1-11-2627/24 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-11-2627

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mai

2012.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1- -2627 (10210000024) 11 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme Ringkonnaprokurör Elle Keeman Kriminaalasi Jüri Pilt süüdistuses KarS § 296 lg 2 p 1; KarS § 294 lg 1; KarS § 157 ning KarS § 418 lg 1 järgi. Rainer Künnapuu ja Kaido Must süüdistuses KarS § 294 lg 1 järgi. Kristjan

Seero, F.D ja Lauri Alu süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi üldmenetluse korras. Süüdistatav Jüri Pilt

Isikukood või sünniaeg:

36903164234

Kaitsja vandeadvokaat Heldur Otti Süüdistatav Rainer Künnapuu

isikukood või sünniaeg: 37301204216

Kaitsja vandeadvokaat Andrus Viilver ja vandeadvokaat Monika Meerents-Luberg Süüdistatav Kaido Must

Isikukood või sünniaeg:

37209094216

Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Alla Raudsepp Süüdistatav Kristjan Seero

Isikukood või sünniaeg:

38106274231

Kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa Süüdistatav F.D

Isikukood või sünniaeg:

xxx

Kaitsja vandeadvokaat Andres Veski

1-11-2627

2 Süüdistatav Lauri Alu

Isikukood või sünniaeg:

37811224216

Kaitsja vandeadvokaat Andres Simson RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Jüri Pilt KarS § 296 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1)

aasta vangistust

Süüdi tunnistada Jüri Pilt KarS § 294 lg 1 järgi ja mõista karistuseks

kaks (2) aastat vangistust

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista Jüri Pilt’ile kaks (2) aastat

vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui

Jüri Pilt kahe (2) aastase käitumiskontroll

iga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 5 sätestatud kontrollinõudeid ja kohustusi. lg 1 p 1-

Süüdi tunnistada Jüri Pilt KarS § 157 järgi ja mõista karistuseks

rahaline karistus

50 päevamäära ( päevamäär a’ 16.85 €) s.o 842.50 €. KarS § 64 lg 2 alusel viia karistus täide iseseisvalt.

Tõkendit – Jüri Pilt suhtes kohaldatud ei ole. Karistus

e kandmise aja algust arvata alates 08.05.2012

.a

Süüdi tunnistada Rainer Künnapuu KarS § 294 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks

(1) aasta ja kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Rainer Künnapuu käitumiskontrolliga katseajal ei pa (18) kuulise ne toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-

5 sätestatud kontrollinõudeid ja kohustusi.

Tõkendit – Rainer Künnapuu suhtes kohaldatud ei ole. Karistus

e kandmise aja algust arvata alates 08.05.2012 a

Süüdi tunnistada Kaido Must KarS § 294 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1)

aasta ja kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui

Kaido Must (18) kuulise käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 5 sätestatud kontrollinõudeid ja kohustusi. lg 1 p 1-

Tõkendidkohaldatud Kaido Must suhtes ei ole. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 08.05.2012

a.

Süüdi tunnistada Kristjan Seero KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1)

aasta vangistust

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui

Kristjan Seero (18) kuulise käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 5 sätestatud rollinõudeid ja kohustusi. lg 1 p 1- kont

Tõkendit Kristjan Seero suhtes kohaldatud ei ole. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 08.05.2012

a.

1-11-2627

3

Välja mõista Kristjan Seero’lt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest

koos 20 % käibemaksuga 1152 € riigituludesse.

Süüdi tunnistada F.D KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta

vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui F.D käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab (18) kuulise KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollinõudeid ja kohustusi.

Tõkendit – F.D suhtes kohaldatud ei ole. Karistus

e kandmise aja algust arvata alates 08.05.2012 a

Süüdi KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta tunnistada Lauri Alu

vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Lauri Alu (18) kuulise käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollinõudeid ja kohustusi.

Tõkendit – Lauri Alu suhtes kohaldatud ei ole. Karistusaja algust arvata alates 08.05.2012

a.

Välja mõista Jüri Pilt`lt Rainer Künnapuu Kaido Must`lt Kristjan Seero`lt F.D-lt Lauri Alu`lt KrMS § 179 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1, 3, 4 alusel riigi tuludesse sundraha 435 €. Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel toimiku koopiate tegemise kulu:

Jüri Pildilt 30.59 €, Rainer Künnapuult 27.18 € 30.59 € . Kaido Mustalt Kristjan Seerolt 30.59 €, F.D-lt 27.18 €, Lauri Alult 28.70 €

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis,

viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, perekonnanimi 1- -2627

11 menetluskulud“

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 4100064858. Selgituseks märkida `` nimi, perekonnanimi 1- -2627 rahaline karistus`` 11

Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole.

Asitõend ja salvestised

DVD plaat jälitusprotokollis sisalduvate salvestistega jätta kohtutoimiku materjalide juurde.

1-11-2627

4 Faktilised asjaolud

F.D kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et Jüri Pilt töötades alates 01.01.1996.a

ning olles alates 01.01.2010.a L P P käskkirjaga nr xp „L P ametikohtade ametisse

nimetamine“ nimetatud liikluspolitseiniku ametikohale, olles seega ametiisikuks KarS §

288 lg 1 järgi, kellel on ametiseisund riigi asutuses ja kellele on pandud võimuesindaja ülesanded, rikkus saladuse hoidmise kohustust ning võttis altkäemaksu. Samuti käitles Jüri Pilt ebaseaduslikult laskemoona ning vahendas altkäemaksu.

Lähtudes kuriteo tehioludes välja toodud asjaoludest, süüdistatakse Jüri Pilti selles, et

tema olles politseiametnik, kes oma ametiga seonduvalt tunneb teisi politseinikke, aitas

Kristjan Seero palvel luua altkäemaksu andmiseks soodusolukorra. Nimelt peeti

06.08.2010.a L P korrakaitsebüroo P politseijaoskonna patrullteenistuse poolt kinni

Kristjan Seero, kuna ta rikkus P S-S tänaval oleva ja kehtiva liiklusmärgi nõudeid ning sõitis kohustuslike dok . Karistusest pääsemiseks võttis Kristjan Seero telefoni umentideta teel ühendust Jüri Pildiga, paludes temalt olukorra lahendamiseks abi, mis pidi seisnema politseinikega läbirääkimiste pidamises väärteomaterjalide vormistamata jätmiseks. Kuna nimetatud rikkumisega asus tegelema Rainer Künnapuu, andis Jüri Pilt viimasele mõista, et tegemist on hea tuttavaga ning pabereid ei tasuks määrida. Kuna Rainer Künnapuu oli Kristjan Seero viite peale jäänud ootama, otsustas ta pärast vestlust Jüri Pildiga lubada

Kristjan Seerol sündmuskohalt lahkuda. Samuti teatas Jüri Pilt 12.08.2010.a Kristjan

Seerole, et aeg on politseiametnike tänada, pärast mida 19.08.2010.a toimetas Kristjan Seero vastutasuks tehtu eest Jüri Pildile ametnike jaoks termokastis kala.

Samuti süüdistatakse Jüri Pilti selles, et tema olles politseiametnik, kes oma ametiga seonduvalt tunneb teisi politseinikke, aitas F.D palvel luua altkäemaksu andmiseks

soodusolukorra. Nimelt peeti 10.08.2010.a L P liiklusjärelevalve talituse poolt kinni F.D

P maakonnas , kuna ta rikkus lubatud suurima kiiruse nõudeid, ületades

sõidukiirust vähemalt 22km/h. Karistusest pääsemiseks võttis F.D telefoni teel

ühendust Jüri Pildiga, paludes temalt olukorra lahendamiseks abi, mis pidi seisnema

politseinikega läbirääkimiste pidamises väärteomaterjalide vormistamata jätmiseks. Saanud teada kinnipidanud politseinike andmed, helistas Jüri Pilt patrullivanemale Kaido

Must ning andis viimasele mõista, et F.D on hea tuttav ning ehk saaks lasta tal

minna. Kuigi rikkujaga oli asunud tegelema R V, otsustas Kaido Must patrullivanemana

lubada F.D sündmuskohalt lahkuda. Vastutasuks ametiisikute poolt tehtu eest saatis F.D Jüri Pildi kätte politseiametnikele üleandmiseks ja vastuteeneks mõeldud alkohoolse joogi õlu. Jüri Pilt andis ühe kasti õlut Kaido Mustale üle 28.08.2010.a.

Seega Jüri Pilt nii Kristjan Seero kui F.D palvel altkäemaksu andmiseks soodusolukorra loomisega, mis seisnes läbirääkimiste pidamises kui ka altkäemaksu

eseme üleandmises ametnikele, pani toime KarS § 296 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo.

Samuti süüdistatakse Jüri Pilti selle, et tema olles ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning

töötades L P liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaablina

, edastas 2010.a juulikuus regulaarselt (edastatud teabe iseloomu vt süüdistusakti punktist 2 III lk 8-9) Lauri Alule

temale ametiseisundist tulenevalt teadaoleva ning ametialaseks kasutamiseks mõeldud

konfidentsiaalset informatsiooni L P vanemkonstaabel T T poolt juhitud politsei kaalubussi (kutsung xxxx) asukohtadest, saades selle eest 23.07.2010.a vastutasuks 500 krooni väärtuses freooni vahetuse enda kasutuses olevale sõiduautole Opel.

Nimetatud teabe edastamine toimus Jüri Pildi poolt ebaseaduslikult, kuna P

liiklusjärelevalve tali tegevuse meetodite ja taktika kohta käiv teave on tuse ametnike avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 5 1 kohaselt mõeldud vaid asutusesiseseks kasutamiseks

ning avaliku teenistuse seaduse § 67 järgi peab teenistuja teenistussuhte ajal hoidma

talle teenistuse tõttu teatavaks saanud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

1-11-2627

5

Arvestades ka Jüri Pildi ametijuhendi punktist xx tulenevat vastutust nimetatud teabe hoidmise eest, rikkus Jüri Pilt teabe edastamisel kehtestatud nõudeid.

Kuivõrd Jüri Pildi kui ametiisiku poolt ebaseaduslikult informatsiooni edastamine ei ole käsitletav üldise vastutulelikkusena või heatahtlikkusena, millest oli teadlik ka Lauri Alu, kelle huvides seda tehti ning et viimane on näidanud üle valmisolekut sobival hetkel selle

eest tasuda, on tuvastamist leidnud isikute üksmeel, et freooni vahetus on tasuks ametialase seadusega mittelubatud teo eest.

Seega Jüri Pilt ametiisikuna vara vastuvõtmisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades pani toime seadusega mittelubatud teod, pani toime KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Jüri Pilt selles, et tema töötades L P liiklusjärelevalve talituse

vanemkonstaablina ning omades juurdepääsuõigust isikute eraelu puudutavale teabele,

rikkus ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustust, mis seisnes järgmistes tegevustes:

24.07.2010.a pöördus G Jüri Pildi poole sooviga saada teada sõiduki R

registreerimismärgiga (edaspidi ) xxx xxx omaniku kohta andmeid. Olles

politseiinfosüsteemist K liiklusjärelevalvetalituse AIRI soovitud teabe saanud L P

liikluspolitseinik M P kaudu, edastas 27.07.2010.a Jüri Pilt R G sõiduki r/m xxxxxx kasutaja nime - R M, tema asukoha - T ja tema isikukoodi xxxxxxxxxxx. –

07.09.2010.a pöördus I L Jüri Pildi poole sooviga saada teavet sõiduki r/m

xxxxxx kohta.

Olles politseiinfosüsteemist KAIRI soovitud teabe saanud Lääne Prefektuuri liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik M P kaudu, edastas 08.09.2010.a Jüri Pilt I L -

sõiduki r/m elefoninumbrid järgmiselt – xxxxxx kasutajate nimed ja t

ning K F.D xxxxxxx ja xxxxxxx.

