1-08-11162/29 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-11162 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 25. aprilli 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu N.R-i (N.R) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 25. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu N.R-i määruskaebus rahuldamata.

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 25.04.2012 määrusega jäeti N.R talle Tartu Maakohtu 02.02.2010 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

N.R on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 02.02.2010 otsusega KarS § 121 ja § 274 lg 1 järgi ning teda karistati 11-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.11.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 päeva vangistust.

Karistuse kandmise aja algus on 02.02.2010 ja lõpp 07.02.2013. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 23.03.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, hinnanud vangla esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulanud

ära süüdimõistetu, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata.

2

Maakohus tuvastas, et süüdimõistetut on alates 1998. aastast korduvalt kriminaalkorras

karistatud. Põhiliselt on teda karistatud varaja isikuvastaste kuritegude, sealhulgas

vägistamise ja röövimise toimepanemise eest. Samuti on ta kinnipidamisasutuses toime

pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Eelnevast järeldas maakohus, et süüdimõistetul on kalduvus varaja isikuvastaste kuritegude toimepanemisele. Varem on ta katseajal sooritanud uue kuriteo. Vaatamata sellele, et teda on eelnevalt korduvalt karistatud, jätkas ta kuritegude

sooritamist isegi kinnipidamisasutuses. Samuti on ta vanglas süstemaatiliselt distsipliini rikkunud. Seega ei ole süüdimõistetu isegi vanglas, s.o range järelevalve tingimustes, suutnud

alluda kehtestatud korrale. Korduvad distsiplinaarkaristused viitavad maakohtu hinnangul

sellele, et kehtestatud korda ja reegleid ei pea süüdimõistetu oluliseks, mistõttu on üsna

tõenäoline, et ta ei pruugi pidada oluliseks ka vabaduses kehtestatud õiguskorda ning kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allumist.

Maakohus luges usutavaks vangla iseloomustuses märgitu, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Ta on impulsiivse käitumisega isik, kellel on kalduvus vägivalla kasutamisele. Samuti on tal kriminaalse taustaga tutvusringkond ja suhteliselt suured tasumata võlakohustused (ligi 2700 eurot). Emapoolne materiaalne toetus ei pruugi olla piisav tema vajaduste rahuldamiseks, kuna kriminaalhooldaja andmetel on emal igakuine sissetulek

vaid ligi XXX eurot. Eriti suur tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks on siis, kui

süüdimõistetu tarvitab alkoholi, tal esineb mõni konflikt, suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega või kui tema majanduslik olukord on kehvapoolne. Maakohus järeldas eelnevast, et

N.R-i ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, sest endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise oht ning ka tema allumisvõime kriminaalhooldaja käitumiskontrollile on väga kaheldav.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse N.R, kes palub maakohtu määruse tühistada

ning vabastada end vangistusest tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

Seoses kahe vanglas toime pandud kuriteoga selgitab N.R, et 2007. aastal Murru

Vanglas toimepandu oli tingitud vajadusest enda eest seista, kuna kaaskinnipeetav ei

tagastanud talle tema CD-mängijat ja solvas teda. Teine kaklus oli tingitud sellest, et

N.R mängis kaaskinnipeetavaga malet. N.R kaotas ning sellest puhkes tüli, kuna võitja ütles, et hakkab nüüd N.R omama. Seoses süüdimõistmisega KarS

§ 274 järgi märgib N.R, et osutas vastupanu endale süsti tegemisele, kuna tal ei olnud seda vaja – ta kaitses ennast. N.R leiab, et usk Jumalasse on teda paremaks inimeseks muutnud. Röntgenpildi tegemisest keeldus N.R selleks, et pääseda eraldi

lukustatud kambrisse ja hoida ära konflikt kambrikaaslasega, kellele ei meeldinud, et

N.R palvetab ning vaatab ja kuulab usuteemalisi saateid. N.R leiab, et kohus ei tohiks vaadata üksnes rikkumiste hulka, vaid ka seda, mis nende rikkumiste taga on. Inimesele tuleb anda võimalus end muuta ning teda seejuures aidata. N.R lubab, et hakkab vabanedes tööle ning oma võlgasid likvideerima. Ta on oma vigadest aru saanud ning kahetseb neid. Lisaks on N.R kaks XXXX ning ema ja isa, kes teda vajavad.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3

2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole N.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea

vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebuses esitatud seisukohtadele märgib ringkonnakohus järgnevat.

3. määruskaebus ei sisalda selliseid Ringkonnakohus on seisukohal, et N.R-i asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja N.R-i tingimisi

ennetähtaegseks vabastamiseks – seda enam, et ka N.R ise on maakohtu järeldustega nõustunud. Ehkki N.R on põhjalikult kirjeldanud, kuidas usk on teda

parandanud, jäävad tema sellekohased väited ringkonnakohtu jaoks paljasõnaliseks. Ringkonnakohus leiab, et isiku puhul, keda on 12-l korral kriminaalkorras karistatud, ei piisa

kohtu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise põhjendatuses veenmiseks üksnes tema

lubadusest käituda seaduskuulekalt. Süüdimõistetu peab ka oma käitumisega näitama, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning ta on sellest vajalikud järeldused teinud.

3.1. Ringkonnakohus leiab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ei tohiks ta

olla vanglas jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. N.R-i puhul ei ole see

tingimus täidetud. Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on tal 43 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis võimaldab järeldada, et tegemist pole olnud juhuslike, ühekordsete

rikkumistega, vaid N.R on tõsiseid probleeme kehtestatud korrale allumisega.

Lisaks vangla sisekorra rikkumistele on N.R jätkanud vangistuses ka kuritegude

sooritamist. Eeltoodud asjaoludel puudub ringkonnakohtul usk N.R-i lubadusse alustada vabaduses seaduskuulekat elu. Kui kinnipeetav pole vanglas, kus tema tegevuse üle

teostatakse pidevat järelevalvet, suutnud käituda õiguskuulekalt, ei ole tõenäoline, et ta suudaks seda teha vabaduses.

3.2. Ringkonnakohtu arvates ei võimalda lisaks N.R-i varasemale elukäigule ja

käitumisele vangistuse kandmise ajal ka tema vabanemisjärgsed elutingimused ning võimalused vabaduses teda ennetähtaegselt vabastada. Nii puudub N.R vabanedes garanteeritud töökoht ning seega kindel sissetulek. Kuivõrd N.R on varasemalt

pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamiseks, suurendab sissetuleku puudumine uue varavastase kuriteo sooritamise ohtu. N.R on küll väitnud, et plaanib end Töötukassas arvele võtta, kuid hariduse ning töökogemuse vähesuse tõttu võib töö leidmine

osutuda raskendatuks. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et ta on varasemalt

tegelenud hasartmängudega, mis omakorda suurendab N.R-i majanduslikesse raskustesse sattumise ja sellest tulenevalt kriminaalse tegevuse jätkamise ohtu.

4. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid

ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea

ringkonnakohus võimalikuks kohaldada N.R-i suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada

5. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma Maarika Kuusk Aarne Sarjas

4