga ühel meelel selles, et A.J võib olla kõrgohtlik, on alkoholisõltlane.

Kohtu seisukoht KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada selleks aluste olemasolul, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast.

Käesolevaks ajaks on formaalne alus arutada A.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, ennetähtaegse vabastamise formaalne tähtaeg saabus 7.05.2012.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.J-i on kriminaalkorras varasemalt karistatud 6-l korral ja 5 karistust nendest on ta ka kandnud reaalse vangistusena. Kuritegude dünaamika on vahelduv, kuid peamiselt on ta sooritanud varavastaseid ja isikuvastaseid kuritegusid. Varasemad karistused, s.h reaalne vangistus, ei ole muutnud tema käitumisharjumusi ja ta on jätkanud pärast vabanemist kuritegude toimepanemist.

A.J iseloomustab ilmekalt tema varasemad karistused, tema suhtumine õiguskorda. Üheks kuritegude toimepanemist mõjutanud teguriks võib A.J-i juures pidada alkoholi tarvitamist, sest enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. A.J on eelmise vangistuse ajal läbinud joovastisõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi. Vanglast vabanedes jätkusid A.J probleemid alkoholitarvitamisega. A.J on varasemalt ennetähtaegselt vabastatud, kuid ettenähtud katseaeg kulges ebarahuldavalt seoses kontrollnõuete rikkumisega. Arvestades A.J-i varasemaid korduvaid kuritegusid , tema varasemat käitumist pärast

vangalast vabanemist, ei pea kohus A.J selliseks positiivseks süüdimõistetuks, keda võiks vanglast ennetähtaegselt vabastada. Uute kuritegude riskid A.J-i osas on

veel maandamata. A.J on vaja läbida vangistuses veel sotsiaalprogramme, et

vältida edaspidi uute raskete kuritegude toimepanekut tema poolt. Samuti ei ole A.J-i

poolt kantud karistus vastav tema poolt toime pandud raskele esimese astme kuriteole; karistus ei ole veel täitnud oma eesmärki.

Kohtunik :