Arvestades, et tegemist on informatsiooniga isiku poolt kasutatavate sõidukite ning isikukoodide ja telefoninumbrite kohta, on see käsitletav eraelu puudutava teabena, mis ei oleks olnud R G ja I L kättesaadav, kui Jüri Pilt ei oleks kasutanud politseiametnikule

kättesaadavat infosüsteemi KAIRI. Jüri Pilt töötades politseinikuna, omas õigust saada

ametialaseks kasutamiseks tööks vajalikku informatsiooni, kuid ta vastutas selle saladuses hoidmise eest.

Avaliku teenistuse seaduse § 67 kohaselt peab teenistuja nii teenistussuhte ajal kui ka

pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigija

ärisaladust, teiste inimeste perekonnaja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Tulenevalt politsei ja piirivalve seadusest, mis

sätestab politsei ülesanded, õigused, korralduse ja politseiteenistuse õiguslikud alused

ning -st 7 § 12

on isikuandmete avalikustamine lubatud vaid sellisel juhul ja sellises

ulatuses, kui see on vältimatult vajalik ohust või korrarikkumisest teavitamiseks.

Vastavalt Jüri Pildi ametijuhendi punktile on ta vastutav talle teenistuse tõttu xx

teatavaks saanud riigija ametisaladuste, teiste inimeste perekonna ja eraelu –

puudutavate andmete ning muu konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise eest. Politseija Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010.a käskkirja nr „Arvutivõrgu ja andmebaaside xx

kasutamise korra kinnitamine“ lisa punkt kohaselt võib Politsei xx - ja Piirivalveameti

infovara, milleks on Politseija Piirivalveameti andmed ja infosüsteemid, kasutada tööülesannete täitmiseks.

Seega Jüri Pilt, olles ametitegevuse käigus saanud teada mootorsõidukitega seotud

isikute eraelu puudutavad andmed, mida ta oli seadusest tulenevalt kohustatud hoidma saladuses, pani andmete edastamisega selleks mitteõigustatud isikutele toime KarS § 157 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-11-2627

6

Samuti süüdistatakse Jüri Pilti selles, et tema käitles ebaseaduslikult olulises koguses laskemoona, eirates relvaseaduse § 32 lg 1 ja 2 ning § 34 lg 2 käitlemise korra nõudeid.

Nimelt võib relvaseaduse § 19 lg 3 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud

laskemoona soetada relvaseaduse § des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relval - oa alusel.

Jüri Pilt valdusest leiti 15.09.2010.a kuuskümmend viis 9x18 mm Makarov kaliibrilist

püstolipadrunit ja üks 9x19 mm Luger püstolipadrun

, mida on arvuliselt rohkem kui pool relvaloa olemasolul lubatavast padrunikogusest relvaseaduse § 46 lg 5 p 1 kohaselt

ning seega on tegemist olulise kogusega. Relvaseaduse § 11 p s 1 sõnastatud mõiste -

kohaselt on tulirelv nähtud ette objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga. 66

padruni kasutamise tulemusel on võimalik tabada ja kahjustada hulgaliselt objekte, mistõttu sellise padrunikoguse ebaseaduslik käitlemine seab ohtu paljude inimeste elu ja tervise.

Seega Jüri Pilt, olulises koguses tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemisega, pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.D kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et Rainer Künnapuu töötades alates 01.01.1996.a ning olles alates 01.01.2010.a Lääne Prefektuuri Prefekti käskkirjaga nr xp

„Lääne Prefektuuri ametikohtade ametisse nimetamine“ nimetatud patrullpolitseiniku

ametikohale, olles seega ametiisikuks KarS § 288 lg 1 järgi, kellel on ametiseisund riigiasutuses ja kellele on pandud võimuesindaja ülesanded, võttis altkäemaksu.

Lähtudes kuriteo tehioludes välja toodud asjaoludest, süüdistatakse Rainer Künnapuud

selles, et tema olles ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning töötades Lääne Prefektuuri

korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuses, kelle tööülesandeks on

muuhulgas liiklusjärelevalve teostamine, õigusrikkumiste ennetamine ja tõkestamine

ning süütegude menetlemine oma pädevuse piires, jättis vastutasu eest Kristjan Seero poolt toime pandud liikluseeskirjade rikkumise menetlemata.

Nimelt peeti 06.08.2010.a kella 14.30 paiku Pärnus Lastepolikliiniku vahetusläheduses

Lääne Prefektuuri patrullteenistuse, koosseisus Rainer Künnapuu ja J K, poolt kinni

Kristjan Seero poolt juhitud sõiduauto Audi A8, kes rikkus antud piirkonnas oleva ja

kehtiva liiklusmärgi nõudeid ning sõitis kohustuslike sõidudokumentideta. Mõlemad rikkumised on karistatavad liiklusseaduse § 74 35 alusel kuni 50 trahviühikuga. Rainer Künnapuu, kes asus liikluseeskirja rikkujaga tegelema, jättis pärast vestlust Jüri Pildiga

õigusrikkumised seaduses ettenähtu korras vormistamata ning lasi Kristjan Seerol sündmuskohalt lahkuda, saades selle eest 19.08.2010.a vastutasuks Kristjan Seero poolt

Jüri Pildi kaudu üle antuna termokastis kala (angerjas).

Kuivõrd Rainer Künnapuu näitas pärast vestlust Jüri Pildiga üles valmisolekut jätta

ebaseaduslikult Kristjan Seero suhtes tegu toimepanemata ning Kristjan Seero andis

konkludentselt mõista, et ta on valmis tasuma ametiisikule ebaseaduslikult toime panemata teo eest, on tuvastamist leidnud nende üksmeel, et tulevikus makstav tasu on vastutasuks seadusega mittelubatud ametialase teo tegemata jätmise eest.

Seega Rainer Künnapuu ametiisikuna vara vastuvõtmise nõustumisega vastutasuks

selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.D krimina töötades alates alasjas on kindlaks tehtud, et Kaido Must

01.01.1996.a ning olles alates 01.01.2010.a Lääne Prefektuuri Prefekti käskkirjaga nrx

„Lääne Prefektuuri ametikohtade ametisse nimetamine“ nimetatud liikluspolitseiniku

ametikohale, olles seega ametiisikuks KarS § 288 lg 1 järgi, kellel on ametiseisund riigiasutuses ja kellele on pandud võimuesindaja ülesanded, võttis altkäemaksu.

Lähtudes kuriteo tehioludes välja toodud asjaoludest, süüdistatakse Kaido Musta selles,

1-11-2627

7

et tema olles ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning töötades Lääne Prefektuuri

liiklusjärelevalve talituses, kelle tööülesandeks on muuhulgas liiklusjärelevalve

teostamine ning süütegude menetlemine oma pädevuse piires, jättis vastutasu eest F.D poolt toime pandud liikluseeskirjade rikkumise vormistamata.

Nimelt peeti 10.08.2010.a kella 13.25 paiku Pärnu maakonnas Lääne Prefektuuri

liikluspolitseinike, koosseisus Kaido Must ja R V, poolt kinni F.D poolt juhitud

mootorratas Harley-Davidson kuna viimane , ületas antud piirkonnas suurimat lubatud

sõidukiirust vähemalt 22km/h, milline tegevus on karistatav liiklusseaduse § 74 22

lg 2

järgi rahatrahviga trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuni 100

kuueks kuuks. Rikkujaga tegeles alguses RV, kuid pärast vestlust Jüri Pildiga võttis

Kaido Must patrullvanemana vastu otsuse jätta õigusrikkumine seaduses ettenähtu

korras vormistamata ning lasta F.D sündmuskohalt lahkuda, saades selle eest

vastutasuks F.D poolt saadetud ning Jüri Pildi poolt 28.08.2010.a üleantuna alkohoolseid jooke (õlu – 24 purki).

Kuivõrd Kaido Must näitas pärast vestlust Jüri Pildiga üles valmisolekut jätta

ebaseaduslikult F.D suhtes tegu toimepanemata ning F.D

andis

konkludentselt mõista, et ta on valmis tasuma ametiisikule ebaseaduslikult toime panemata teo eest, on tuvastamist leidnud nende üksmeel, et tulevikus makstav tasu on vastutasuks seadusega mittelubatud ametialase teo tegemata jätmise eest.

Seega Kaido Must ametiisikuna vara vastuvõtmise nõustumisega vastutasuks selle

eest, et tema oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kristjan Seerot süüdistatakse selles, et 06.08.2010.a sõiduauto Audi A8 roolis, tema olles rikku - s Pärnus S S tänaval oleva ja kehtiva liiklusmärgi nõudeid ning sõitis kohustuslike

dokumentideta. Mõlemad rikkumised on karistatavad liiklusseaduse 74 35

alusel kuni 50 trahviühikuga. Karistusest pääsemiseks võttis Kristjan Seero telefoni teel ühendust Jüri Pildiga, paludes temalt olukorra lahendamiseks abi, mis pidi seisnema väärteomaterjalide

vormistamata jätmises teda kinnipidanud Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse politseiametnike poolt.

Nimetatud rikkumisega asus tegelema vanemkonstaabel Rainer Künnapuu, kuid jättis

pärast vestlust kolleegi Jüri Pildiga Kristjan Seero poolt toimepandud õigusrikkumise

seaduses ettenähtud korras vormistamata ning lasi viimasel sündmuskohalt lahkuda,

mille eest andis Kristjan Seero 19.08.2010.a ametnikule Jüri Pildi vahendusel vastutasuks termokastis kala (ahvena filee ja angerjas).

Kuivõrd Rainer Künnapuu näitas pärast vestlust Jüri Pildiga üles valmisolekut jätta

ebaseaduslikult Kristjan Seero suhtes tegu toimepanemata ning Kristjan Seero andis

konkludentselt mõista, et ta on valmis tasuma ametiisikule ebaseaduslikult toime panemata teo eest, on tuvastamist leidnud nende üksmeel, et tulevikus makstav tasu on vastutasuks seadusega mittelubatud ametialase teo tegemata jätmise eest.

Seega Kristjan Seero, ametiisikule vara andmise lubamisega vastutasuks selle eest,

et ametiisik oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.D süüdistatakse selles, et tema juhtides 10.08.2010.a kella 13:25 paiku

mootorratast Harley-Davidson, rikkus Pärnu maakonnas lubatud suurima kiiruse nõudeid vähemalt 22km/h, milline tegevus on karistatav liiklusseaduse § 74 22 lg 2 järgi

rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni

kuueks kuuks. Karistusest pääsemiseks võttis F.D telefoni teel ühendust Jüri Pildiga, paludes temalt olukorra lahendamiseks abi, mis pidi seisnema väärteomaterjalide

vormistamata jätmises teda kinnipidanud Lääne Prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse

1-11-2627

8 politseiametnike poolt.

Nimetatud rikkumisega asus tegelema R V, kuid pärast vestlust Jüri Pildiga otsustas

Kaido Must patrullivanemana F.D poolt toimepandud õigusrikkumise seaduses ettenähtud korras jätta vormistamata ning lasta viimasel sündmuskohalt lahkuda, mille eest saatis F.D ja andis Jüri Pilt 28.08.2010.a ametnikule vastutasuks alkohoolseid jooke (õlu – 24 purki).

Kuivõrd Kaido Must näitas pärast vestlust Jüri Pildiga üles valmisolekut jätta

ebaseaduslikult F.D

suhtes tegu toimepanemata ning F.D

andis

konkludentselt mõista, et ta on valmis tasuma ametiisikule ebaseaduslikult toime panemata teo eest, on tuvastamist leidnud nende üksmeel, et tulevikus makstav tasu on vastutasuks seadusega mittelubatud ametialase teo tegemata jätmise eest.

Seega F.D , ametiisikule vara andmise lubamisega vastutasuks selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lauri Alu süüdistatakse selles, et tema saades juulikuus 2010 regulaarselt (edastatud teabe iseloomu vt süüdistusakti punktist 2 III lk 8 9) Lääne Prefektuuri liiklusjärelevalve -

talituse vanemkonstaablilt Jüri Pildilt politsei ametialaseks kasutamiseks mõeldud

konfidentsiaalset informatsiooni Lääne Prefektuuri vanemkonstaabel T T poolt juhitud

politsei kaalubussi (kutsung xxxx) asukohtadest, korraldas 23.07.2010.a vastutasuks

ametiisiku poolt ebaseaduslikult toimepandud teo eest Jüri Pildi kasutuses oleval sõiduautol Opel 500 krooni väärtuses freooni vahetuse.

Nimetatud teabe edastamine toimus Jüri Pildi poolt ebaseaduslikult, kuna Pärnu

liiklusjärelevalve talituse ametnike tegevuse meetodite ja taktika kohta käiv teave on avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 5 1 kohaselt mõeldud vaid asutusesiseseks kasutamiseks

ning avaliku teenistuse seaduse § 67 järgi peab teenistuja teenistussuhte ajal hoidma

talle teenistuse tõttu teatavaks saanud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

Arvestades ka Jüri Pildi ametijuhendi punktist x tulenevat vastutust nimetatud teabe hoidmise eest, rikkus Jüri Pilt teabe edastamisel kehtestatud nõudeid.

Kuivõrd Jüri Pildi kui ametiisiku poolt ebaseaduslikult informatsiooni edastamine ei ole käsitletav üldise vastutulelikkusena või heatahtlikkusena, millest oli teadlik ka Lauri Alu, kelle huvides seda tehti ning et viimane on näidanud üle valmisolekut sobival hetkel selle

eest tasuda, on tuvastamist leidnud isikute üksmeel, et freooni vahetus on tasuks ametialase seadusega mittelubatud teo eest.

Seega Lauri Alu, ametiisikule vara andmisega vastutasuks selle eest, et ametiisik

oma ametiseisundit kasutades pani toime seadusega mittelubatud teo, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ringkonnaprokurör on kohtule esitanud järgmised tõendid: Jüri Pilt teenistusleht Jüri Pilt ametivanne, Jüri Pilt ametijuhend, Rainer Künnapuu teenistusleht, Rainer Künnapuu ametijuhend, Kaido Must teenistusleht, Kaido Must ametijuhend Karistusregistri väljavõte Kristjan Seero osas karistusregistri väljavõte F.D osas Äriregistri väljavõte Lauri Alu

osas 15.11.2010 koostatud jälitusprotokoll koos salvestisega 18.10.2010 koostatud

jälitusprotokoll koos salvestisega. Käskkirjad Lääne Prefektuuri töökorra kinnitamine

Patrulltegevuse korra kinnitamine Patrulllehed Õiend M Kairi logide kohta Õiend -

politseiinfosüsteemi andmete kohta (kd II tl 117 118)Õiend Jüri Pildile kuuluva - infosüsteemi konto kohta Päringud ja vastused seoses politseiinfosüsteemiga M-Kairi

välimenetleja tarkvara Arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise kord Lääne Prefektuuri

ametikohtadele ametisse nimetamine Avalikud andmed sõidukite kohta Maanteeameti

teadaanded teetööde kohta Õiend õlle maksumuse kohta Käskkirjade edastamine

1-11-2627

9 07.12.2010 koostatud jälitusprotokoll koos Päring S A Päringud salvestisega S-i ja vastus

F.D ostude kohta koos vastustega AS T nõudekiri ja vastus päringule Lääne Prefektuuri poolt materjalide edastamine Pärnu Linnavalitusele nõudekiri koos vastusega

Õiend M Käskkirjad ametijuhen -Kairi logide kohta dite kinnitamise kohta F.D väärteomaterjalid Õiend koos lisadega

Menetluse käik

Kohtuistungil jäi ringkonnaprokurör süüdistusaktis esitatud juurde ning palus üüdi s tunnistada ja kuus Jüri Pilt KarS § 296 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Jüri Pilt KarS § 294 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) aastat vangistust KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima

karistusega ja liitkaristuseks mõista Jüri Pilt’ile kaks (2) aastat vangistust. Süüdi

tunnistada

Jüri Pilt KarS § 157 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ( päevamäär a’ 16.85 €) s.o 842.50 €. KarS § 64 lg 2 alusel viia karistus täide

iseseisvalt. Süüdi tunnistada Rainer Künnapuu KarS § 294 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta ja kuus (6) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Kaido Must KarS

§ 294 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta ja kuus (6) kuud vangistust. Süüdi

tunnistada Kristjan Seero KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust . Süüdi tunnistada F.D KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks

(1) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Lauri Alu KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust.

Süüdistatavad endid neile etteheidetavates süütegude toimepanemises süüdi ei

tunnistanud. Kaitsjad palusid kaitsealused neile esitatud süüdistustes õigeks mõista, kuna nende süü pole tõendamist leidnud.

Kohtuistungil uuriti vahetult järgmisi tõendeid: tunnistaja P P selgitab mis andmed on

näha M- Kairi logides ja kuidas on andmed saadud. Tegu on politseis kasutatava

andmebaasiga M-Kairi, mida kasutatakse patrullteenistuses, patrullpolitseinike poolt.

Logist on näha, et 08.09.2010.a. kell17.13 on kasutaja nimega M. P teinud päringu.

Päringu tingimus on kohe pärast kasutaja andmeid ehk sulgudes olev sõiduki xxxxxx numbri kohta. Edasi järgnevad andmed millised väljad on valitud, mille kohta on soovitud andmeid saada. On valitud ülevaatus, kindlustus ja omanik sõidukiga seotud isikud ja

päringu tegemise koht. See pikk jada näitab millised on päringu vastused programmiliselt. Tegemist on ühe päringuga aga programm teeb nii mitu päringut kui tal

lõpliku vastuse jaoks vaja on. Järgmiselt realt nähtub, et leitud on üks sõiduk. Tema

tehniline seisund, poliisi kohta informatsioon ja palju on seotud juhtimise õigust selle

autoga. Sisuliselt ongi see kõik, need mis on valitud siis need vastused antakse. Edasi

nähtub, et selle päringu vastuse pealt on edasi mindud isiku peale kes on selle autoga seotud ehk A K. Edasi sulgudes milliseid andmeid tema kohta soovitakse näha. Siin on

valitud pilt, aadress, väärteomenetlus, juhiluba, relv, sidevahend ja päringu tegemise koht. Järgmised read näitavad mis vastused saadi, leiti üks isik ja karistusregistrist leiti viis väärteomenetluse vastet. Kuna valitud ka KMA ehk Kodakondsus Migratsiooniamet siis on võetud sealt ka pilt. Edasi mindi järgmise autoga seotud isiku peale kelleks on K.

B päringu vastuseks on soovitud pilti, aadressi väärteomenetlust, juhiluba, relva,

sidevahendit. Järgmised on vastused mis on leitud nende paarmeetrite järgi. Edasi nähtub kasutaja andmete järgi on järgmine auto number P C N. Järgnevalt realt xxx xxx nähtub, et ühtegi sõidukit ei leitud. Seejärel on tehtud järgmine päring, siin on kellaaeg

ka veel ees. On ees sama number, kuid on ära parandatud esimene täht ja on tehtud B. Siis on leitud sõiduk üles ja pluss selle sõidukiga seotud andmed. Sealt on edasi mindud

seotud isiku peale, kelleks on Eini Eskla on soovitud tema kohta näha aadressi, pilti, väärteomenetlust, juhiluba, relva, sidevahendit ja vastuseks on saadud nõutud andmed.

Edasi on mindud järgmise seotud isiku peale kelleks on R M päringu parameetrid on jäänud samaks ja on saadud ka selle kohta vastus. Veel kinnitas tunnistaja kohe pärast

kasutaja andmeid on päringu tegemise parameetrid. Kui siin on järgmiseks parameetriks

IK võrdub alakriips siis see tähendab seda, et on otse mindud isiku peale kes on selle

1-11-2627

10 autoga seotud ja koheselt väljastatakse ka isikukood. Seega panen auto numbri ja valides

välja andmed mis mind huvitab ja kõik andmed on kättesaadavad, nagu me siin hetkel

näeme? Jah, kõik see mis on valitud on siit näha. Teine leht iin on päringu tegemise , s kuupäevaks 10.08.2010 kell 13.25 ja kasutaja millega sisse logiti on R. V ja päringut on

teostatud sõiduki numbrile kohta. Soovitud andmed mida taheti näha olid xx xx ülevvaatus, kindlustus, omanik ning seotud isikud ja päringu tegemise koht. On saadud

vastus, tegemist on Harly Davidsoniga. Päringud korduvad siis see on see nagu ma

alguses rääkisin, et programm teeb nii palju päringuid kui palju tal on vastuse saamiseks vaja. Inimene teeb sisuliselt siiski ühe päringu või kasutaja. Sealt mindi edasi

sõidukiga seotud isikute peale otse, kelleks on F.D . Tema andmete kohta sooviti näha pilti, aadressi, väärteomenetlus ja juhiluba. Siin on täpsustavalt kokku lõpus kaks

isikut see tähendab seda, et tegelikult on tegemist ühe isikuga. Kuid programm võtab infosüsteemist Polis ühest andmed ja võtab ka läbi ARK i teised andmed.

Tunnistaja M P andis ütlusi selle kohta, et on töötanud koos Jüri Pildiga ühes vahetuses

ja erinevates vahetustes. Paaril korral on Jüri Pilt helistanud ja palunud vaadata mõne

sõiduki kohta küsida kas on tehtud kindlustus, ülevaatus. Ta ise sõitis suvel

mootorrattal ja Kairi süsteemi mootorrattal ei olnud, et asja menetleda kiiremini on pöördunud ja palunud asjad ära vaadata. Kairi andmebaasis on näha kas sõidukile on

tehtud kindlustus või ülevaatus. Tavaliselt ei ole inimestel tehnilist passi kaasas või kindlustuspoliisi kaasas siis kiiremini asjast üle vaade saada siis on nii tehtud. Pöörduti

minu poole tavalisel telefoni teel. Andmeid vaatasin Kairist s.o politseis kasutuses oleva infosüsteemi kaudu kuhu oli mul juurdepääs olemas. Prokurör näitab tunnistajale Kairi logi väljavõtet. Veel kinnitab tunnistaja, et sõidukite numbrite esitähega xxx xxx ja xxx x ja hiljem x tähega temale ei meenu sellega midagi kuna taolisi päringud tehakse päevas sadu, see ei ütle mulle mitte midagi. Siit on näha, et on tehtud need päringud ja materjal o Pildile tehtud n must valgelt kirjas. Neid päringuid Jüri võis olla seetõttu, et inimest

vähem aega teeääres kinni hoida. Politseinik saaks kohapeal otsused kiiremini vastu võtta, välja selgitada, et kas on kindlustus, ülevaatus olemas.

Tunnistaja I L andis ütlusi kohtuistungil selle kohta, et soovis 2010 aasta septembris Jüri Pildilt ühte informatsiooni, autoomaniku kohta kes oli auto parki d nu nende töökoja

värava lähedal päeva , siis ma mõtlesin, et äkki peaks võtma omanikuga e mitmeks ks

ühendust. Ei osanud kellegi poole pöörduda siis helistasin Jüri Pilt`le ja soovisin andmeid saada sõiduki omaniku kohta, et seejärel ühendust auto oman saada ikuga, et viimane sõiduki teise kohta pargiks. See päev kui ma Jüri Pilt’ile helistasin ütles, et tal on

puhkepäev ja Järgmine päev kui ta tagasi helistas, olin autoroolis ütles ta ei saa aidata.

Jüri Pilt auto omanike ma ütlesin, et mul nimed vist oli kaks ja vist telefoni numbri siis tegelikult ei ole enam neid vaja

.

Tunnistaja S P kinnitas kohtuistungil, et Kaido Must`ale ja Jüri Pilt`ile koostas ta

patrulligraafiku kuuks ette. Valmis koostatud graafikud saadetakse tele kahel töötaja

viisil, kas emailile või prinditakse nii, et igaüks saab endale ühe

eksemplari, samuti

jätab ühe eksemplari endale, kuhu saab vajadusel lisada märkusi Töögraafik ei . ole avalik ta on mu kabinetis seinal ja töö laua peal. Kõrvalistel isikutel juurdepääsu ei ole.

Küll võivad seda graafikut näha meie maja töötajad kes minu

kabineti sisenenud ja juhtuvad seda nägema.

Veel andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et kaalubussides olevate seadmetega kaalutakse ja kontrollitakse puudutab juhtide puhkeeelkõige just veoautosid ja teine osa ja tööaja kontrollimist.

Ülekaalulised veokid on keelatud, teatud juhtudel on võimalik võtta

erilubasid aga see ei ole päris tavapärane. Tunnistaja ütluste kohaselt olid selle

kaalubussiga seotud 2010 aastal koolituse saanud politseitöötaja T T. Tema kõrval paarimees siis vahetus, see võis olla kord üks, kord teine. Graafiku koostasin reeglina

mina kõigile korraga. Lääne Prefektuuris on üks spetsiaalne kaalubuss ja see on

liiklusjärelvalve talituses kasut gitab, et tööpäeva pikkus on 12 tundi, usel. Tunnistaja sel kolm tööl, kolm vaba. Tabelist kõik politseinukud selgub, et kes on graafikus, näevad

1-11-2627

11 kuidas nende kaaskolleegid olid tööl.

Igaks päevaks teeme patrullilehe kuhu pannakse tööpäeva kuupäev, kellaaeg, kes on toimkonna liikmed ja mis piirkond ja millised on ülesanded ja päeva lõpus see leht, kas see patrullileht täidetakse tööpäeva jooksul või pärast tööpäeva, et igal juhul tööpäeva

lõpp on viimane aeg kui see leht peab tulema täidetuna minu juurde tagasi. Patrulltegevuse korra järgi peab määrama ühe ametniku vanemaks määratakse reeglina ,

isik, kellel on kas pikem teenistusstaaž, suuremad kogemused või ta on rohkem juhi omadusi. Tunnistaja kinnitas, et kui ta seda talitust juhtima läks siis olid Kaido Must ja Jüri Pilt . Suvisel ajal kui oli võimalus kasutada järelevalve tavaline patrullipaari toimkond tegemisel mootorratast, siis Jüri Pilt oli mootorrattaga ja Kaido Must oli patrullautoga.

Tunnistaja R G, kinnitas, et tunneb Jüri Pilti ning 2010 suvel pöördus tema poole

palvega, et uurida ühe auto omaniku, seoses võlaga kuna minu ettevõte tegeleb

inkassoteenusega. Seoses sellega oli tuttav klient kes pöördus minu poole, et kas ma

saaks teada infot auto kohta

auto

, millega see võlgnik sõitis, väidetavalt . Ta ütles numbri, automargi ja registri numbri ja palus vaadata kes on omanik. Helistasin Jüri Pilt’ile ja mõne päeva jooksul ta kas saatis mulle smsi või helistas, ma täpselt ei mäleta

aga teabe sain. Kohus annab loa avaldada tunnistaja eeluur

imisel antud ütluste meenutamiseks.

Prokurör avaldab „

Tunnistaja kinnitas nii see oli. Andsin (prokurör loeb ette).

kliendile andmed edasi. Jüri `i poole pöördusin, Pilt kuna ja ta oli politseiametis tööl kindlasti saab vaadata seda.

Tunnistaja R V 10.08.2010. a andis ütlus selle kohta, et oli töökohustuste täitmisel koos Kaido Mustaga ja seda Lääne Prefektuuri territooriumil antud hetkel siis Tallinn – Pärnu

-

Ikla maantee ja Pärnu – Uulu maanteel. Pidasime mootorratta kinni, kiiruse ületamise

tõttu, kiirus pidi olema üle 20 km/h, alla selle me ei peata sõidukeid või mootorrattaid. Tunnistaja osutab süüdistatavale F.D-le aga kui niimoodi siis ei tunne. Mina pidasin kinni sinise, punase vilkuriga ta jäi ilusti seisma ja ma läksin autost välja ja tutvustasin ennast siis ilt dokumente küsisin juh küsisin põhjust kas on arusaadav miks me ta kinni pidasime, tsiklimees vastas jaatavalt, et jah kiirustasin. Võtsin ta dokumendid ja läksin

autosse, et läbi infosüsteemi äbi akna su kontrollida. L htlesin temaga mina olin autos tema oli õues. Minu arust ma ei tuvastanud tal mitte ühtegi rikkumist, andmebaasist. Küsisin veel, et kas on arusaadav miks ta kihutas? Ta vastas, et tal oli mingi firma asi Pärnus ja oli hiljaks jäämas. Samal ajal paarimees Kaido Must istus autos. Mingil hetkel

keegi helistas talle, mina suhtlesin mootorratturi juhiga edasi. Jutu käigus tuli välja

hiljem, et Pilt helistas talle. Mina vestlesin ainult selle juhiga ja mina tegin selle Jüri

otsuse, et mina talle trahvi ei tee. Kuna selle isikuga vesteldes ja tema põhjused ära

kuulates arvestades ka teeolusid mis seal olid ja liiklus ei olnud üldse tihe, siis ma otsustasin isiklikult, et mina talle trahvi ei teeks. Samuti konsulteerisin ka Mustaga ja me kumbki ei tahtnud teda trahvida. Kumbki ei tahtnud trahvida mulle jäi selline mulje, et ei oleks vajadust.

Kohus annab prokurörile vastavalt KrMS § 289 lg 1 alusel loa avaldada tunnistaja

e e osapooltele ette eluurimisel antud ütlused. (Kohus loeb KrMS § 289 lg 1

kriminaalmenetluse seadustikust) Prokurör loeb ette, kus eeluurimisel on märgitud

tunnistaja sõnade kohaselt järgnev, mis algab sõnadega …

lõpeb sõnadega …

. (Prokurör loeb antud lõigu tunnistaja ütlustest ette). Vastuolu

eeluurimisel on isik rääkinud, et tegelikult juhi, rikkuja ära mineku laskmine, sõltus

Kaido Must`st. Tunnistaja kinnitas, ristküsitluse käigus, et mingit kindlat käsku kui

sellist ei tulnud Kaido Must`lt. See on lihtsalt koostööpraktika mis sel hetkel toimus

kuidagi, et minu objektiivsus selle koha pealt aga kirja sai nüüd niimoodi. Olime koos

selle poolt, et mina nagu tahtsin seda mitte vormistada protokolli aga ta ütles, et las läheb või lihtsalt mühatas kuidagi, kindlat ei olnud. Tunnistaja kinnitas, et Kaido Must ei käskinud teda see on menetleja väljamõeldis või kuidagi natuke võis

-olla painutatud.

1-11-2627

12

Veel kinnitab tunnistaja, et pisut lohakalt luges protokolli, mul oli natuke kiire aga

lugesin kõik. Tulles vastu isikule, tal oli kiire ja lubas, et rohkem ei kihuta siis jäi asi

niimoodi.

at hiljem helistas Täpset kuupäeva ei oska öelda võis olla kaks või kolm nädal

Jüri Pilt ja ütles, et tal on midagi mulle, läksin sinna rääkisime juttu ja ta andis

kasti

õlut 24 purki. Tunnistaja põhjendas õlle andmist sellega, et eelnevalt on ka koos õlut joodud. Seoses selle kriminaalmenetlusega olen kuulnud, et Kaido Must sai ka õlut. Õlle

üleandmine äksin tema juurde, ta oli õues, õlu oli tal sauna toimus tema elukohas, l

juures vist kusk iis t . Kaitsja il, aias. Siis rääkisime juttu, s a lihtsalt andis need õlled küsimusele, kas lastud kui tuli jutuks, et helistajaks oli Jüri Pilt rikkuja oli juba minema oli vastus jaatav. Veel kinnitab tunnistaja, et õlle saamine oli seotud sellega, et käis Jüri Pilt’i juures aitamas sauna ehitamist seega võib võtta seda sõbražesti.

Tunnistaja J K, andis ütlusi selle kohta, et 06.08.2010. a täitis töö ülesandeid koos

Rainer Künnapuu’ga ja sõites vana pargi juurde peatasid Suur Sepa tänavalt liikuva

sõiduauto tunnistaja ütluste kohaselt nägi parempööret tegevat sõiduautot mis jäi

seisma tupik tänaval. Rainer Künnapuu läks välja ja kontrollis juhti, tuli autosse tagasi ja hakkas arvuti kaudu kontrollima, ilmselt sai mingi negatiivse tulemuse kuna ta hakkas juhtimiskeskuse kaudu kontrollima, telefoni teel.

Prokuröri küsimusele kas keegi helistas talle? Seda ma ei tea. Kuna tekkis vastuoluga

helistamise osas tegi prokurör kohtule taotluse avaldada eeluurimisel tunnistaja poolt

antud ütlustest üks lause. Prokurör avaldab tunnistaja eeluurimisel Kohus andis loa.

antud ütlustest ühe lause, helistamise kohta, mis algab sõnadega …….

(prokurör loeb lause ette). Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et võis helistada Rainer Künnapuu või helistati temale mõlemad versioonid olid võimalikud.

Veel kinnitas tunnistaja, et kui Rainer Künnapuu kontrollis Kairist isiku andmeid

tekkisid probleemid isiku tuvastamisel ning peale seda ta helistaski kellelegi, kellele ei

tea. Prokurör esitas kohtule taotluse eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks luba

da kuna on tekkinud vastuolu, et ta ei teadnud kellele ta helistab. Kohus annab loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlus. Prokurör avaldab algab sõnadega …

lõpeb sõnadega

Tunnistaja (prokurör loeb ette). seda ütles mulle sisekontroll, et helistas Jüri Pilt ja kui ma sellele paberile alla ei kirjuta, siis ma olen ka kahtlustatav.

Prokurör esitas taotluse tunnistaja eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks nende usaldusväärsuse kontrollimiseks. Eeluurimisel on tunnistaja öelnud, et Rainer ütles väga

selgelt, kes on autojuht. Prokurör avaldab tunnistaja eeluurimisel antud ütlustest, algab

sõnadega … lõpeb sõnadega

Eeluurimisel antud ütluste kohaselt kinnitas tunnistaja, et Rainer andis teile teada, et rikkuja on Jüri Pilt`i sõber. Ristküsitluse käigus J K eitab seda, me ei rääkinud üldse sellest asjast, me

istusime autoss ei soovinud kahtlustatav olla, siis andis e ja sõitsime minema. Kuna

taolisi ütlusi. Küsimusele väidetavast ähvardusest, et ta võib saada kahtlustatav J K ütluste kohaselt ei informeerinud ta kedagi sealhulgas ka prokuratuuri.

Prokurör esitab taotluse tunnistaja eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks nende

usaldusväärsuse kontrollimiseks. Prokurör avaldab tunnistaja eeluurimisel antud ütlustest, algab sõnadega … lõpeb sõnadega ( prokurör loeb ette). Eeluurimisel kinnitas J K, et nägi autojuhti kuhugi helistamas ristküsitluse käigus andis ütlusi, et ei näinud

.

Kohus annab prokurörile loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlused. Algab sõnadega …

…

lõpeb sõnadega … (prokurör loeb ette)

Ristküsitluse käigus J K eitab taolisi ütlusi ning kinnitab, et sisekontroll käskis öelda.

Talle lükati paber ette ja anti põhi oli olemas. Ta küsis minu käest lugeda ja eelnevalt

1-11-2627

13 kus me selle Audi peatasime, andis selle skeemi ette siis läks ja tõi selle ära, palun loe

läbi. Kas te lugesite ? Jah, ma ütlesin, et need ei ole minu ütlused. Miks te sinna alla

kirjutasite siis? Siis ta ütleski, et kas sa tahad olla tunnistaja või kahtlustatav. Sellel ähvardusel te kirjutasite alla, et protokoll koostati minu sõnade järgi ja on õige. Protokoll on läbi loetud ja teie allkiri? Jah. Puhtalt selle ähvarduse pinnalt?

Veel annab tunnistaja J K ütlusi selle kohta, et peale seda sündmust kuupäeva ei mäleta

koos Rainer Künnapuuga sõitsime Jüri Pildi juurde, kes andis kaks kasti, tema ei saanud

midagi. Kohus annab prokurörile loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlused, vastuolu kõrvaldamiseks. Algab sõnadega ….

, … lõpeb sõnadega … . (prokurör loeb ette) Peale ütluste avaldamist tunnistab J K e sai tema. Kastis oli kala, , et Rainer sai Jüri juures kaks kasti, millest üh

ahven, kaks angerjat ka vist oluga, . Kala saamist põhjendas asja et kala oli üle. Kaitsja küsimusele kas altkäemaksu olete kunagi võtnud oli vastus eitav , .

Tunnistaja A L andis ütlusi selle kohta, et töötab A OÜ, tegevjuhina ning kinnitas, et 2010 500 krooni. 2010 a helistas Lauri Alu ja aastal maksis sõiduautol freooni vahetus

küsis kas on võimalik üks autokliima freooniga ära täita. Helistasin töömehele, oli

võimalik, helistas Kohus annab prokurörile loa avaldada tunnistaja in Laurile tagasi.

eeluurimisel antud ütlused, meenutamiseks. Prokurör: Algab sõna „

dega lõpeb sõnadega ….. prokurör loeb ette) See oli nii ? Jah. Kas te siis täitsite tema palve? Jah töömees, mind ise ei olnud seal kohal.

Palju te siis teate sellest töömehe poolt täidetud palvest? Ma tean, et auto tuli, tehti

kliima, tehti sisekliima hooldus, rohkem ei teagi. Kes selle eest maksis? Lauri Alu. Kas mäletate ka kui palju ta maksis? Minu mäletamist mööda oligi 500 krooni. Kohus annab prokurörile loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlus, meenutamiseks. Prokurör

avaldab tunnistaja eeluurimisel antud ütlused. Prokurör: Algab sõnadega …. lõpeb sõnadega …

Prokurör tunnistajalt: Kas see võib õige olla? Jah.

Tunnistaja J S kinnitas, et tunneb Jüri Pilti väga hästi ning Kristjan Seerot nägupidi kooli ajast. 2010 aasta suvel tõi Kristjan Seero ühe karbi tõi Jürile Pilt’ile mina lihtsalt hoiustasin, kuna Jüri Pilti ise kodus ei olnud õhtul viisin Jüri juurde koju, Jüri helistas

ütles, et ta ei jõua Võrust tagasi selleks ajaks, et tema asjad on need. Kasti sisu ei

teadnud kuid nägi, et vett oli ainult sinna tekkinud. Kast oli tema juures kuni õhtuni, kuni ma läksin enda sauna asjadele järgi isin selle karbi ära ka. Sauna asjadele siis ma vi

läksite järgi te kuhu? Sauna. See saun oli kus? Vahe tänaval. Kelle saun see on? Jüri Pilt’i saun.

Tunnistaja A K andis ütlusi selle kohta, et freooni eest Aleksandri Pubis andis Jüri Pilt

500 krooni, et ma annaksin selle summa edasi Lauri Alu’le, kuid unustasin raha enda kätte, ei pidanud seda suureks asjaks.

Süüdistatav Kaido Must kinnitas, et patrullisid Valga - Uulu mnt l koos R V. mõõtsime kiirust sõitvast politseiautost mis oli eravärvides. Suund oli meil Uulu poolt Valga poole. See võis olla umbes 119 km, kui tuli Valga poolt mootorratas mis ületas kiirust. Seal oli

lubatud 70 km/h, kuna käisid teetööd. Teetööd olid lõppenud aga kuna seal puudus

teekatte märgistus oli uus asfalt oli tee laiemaks tehtud eelnevalt ja puudus lihtsalt

teekatte märgistus nagu katkendjoon teel ja see mootorrattur liikus üle 100 km/h

rikkumine jäi vahemiku 20 ületamist. Ilm ja tee oli hea, -40 kiiruse mootorrattur oli

üksik liikleja mina lülitasin sisse sinise punase vilkuri ja kui mootorrattur oli meist mööda sõitnud peatasime mootorrattur jäi seisma keerasin ka mina otsa ringi kohe ja sõitsin sellele mootorratturile järgi, tee äärde kus ta seisma jäi. Jäin mootorratturi selja taha seisma. V läks mootorratturi juurde ja tuli sealt tagasi juhiload ja tehniline pass

käes. V sisestas mootorratturi isiku andmeid Kairisse olles ära kontrollinud load, V

helises mul

telefon, helistas Jüri Pilt, küsis kas mootorrattur saab ära sõita või midagi

selle sarnast, mina vastasin jaatavalt, kinni pidada ei tahtnud ja teiseks nagu ma ka

1-11-2627

14 eelnevalt seletasin mul ei olnud mitte mingit plaani sellele mootorratturile trahvi teha.

Arvestades teeolusid ja muid olusid siis üks pluss oli muidugi see minu silmis, et mootorrattur jäi ilusti seisma, ta ei üritanud põgeneda mis mootorratturi puhul auto eest

trassi peal õnnestub. Süüdistatava ütluste kohaselt ei tundunud 100 km/h tema jaoks

eriti suur tegutsesin seaduse piires, see on täiesti lubatud kohtuvälisel menetlejal võtta

vastu s otsus. Rikkujaga tegeles, V kui J ee üri Pilt oli mulle ära helistanud kõne oli lõppenud nägin ma juba ennem seda, et V olid need dokumendid näpu vahel ja ta annab need tagasi. Vaatas veel minu otsa mis minu otsus on, mina mühatasin või lõin käega, et minu mina talle pärast võib ta sõita, trahvi tegema ei hakka otsustus ei olnud mõjutatud

Jür Pilt`i kõnest kuna otsus oli mul ennem valmis. Veel kinnitas süüdistatav, et tema

ülekuulamisel kahtlustatavana anti mõista, et kui ta kõik ilusti ära räägib siis arestimajja ei panda.

Kaido Musta kaitsja palus avaldada kahtlustatava ülekuulamise protokollist see osa kus

süüdistatav on rääkinud, „

“ aga antud juhtumil selgitas Kaido Must kohtule veenvalt, et see ei saanudki niimoodi olla. Kaido

Must kinnitab, et lus on vale, sest juhiukse juures isik ei seisnud. eeluurimisel antud üt

Veel palub kaitsja kõrvaldada vastuolu eeluurimise antud ütlustega selle kohta, „et

, innitab, et ilmselt mitte, ma arvan “ . Süüdistatav k ma ei ole sellist väljendit tarvitanud, moraali peale lugema ega pole teinud mootorratturile suulist hoiatust“ seega eeluurimisel antud ütlus on vale. Protokolli lugesin diagonaalselt ruttu läbi ja kirjutasin alla, et saaks minema.

Kaido Must on oma käeliselt kirjutanud, (kaitsja loeb ette) Süüdistatav kinnitab,

et see dikteeriti mulle ette lisaks pidin kirjutama soovin töötada politseis ja midagi oli

veel, ei mäleta, et sellise lause pead sa sinna kirjutama ja peale seda allkirja panema.

Veel palub kaitsja avaldada vastuolu, mis on kahtlustatavana eeluurimisel tekkinud,

küsimus algab sõnadega „ Vastus

Küsimus algab sõnadega Vastus (kaitsja loeb ette) Kaitsja küsimusele kas see on Teie arvates vale vastas Kaido Must, et jah Veel tunnistab Kaido Must, et . Jüri Pilt on temale helistanud ja

palunud õllele järgi tulla kuid see pole seotud selle kriminaalasjaga vaid asjaoluga, et käis Jüri Pilt’i juures abiks puukuuri ja saunatrepi ehitusel, mille eest pakkus Jüri Pilt

õlut. Prokuröri küsimus need vastuolud on tingitud sellest, et teid ähvar

ele dati arestimajaga ja kas jääte selle juurde, et nii see aset leidis vastas Kaido Must jaatavalt

.

Süüdistatav Rainer Künnapuu andis ütlusi selle kohta, et olid koos J K töö ülesannete

täitmisel kui kell 14.15 väljakutse, et pereabi keskuse juure juhtimiskeskuselt said s

pargis on alkoholijoobes isikud, kes urineerivad ja tarvitavad avalikus kohas alkoholi. Kohale sõites jälgisime parki. Nähes Sepa tänavalt sõitnud sõiduki Audi peatada, Suur -

eesmärgiga teada saada kust kohast ta sinna ühesuuna isele tänavale sattus. l Audi

keeras ära jõudis parkida ja siis me jõudsime politseibussiga talle ning järgi jäime

sõiduauto taha seisma seejärel läksin sõidukijuhi juurde, esitlesin ennast, küsisin

sõiduki dokumente. Isikul sõiduki dokumente, juhilube ega tehnilist passi esitada ei olnud, firma nime kellele auto kuulub nimi on isik ütles ühe ja siis küsisin kuidas tema

vastas, et R K. Seejärel läksin autosse andmeid kontrollima mille käigus selgus, et

aast andmetele, ma proovisin aga ei saanud Kairist neid aarv või midagi ei vastanud

andmeid kätte. Kuna isik m helistan E, et äkki tema ainis E P s.o politseiniku nime,

oskab öelda isiku kohta, et teada saada kelle ja seejärel ga tegemist on. E ei vastan

ud

helistas Jüri , võtsin telefoni vastu Jüri ütle Pilt mulle

s, et kas sina oled seal vana teenindusmaja juures vastasin, et olen küll, kas sina tegeled seal R K, vastasin, et mul ei ole siin sellist isikut, ei ole R K, see on hoopis Kristjan Seero. Veel siis ta ütles, et see

kinnitab süüdistatav, et Jüri Pilt küsis l

ihtsalt, et mis teil plaanis on, aga kuna mul plaane tehtud ei olnud sest mul oli vaja isik kõigepealt tuvastada, et kellega tegemist on.

1-11-2627

15

Kaitsja palus luba avaldada, et Rainer Künnapuu 15.09.2010 a. kahtlustatava ülekuulamise protokoll, kah a antud ütlused, selleks, et kõrvaldada vastuolu tlustatavan

varasemate ütluste ja tänase v kus R. Künnapuu on öelnud, J ahel

(kaitsja loeb ette) Seejärel kaitsja küsib Rainer Künnapuu’lt ütlused on õiged kas need

? Rainer Künnapuu vastab Mis põhjusel on siis protokollis selline lause, et Jüri ei ole. Pilt

küsis kas mina teda minema lasta ei saa, et ma jätaks liikluseeskirja rikkumise

vormistamata? av R , et lihtsalt ei suutnud seal Süüdistat ainer Künnapuu selgitab ülekuulamise lõpuks kui vaatasid kuidas seal asju kirja ei panda ja lihtsalt ma läksin nii

endast välja, ma ei suutnudki seda asja korralikult läbi lugeda. Jüri Pilt helistas küll mulle jah, lõppkokkuvõ Seero, ütles ttes ta aitas isikut tegelikult tuvastada mul. Kristjan oma isikuandmed õigesti ja siis seejärel ta vabandas.

Veel kinnitas Rainer Künnapuu, et kontrollides kairist oli Kristjan Seero’l kolm, neli liiklusrikkumist kas nad kehtivad olid või ma ei mäleta seda praegu. Mina ei tea kas ta tuli kuskilt tee pealt, tuli ta hoovist, kas ta võttis selle auto tee äärest võib-olla keegi teine oli selle auto sinna pannud, mina ei oska seda öelda, mina nägin seda momenti kui ta sealt ühesuunaliselt Rainer Künnapuu ütluste kohaselt väärteoprotokolli maha keeras.

ta ei vormistanud see oli tema otsus. Veel kinnitas süüdistatav, et pärast 06.08.2010.a.

on Jüri Pilt la lubanud kuid see oli seotud 2010 aasta kevadega, kui käisid Jüri Pilt` ka

ga

koos ujumisvõistlustel Tartus peale ujumisvõistlusi läksid koos medaleid tähistama. ja

Istusime seal, mina vist ostsin õlled, Jüri ostis vist kala ja siis tuli seal jutuks, lihtsalt

vestluse käigus, et Jüri Pilt ütles, et praegu siin kalli raha eest ostan

kala aga siis kui hooaeg hakkab siis on kala tal niimoodi käes, et sööda või koertele. Siis ma ütlesin, et kui sul üle on võid ju mulle ka tuua, et mis sa koertele söödad ja siis sinna see jutt jäi.

19.08. 2010 a. helistas ja pakkus kala, algul ei saanud aru aga siis tuli meelde Jüri Pilt

see jutuajamine ujumisvõistlustel. Kaitsja taotlusel kohu lubas avaldada Rainer Künnapuu kohtu eelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused 15.09.2010. a. seda

osas milles R. Künnapuu on öelnud, (kaitsja loeb ette) Rainer

Künnapuu selgitab kuna ülekuulamise nägin kuidas minu ütlusi kirja ei panda läksin

endast välja, et ma ei suutnud seda lugedagi, et mõtlesin, et see ei ole normaalne, et kui

mina kuulan kedagi üle, et siis ma panengi inimese ütlused kirja aga mitte ei jätta osa asju välja, mis on minu arvates olulised jne. Kas teie ütlesite ülekuulmaisel

Menetleja küsis kas tunnistad ennast altkäemaks õtmises süüdi? vastasin ei tunnista süüdi u v

.

Veel lubab kohus avaldada kaitsja taotluse samas 15.09.2010a. protokollist. Vastuolu selles, et R. Künnapuu on kirjutanud oma käeliselt,

(kaitsja loeb ette) Rainer Künnapuu kinnitab, et oli tõesti endast nii väljas ja lihtsalt

mõtlesin, et hea küll las ta siis läheb ja kirjutasin alla kui neil seda nii hirmsasti vaja on, tegelikult protokoll ei olnud koostatud minu sõnade järgi, protokolliti valikuliselt. Veel tunnistas süüdistatav, et Seerol ära minna pärast vestlust Jüri lasi Kristjan Pilt`g

a.

Pärast 06 augustit toimus kala pakkumine tööl. Jüri Pilt helistas ja ütl kui olin es, et

tahab mulle kala anda. Mingi aeg kui mul tekkis vaba moment

sõitsime Jüri Pilt`i

elukohast läbi ku kala üle. Kaitsja küsimusele, kas väärteomenetluse s ta andis

vormistamata jätmine võis olla seotud sellega, et tegemist oli Jüri Pilt’i tuttavaga on

vastus eitav aega ja kohta, kuskohas see . Veel kinnitab süüdistatav, et temal polnud

rikkumine toime pandi

, kui üldse pandi rikkumine toime, samuti ei näinud et Kristjan Seero oleks liiklusmärgi nõuet Minu teada seal sissesõidu keelu märki ül rikkunud? dse ei ole, sissesõidukeelumärk on Riia mntl aga seal oli suur ekskavaator ees, sealt ma ei kujuta ette lendama need Audid ei hakka. Kui isik pani selle auto kuskile hoovi ja tema

1-11-2627

16

võttis selle auto hoovist ja sõitis hoovist välja siis hoovi ees ei ole ka märke ja siis ei

pruugi ta ka teada, et see tänav on ühesuunaline.

Süüdistatav Kristjan Seero andis ütlus selle kohta, et kasutas 06 august 2010 Audi A8 mis kuulus R K. Sõitsin päevasel ajal mööda Riia mnt ja keerasin –Sepa tänavale. Suur

Tol ajal kehtinud liiklus korraldus muutus pidevalt Riia mntl, märke vahetati, mis

iganes? Muutus sest selle ristmikuga on mul pidevalt tegemist ja kord oli seal

liikluskorraldus ühtepidi kord oli teistpidi ehk siis sellel märgil oli kord kilekott peal.

Sõites mööda Suur –Sepa tänavat keerasin Jalaka tänava tupikusse kui politseisõiduk

sõitis siis minu selja taha, nägin kuidas väljus sealt siis üks politseipatrull, kes küs

is

minu käest dokument mida kuna oli sõbra auto ja ei teadnud neist esitada ei olnud

dokumentidest midagi, seejärel üsiti kes on autoomanik, teavitasin politseitöötajat k ettevõttest kes seda autot omab, andsin ka R K nime ja politseipatrull läks enda autosse

andmeid kontrollima. Seejärel helistasin Jüri Pilt`le, et veenduda selles märgis mis Riia mnt otsas oli, kas see kehtib või ei. Seoses sellega, et ta on mu isa tuttav on ta ka minu tuttav. Jüri tagasi ja ütles, et ma olen ikkagi seda liiklusmärki rikkunud ja Pilt helistas sellega vist seal gadus, minu andmete osas. Pilt see jutt lõppeski. Kohapeal tekkis se Jüri

ütles, et kui politseitöötaja uuesti minu juurde tuleb, et ma kordaksin enda isiku andmeid, et ta saaks mu isikuandmeid kontrollida. Ütlesin politseile oma andmed uuesti

ning need klappisid ning politseinikud piirdusid siis sel momendil suusõnalise hoiatusega seda tegi Rainer Künnapuu . Veel kinnitab süüdistatav et siis Jüri on

perekonna tuttav ja see ei ole mitte esimene kord kui ma talle seda kala olen viinud ja tol hetkel oli see periood ka kus kala oli rohkem kätte saadav ehk siis augusti kuu on ju nii öelda angerja kuu ja Jüri on ka eelnevalt angerjat mu käest saanud ja küsinud. Kuna ise

ei saanud viia transportisin kala J juurde, keda mina isiklikult tean kooli ajast nagu

tema teab mind ja kes niib- See oli öelda Jüriga käis või olla rohkem läbi, kui mina.

2010 a augustikuu ning see ei ole seotud liiklusintsidendiga Suur-Sepa tänaval. Süüdistatav kinnitab, et ühte 10 kg oli 3 angerjat ja 2 kg ahvena fileed need olid pakitud

vahtpolüsterool pakendisse.

Kohus annab loa avaldada, 18.10.2010.a jälitusprotokoll ja tuua välja vastuolu 06.08.2010.a. kell 14.40 K. Seero ja J. Pilt vahel toimunud telefoni vestlus, kust sooviks

tuua välja ühe vastuolu … Pilt helistab Seero`le ja ütleb,

(kaitsja loeb ette) kohtuistungil väitis Kristjan Seero, et ma eeldasin, et ma olen selle märgi rikkumise toime pannud.

Süüdistatav F.D andis ütlusi selle kohta, et 10.08.2010 a sõitsin mootorrattaga Tartust eatati mind kinni a uke suurem Pärnu . Politsei poolt p rvata võib, et kiirus oli nat kui lubatud - ei vaatand seda. Peale võib olla 10 km/h rohkem või 20 km/h , ma ei tea,

seda,

informatsiooni eesmärgil helistasin Jüri Pilt`le küsida, et kas ta neid inimesi teab

või politseinike teab või selle mõttega, ei oska kommenteerida. Kinni mind kaua ei

peetud politseini võttis dokumendid kontrollimise jaoks, kui ta oleks hakanud

vormistama siis tavaliselt kutsuvad nad ju autosse ja siis vormistavad. Ma üldse imestasin, et nad mind kinni pidasid, sest tavaliselt mind ei ole kinni peetud tsiklimehi tavaliselt ei peeta kinni, mingite tühiste asjade pärast aga minu arust oli see täiesti tühine

asi ju vist oli neil igav, ei tea. Pilt`le helistasin politseiauto juures olles, kui nad Jüri kontrollisid dokumente. Suulise hoiatuse tegi politseiametnik kes tuli minu mootorratta

juurde ja küsis sõidu dokumente. Veel kinnitas süüdistatav, et tema Jüri Pilt’iga ei

kõnelenud tema kinnipidamisest, samuti pole politseiametnikele tänutäheks lasknud

kellelegi midagi viia. Kaitsja küsimusele, te kuulsite jälitustoimingu protokolle,

jälitustoimingu salvestisi ja ka ühte kõnet kus Jüri Pilt helistab Kaido Must` le ja ütleb, et

tsiklimees saatis midagi teile või teie jaoks. Süüdistatav F.D kinnitab, et ei oska öelda, võib olla inimene tahtis ennast põnevaks teha, ma ei tea. Samuti toiduainete ja õlle

ostmise kohta kinnitas süüdistatav, et 12.08.2010 a ostetud toiduained ja õlu oli mõeldud

1-11-2627

17

elukaaslase ja tema enda sünnipäevaks. F.D kinnitas, et kahtlustatavana ülekuulamisel öeldi, et on kaks varianti kas jääd süüdistatavaks või tunnistad seda mida

ei ole olnud või pigemini ütled nii, et sa oled andnud midagi üle. Ma ütlesin neile

uurijatele, et kuidas ma saan rääkida millestki mida pole olnud. Noh siis lähed

süüdistatavaks oligi kõik minu juttuajamine aga seda ei ole ka muidugi protokollis, selliseid asju meil ei protokollita.

Kohus annab loa avaldada eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks. (Prokurör loeb ette)

F.D kinnitas, et ega ma ei eita seda, ma ütlesin seda, et ma eeldan, et lihtsalt küsides nagu ma vahepeal helistan oma emale ma küsin ka ja eeld - an, et ta võib olla teab midagi ja annab mulle nõu ja ongi kõik. Sealt kõnedest on ju kõik kuulda ega ma ei ole ju öelnud, et ole hea ja helista või räägi inimestega, et nad laseksid mind vabaks. Kui inimene teeb oma vabast tahtest midagi see ei eelda ju seda, et mina peaks olema nagu suunanud teda selle jaoks.

Minu mõte ainuke mis mul oli tol korral või sel korral oli riigihange, 30 peret kõik kes toituvad minu poolt tehtud tööst ja sellest oleneb minu käitumisest ja jõudmisest kohale

ja sellest ka minu kiirustamine ja ka põhjus mida ma seletasin politseinikele ja politseinikud said sellest aru. See oli nagu see põhjus miks ma kiirustasin.

Prokuröri küsimusele, et teil oli kiire ja te tahtsite ruttu kohale jõuda, sest pered

tah

avad tööd siis sellepärast te võtsitegi Jüri Pilt`iga ühendust, et ta äkki annab oma panuse selleks, et te kiiresti minema saaksite? F.D vastus jah võib ka nii öelda, sel juhul.

Kohus süüdistatavalt Jüri Kas te soovite ütlusi anda või ei soovi? Mul on Pilt`lt: asja

kohta seletus mille ma loen ette ja siis edastan ka kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et süüdistatava ütlus on tõend nagu iga suuline tõend ja süüdistatava ülekuulamine toimub ristküsitluse reegleid järgides. Seejärel kaitsja formuleerib küsimuse, Jüri Pilt`lt: Mida on öelda teile esitatud süüdistuse kohta KarS § 296 lg 2 p1 järgi. See on seonduvalt

selle paragrahviga on nagu minu poolt altkäemaksu vahendmaises süüdistatud R. Künanpuu`le ning K. Must`le. Mina väidan ja kinnitan, et ma ei ole pidanud altkäemaksu andmise ega altkäemaksu võtmise osas mitte kellegagi mingeid läbirääkimisi ega teinud

mitte ühelegi isikule selle kohaseid ettepanekuid või andnud selle kohaseid lubadusi.

Samuti ei ole ma aidanud kaasa väidetava altkäemaksu eseme üle andmisele ühelegi politseinikule sealhulgas K. Must`le ja R. Künnapuu`le ega ühelegi teisele isikule. Samuti

ei ole ma andnud mitte kellelegi üle midagi mis oleks käsitletav altkäemaksu esemena. Mis iganes ma olen kunagi kolleegidele pakkunud või andnud või nemad minule siis on see olnud seotud üksnes ja ainult politseikolleegide omavahelise isiklike suhetega. See ei

ole olnud seotud politseinike teenistus alaste ülesannete täitmisega või täitmata jätmisega ega ühelegi juhul. Mitte politseiniku poolt seadusega mitte lubatud teo toime

panemisega või neist seadusega nõutud teo ebaseaduslikus toime panemata jätmises.

Kaitsja Jüri Pilt`lt: Mida on teil öelda süüdistusaktis KarS § 294 lg 1 järgi esitatud

süüdistuse asjaolude kohta? Seonduvalt minule esitatud süüdistusega KarS § 294 lg 1

järgi on see minu kui väidetavalt ametiisiku poolt mulle vare või mingi soodustuse

lubamisega, nõustumisega ja sellise vara või muu soodustuse vastuvõtmisega

vastutasuna selle eest, et mina oleksin oma väidetavat ametiseisundit kasutades toime pannud seadusega mitte lubatud tegusid. Sealhulgas võtnud altkäemaksu L. Alult.

Väidan ja kinnitan, et mina ei ole edastanud L. Alu`le ega ühelegi teisele isikule süüdistusaktis konfidentsiaalseks nimetatud informatsiooni. Kaitsja enda kaitsealuselt J. Pilt`lt: Palun jätkake? Samuti ei ole ma küsinud või saanud L. Alu`lt või mõnelt teiselt isikult midagi mis oleks käsitletav altkäemaksuna. Samuti ei ole ma nõustunud vara või muu soodustuse kui altkäemaksu lubamisega kellele tahes isiku poolt ka mulle. Sellise süüteo toimepaneku etteheite lükkan ma katekooriliselt tagasi. itsja Jüri Ka Pilt`lt: Mida on teil öelda KarS § 157 järgi formuleeritud kuriteo asjaolude kohta? Seonduvalt mulle

esitatud süüdistusega KarS § 157 järgi see on minu isiku poolt kellele oli väidetavalt

1-11-2627

18 ametitegevuses teatavaks saanud seadusest tulenev, väidetav kohustus hoida saladuses R M kellegi A või K või mõne teise isiku tervist, eraelu või äritegevust puudutavat. Väidan

ja kinnitan, et ma ei ole kunagi sellist tegu toime pannud. Prokurör süüdistatavalt Jüri Pilt`lt kas tunnete E. E? Mul ei ole praegu lisada midagi, hetkel. Kas vastus on ei või jaa? Süüdistatav ei vasta prokuröri küsimusele.

Maakohtu seisukoht

Lääne Ringkonnaprokuratuuri poolt on esitatud süüdistus Jüri Pilt’ile selles, et tema Kristjan Seero ja F.D palvel altkäemaksu andmiseks soodusolukorra loomisega, mis

seisnes läbirääkimiste pidamises kui ka altkäemaksu eseme üleandmises ametnikele,

pani toime KarS § 296 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo Jüri Pilt ametiisikuna , samuti

vara vastuvõtmisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades pani

toime seadusega mittelubatud teod, pani toime KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo. Jüri Pilt, olles ametitegevuse käigus saanud teada mootorsõidukitega seotud isikute eraelu puudutavad andmed, mida ta oli seadusest tulenevalt kohustatud hoidma saladuses, pani andmete edastamisega selleks mitteõigustatud isikutele toime KarS § 157

järgi kvalifitseeritava kuriteo. Rainer Künnapuu’le on esitatud süüdistus selles, et

ametiisikuna vara vastuvõtmise nõustumisega vastutasuks selle eest, et tema oma

ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime KarS §

294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kaido Must’ale on esitatud süüdistus selles, et

ametiisikuna vara vastuvõtmise nõustumisega vastutasuks selle eest, et tema oma

ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime KarS §

294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kristjan Seero’le on esitatud süüdistus selles, et

ametiisikule vara andmise lubamisega vastutasuks selle eest, et ametiisik oma

ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime KarS §

298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. F.D-le on esitatud süüdistus selles, et

ametiisikule vara andmise lubamisega vastutasuks selle eest, et ametiisik oma

ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime KarS §

298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lauri Alu’le on esitatud süüdistus selles, et,

ametiisikule vara andmisega vastutasuks selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit

kasutades pani toime seadusega mittelubatud teo, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus analüüsib ja kontrollib kas süüdistatavatele etteheidetud ja kohtule esitatud tõendite pinnalt on võimalik süüdistusaktis isikute poolt toime pandud teod tõsikindlalt

tuvastatuks lugeda. Eelnevalt kui kohus hakkab analüüsima kohtule esitatud tõendeid lahendas kohus kohtuliku uurimise käigus määrusega kaitsjate taotluse, mis on seonduv

jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimisega. Kohus rahuldas taotluse ning selgitab, et

kohus nõupidamise toas on kohustatud kontrollimise käigus tuvastam jälitustegevuse a

puhul kolme nõutavat tingimust. peab olema kohtu või prokuröri luba, teiseks Esiteks tõend peab olema saadud loas nimetatud toimingu käigus, kolmandaks tõend peab olema

saadud loas nimetatud ajavahemikul. Kohtule esitati järgmised jälitustegevusega seotud

Pärnu Maakohtu kohtumäärused nr 31, 50, 59, 64.

K x on koostatud 12.04 ohtumäärus nr 2010 a H K suhtes. Luba antud jälitustoimingute läbiviimiseks alates 12.04.2010 a kuni 11.05. 2010 a s.o 30 päeva jooksul.

Kohus selgitab etteruttavalt, et k kõigis uuritavates ohtumäärustes on luba antud mobiiltelefonide abonentnumbrite kaudu edastavate sõnumite ja teabe pealtkuulamiseks, vaatamiseks ja salvestamiseks.

Jälitustegevuse seaduse § 8 lg 2 kohaselt kui väljaspool kriminaalmenetlust teostava

jälitustegevuse tulemusena kogutud teabest kuiilmnevad kuriteo tunnused, alustab

jälitusasutus kriminaalmenetlust või edastab teabe kriminaalmenetluse alustamiseks pädevale uurimisasutusele.

1-11-2627

19 03.06.2011 toimus jälitustoimikus sisalduva teabe eraldamine Jälitustegevuse p. x korras

Jüri Pilt suhtes. Riigikohtu lahendi 3-1-1-10-11 järgi ühes kriminaalasjas antud loa

alusel jälitustoimingu tulemusena saadud teave on tõendina kasutatav teises

kriminaalasjas tingimusel, et selle kogumisele seatud nõudeid on järgitud ja ka

jälitustoimingu käigus ilmnenud uus kuritegu vastab KrMS § 110 lg 1 nõuetele. Kõned teostati ajavahemikul 14.04.2010 a kuni 02.05. 2010 a.

Kohtumäärus nr d 07 juulil 2010 a. Luba antud Jüri Pilt suhtes x on koostatu

jälitustoimingu läbiviimiseks 07.07.2010 a kuni 05.08. 2010 a s.o 30 päeva. Kohtumäärus nr x on koostatud ja pikendatud 03.08. 2010 a. Luba antud Jüri Pilt suhtes

jälitustoimingu läbiviimiseks 06.08.2010 a k 2010 a s.o 40 päev uni 14.09. a. Kohtumäärus nr Luba antud jälitustoimingu

on koostatud ja pikendatud 10.09.2010 a. x läbiviimiseks 15. 09.2010 a kuni 30.09.2010 a

s.o 16 päeva.

Kõned on ajavahemikust 08.07. ning kohtumääruses n

a kuni 15.09. 2010 2010 a r x on kõne pealtkuulamine 19.08. 2010 a

Kohus kinnitab et jälitusprotokollide sisu vastab loale, kogutud teabele ja

jälitustoiminguteks on on täidetud R luba antud. Seega kohtu hinnangul iigikohtu lahendist tulenev nõue, olemas kohtumäärus, tõend on saadud loas nimetatud toimingu käigus ja loas nimetatud ajavahemikul.

Uurimisorganid on heitnud ette, et Jüri Pilt’ile olles ametitegevuse käigus saanud teada

mootorsõidukitega seotud isikute eraelu puudutavad andmed, mida ta oli seadusest

tulenevalt kohustatud hoidma saladuses, pani andmete edastamisega selleks mitteõigustatud isikutele toime KarS § 157 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alljärgnevalt grupeerib kohus süüdistusaktis olevad sündmused selliselt, et tõendite uurimine ja hindamine oleks arusaadav ja jälgitav. Allpool analüüsib kohus tunnistajate

P P, M P, samuti I L ja R Gi ütlusi, neid huvitava teabe saamisest Jüri Pilt’ilt ning

järgnevalt peatub süüdistusel, mis puudutab Jüri Pildi poolt vastutasu eest teabe edastamist kaalubussi asukoha kohta Lauri Alule.

KarS § 157 järgi kvalifitseeritava süüteo subjekt saab olla vaid erilise isikutunnusega isik, kelle kriminaalõiguslik vastutus lähtub seadusest tulenevast kohustusest hoida talle

kutse- Saladuses hoitav teave on või ametitegevuses teatavaks saanud saladust. igasugune faktiline asjaolu, mis ei ole teada üldiselt, vaid ainult piiratud inimesteringile ja mille saladuses hoidmiseks on isikul õigustatud huvi.

Kaitsja leiab, et Jüri Pilt’ile esitatud süüdistus KarS § 157 järgi ei ole tõendamist leidnud

ning viitab Riigikohtu lahendile 3-1-1- -12, kus on selgitatud, et Politseiameti 25

peadirektori pädevusse võib kuuluda küll haldusorgani siseselt teabesüsteemide ja

andmekogude pidamise korda puudutavate küsimuste lahendamine ning selleks käskkirjade andmine, kuid nende õigusaktide nõuete rikkumine ei saa olla aluseks isiku kriminaalvastutusele võtmiseks KarS § 157 järgi. Kohus taolise ühepoolse käsitlusega ei nõustu.

Kaitsja on viidanud Riigikohtu lahendile

osaliselt see tähendab jättes osa kohtu seisukohast kirjeldamata. Kohus leiab, et

Riigkohus on viidanud oma lahendis, veel asjaolule, et süüdistusaktis pole

nõuetekohaselt kirjeldatud neid seaduse sätteid, millest tulenevaid kohustusi isik oma

tegevusega rikkus. Seetõttu on kohtulikul arutamisel jäänud välja selgitamata, millise

seaduse nõudeid süüdistatav lisaks infosüsteemi KAIRI pidamise ja kasutamise korrale

rikkus ning millest KarS § s 157 sätestatud kuriteokoosseisu mõttes tulenes tema - kohustus süüdistuses kirjeldatud teavet saladuses hoida. Kohus järgib ülalnimetatud Riigikohtu lahendit ja analüüsib allpool neid seaduse sätteid,

1-11-2627

20 mida erilise isikutunnusega isik rikkus. Veel leiab Jüri Pilt’i kaitsja, et süüditunnistamist konkretiseerimata süüdistuses loetakse

kaitseõiguse eiramiseks ja kriminaalmenetluse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2

tähenduses, sest isik peab aru saama, milles teda süüdistatakse ning kohaldatava

õigusakti säte ei tohi olla üllatuslik. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu ning

alljärgnevalt põhistab ja selgitab järgm ohtule esitatud tõendite pinnalt

ist: k on kindlaks

tehtud, et

Jüri Pilt töötas alates 01.01.1996.a ning oli alates 01.01.2010.a Lääne

Prefektuuri Prefekti käskkirjaga nr p „Lääne Prefektuuri ametikohtade ametisse x

nimetamine“ nimetatud liikluspolitseiniku ametikohale. Vastavalt Lääne

Politseiprefektuuri Politseiprefekti 07.08.2006.a käskkirja nr „Ametijuhendite x

kinnitamine“ lisale oli Jüri Pildi ülesanneteks muuhulgas liiklusjärelevalve teostamine x ning õigus saada ametialaseks kasutamiseks tööks vajalikku informatsiooni ja vajadusel statistilisi andmeid teistelt allüksustelt, olles sealjuures vastutav temale teenistuse tõttu

teatavaks saanud muu konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise eest. Nimetatud ametijuhend on Jüri Pildi poolt allkirjastatud 09.08.2006.a ja vaidlus selles osas puudub.

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Politseija Piirivalveameti peadirektori

01.01.2010.a käskkirja nr „Arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise korra x

kinnitamine“ lisa punkt kohaselt võib Politsei x - ja Piirivalveameti infovara, milleks on

Politseija Piirivalveameti andmed ja infosüsteemid, kasutada üksnes tööülesannete

täitmiseks, ning p järgi on andmebaaside kasutamine lubatud ainult x teenistuskohustuste täitmiseks. Lääne Politseiprefektuuri Politseiprefekti 07.08.2006.a käskkirjaga nr „Ametijuhendite kinnitamine“ on kinnitatud ametijuhend, mille punkt x x

sätestab Jüri Pildi vastutuse teenistuse tõttu talle teatavaks saanud riigi

- ja

ametisaladuste, teiste inimeste perekonnaja eraelu puudutavate andmete ning muu

konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise eest. Nimetatud kohustus põhineb politsei ja

piirivalve seadusel, mis sätestab politsei ülesanded, õigused, korralduse ja

politseiteenistuse õiguslikud alused ning § -l 7 12

, mis lubab isikuandmed avalikustada

vaid sellisel juhul ja sellises ulatuses, kui see on vältimatult vajalik ohust või

korrarikkumisest teavitamiseks. Samuti sätestatakse nimetatud seaduse § 1 lg 6, et

politseiteenistusele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

Avaliku teenistuse seaduse § 67 kohaselt peab teenistuja nii teenistussuhte ajal kui ka

pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigija

ärisaladust, teiste inimeste perekonnaja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Nimetatud kohustus põhineb Politseiseaduse § 5 lg s 2 sätestatul, mille kohaselt ei kuulu -

avalikustamisele riiklikke ja teenistuslikke ning organisatsioonide ja isikute ärisaladusi

sisaldavad andmed, eraelu puudutavad andmed, samuti politsei ametialase tegevuse käigus saadud andmed, mis võivad kahjustada kodanike au ja väärikust või raskendada

kuritegude avastamist või soodustada kuritegevust. Samuti on Politseiseaduse § 5 lg 4 kohaselt politseiametnikel keelatud andmete esitamine teiste isikute kohta.

Vaidlust ei ole, et

Jüri Pilt kui avalik teenistuja oli kohustatud täitma oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt, sh arvestama nii ATS § ga 67, kui ka PPVS § - 7 12 ning

sellega seotud õigusaktides sätestatuga. üri Pilt’ Kohtu hinnangul on J i puhul tegemist

erilise isikutunnusega isikuga, kelle kohustus hoida ametitegevuses teatavaks saanud teavet saladuses põhines just nimetatud sätetel.

Kohtule esitatud vanemkonstaabli Jüri Pilt’i ametijuhend Lääne , mis on 07.08.2006 a Prefektuuri politseiprefekti käskkirjaga nr kinnitatud, nähtub, et õiguste alapunk x ti

xx

järgi oli Jüri Pilt’il õigus saada ja vahetada tööalast informatsiooni oma

tegevusvaldkonnas sama valdkonna spetsialistidega teistest politseiasutustest ja

struktuuriüksustest ametialaseks kasutamiseks tööks vajalikku informatsiooni ja

1-11-2627

21 vajadusel statistilisi andmeid teistelt allüksustelt. Sama ametijuhendi punkti kohaselt xx on Jüri Pildi teenistusülesandeks liiklusjärelvalve alaste ülesannete täitmine koostöö teiste politseiasutuste territoriaalsete struktuurüksustega ja politseiametnikega.

Kohus kuulas üle ristküsitluse käigus t , kes töötab Politsei ja Piirivalveameti unnistaja MP Lääne Prefektuuris Jüri Pilt helistanud ja palunud ning kes kinnitas, et paaril korral on

vaadata mõne sõiduki kohta kas on tehtud kindlustus, ülevaatus. Ta ise sõitis suvel mootorrattal ja Kairi süsteemi mootorrattal ei olnud, seega et asja menetleda kiiremini on

pöördunud ja palunud sõidukite andmeid vaadata. Kairi andmebaasis on näha kas

sõidukile on tehtud kindlustus või ülevaatus. Tavaliselt ei ole inimestel tehnilist passi kaasas või kindlustuspoliisi kaasas siis kiiremini asjast üle vaade saada siis on nii tehtud. Pöörduti minu poole tavalisel telefoni teel. Andmeid vaatasin Kairist s.o politseis

kasutuses oleva infosüsteemi kaudu kuhu oli mul juurdepääs olemas. Sel põhjusel

tunnistaja Jüri Pildile ka politseiandmebaasidest infot jagas, olles teadlik, et Jüri Pilt

vajab teavet just nimelt teenistusülesannete täitmisega seonduvalt. Selliselt sai Jüri Pilt teabe ka 24.07.2010.a ning 08.09.2010.a.

Tunnistaja P P selgitas kohtule, - Kairi ristküsitluse käigus mis andmed on näha M

logides ja kuidas on andmed saadud. Tegu on politseis kasutatava andmebaasiga M-

Kairi, mida kasutatakse patrullteenistuses, patrullpolitseinike poolt. Logist on näha, et

08.09.2010.a. kell 17.13 on kasutaja nimega M. P teinud päringu. Päringu tingimus on

kohe pärast kasutaja andmeid ehk sulgudes olev sõiduki numbri kohta. xxx xxx Edasi järgnevad andmed millised väljad on valitud, mille kohta on soovitud andmeid saada. On

valitud ülevaatus, kindlustus ja omanik sõidukiga seotud isikud ja päringu tegemise

koht. See pikk jada näitab millised on päringu vastused programmiliselt. Tegemist on ühe päringuga aga programm teeb nii mitu päringut kui tal lõpliku vastuse jaoks vaja on.

Järgmiselt realt nähtub, et leitud on üks sõiduk. Tema tehniline seisund, poliisi kohta

informatsioon ja palju on seotud juh Eda timise õigust selle autoga. si nähtub, et selle päringu vastuse pealt on edasi mindud isiku peale kes on selle autoga seotud ehk A K.

Edasi sulgudes milliseid andmeid tema kohta soovitakse näha. Siin on valitud pilt,

aadress, väärteomenetlus, juhiluba, relv, sidevahend ja päringu tegemise koht.

Järgmised read näitavad mis vastused saadi, leiti üks isik ja karistusregistrist leiti viis väärteomenetluse vastet. Kuna valitud ka KMA ehk Kodakondsus Migratsiooniamet siis

on võetud sealt ka pilt. Edasi mindi järgmise autoga seotud isiku peale kelleks on K. B

päringu vastuseks on soovitud pilti, aadressi väärteomenetlust, juhiluba, relva,

sidevahendit. Järgmised on vastused mis on leitud nende paarmeetrite järgi. Edasi nähtub kasutaja andmete järgi on järgmine auto number P C N. Järgnevalt realt xxx xxx

nähtub, et ühtegi sõidukit ei leitud. Seejärel on tehtud järgmine päring, siin on kellaaeg ka veel ees. On ees sama number, kuid on ära parandatud esimene täht ja on tehtud B. Siis on leitud sõiduk üles ja pluss selle sõidukiga seotud andmed. Sealt on edasi mindud

seotud isiku peale, kelleks on E E on soovitud tema kohta näha aadressi, pilti, väärteomenetlust, juhiluba, relva, sidevahendit ja vastuseks on saadud nõutud andmed.

Edasi on mindud järgmise seotud isiku peale kelleks on R M päringu parameetrid on jäänud samaks ja on saadud ka selle kohta vastus. Veel kinnitas tunnistaja kohe pärast kasutaja andmeid on päringu tegemise parameetrid. Kui siin on järgmiseks parameetriks

IK võrdub alakriips siis see tähendab seda, et on otse mindud isiku peale kes on selle autoga seotud ja koheselt väljastatakse ka isikukood. Seega panen auto numbri ja valides

välja andmed mis mind huvitab ja kõik andmed on kättesaadavad, nagu me siin hetkel näeme kõik see mis on valitud on siit näha.

Kohus uuris ja avaldas politseiinfosüsteemi M Kairi logide väljavõtted, millest nähtub, et -

24.07.2010.a kell 15:59 on M P kasutaja nime ja parooli kasutades teostatud päring

sõiduki registreerimismärgiga ning antud sõiduki kindlustuse, ülevaatuse, xxx xxx omaniku ning sõidukiga seotud isikute kohta. 24.07.2010.a kell 16:01 on M P kasutaja nime ja parooli kasutades avatud sõidukiga [xxxxxx] seotud isiku andmed (E E), mh isiku aadressi ja sidevahendite (telefoninumbrid) kohta.

24.07.2010.a kell 16:02 on M P kasutaja nime ja parooli kasutades avatud sõidukiga

1-11-2627

22 [xxxxxx] seotud isiku andmed (R M), mh isiku aadressi ja sidevahendite (telefoninumbrid)

kohta.08.09.2010.a kell 17:13 on M P kasutaja nime ja parooli kasutades teostatud päring sõiduki registreerimismärgiga , sh antud sõiduki kindlustuse, ülevaatuse, xxx xxx

omaniku ning sõidukiga seotud isikute kohta. 08.09.2010.a kell 17:14 on M P kasutaja nime ja parooli kasutades avatud sõidukiga [xxxxxx] seotud isiku andmed (A K), mh isiku

juhiloa andmete ja isiku sidevahendite (telefoninumbrid) kohta. 08.09.2010.a kell 17:16 on MP kasutaja nime ja parooli kasutades avatud sõidukiga [xxxxxx] seotud isiku andmed (K B), mh isiku juhiloa andmete ja isiku sidevahendite (telefoninumbrid) kohta.

Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et M P poolt saadud teave 24.07.2010

ja 08.09.2010 a kohta edastati Jüri Pildile, kui tööalaseks kasutamiseks mõeldud info,

seega oli Jüri Pilt eeltoodud ja kirjeldatud teabest teadlik ainuüksi seetõttu, et see sai

talle teatavaks tema ametitegevuses ja ilma vastavat ametiseisundit omamata ning kasutamata poleks teave talle olnud kättesaadav. Seda kinnitavad ka näiteks väljatrükid

„kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli“ kohta, kust nähtub, millised andmed oleks

kättesaadavad avalikest andmebaasidest. Omanike ega sõiduki kasutajate andmeid sellest ei nähtu.

KarS § 157 järgi kvalifitseeritava teo karistusõigusliku vastutuse aluseks on asjaolu, et

teave, mida on avaldatud, puudutaks teise isiku eraelu. Eraelu hõlmab isiku tervet isiklikku elusfääri, kogu privaatse elukorralduse autonoomset valdkonda, milles isik oma individuaalsust arendab ja säilitab. Seega on teave isiku elukoha, registreeritud sõidukite

ja toimepandud õigusrikkumiste kohta käsitatav eraelu puudutava teabena. Eraelu

puudutava teabe saladuses hoidmise huvi tuleb igal juhul eeldada olukorras, kui

saladuses hoitavaid andmeid ei ole võimalik teada saada muul viisil kui isikute kaudu,

kellel on seadusest tulenev õigus saladuses hoitavat teavet kutse või ametiseisundist - tulenevalt kasutada. Analüüsides ülalnimetatud õigusakte leidis kohus, et Jüri Pilt’il oli õigustatud juurdepääs ja kasutusõigus, samas ka kohustus hoida temale saadud teavet saladuses.

Alljärgnevalt analüüsib kohus tunnistajate IL ja R G ütlusi ja võtab seisukoha, kas jälitusprotokollis kajastuv ja tunnistajate ütlused riimuvad ja on kooskõlalised. omavahel

Tunnistaja IL andis ütlusi kohtuistungil selle kohta, et soovis 2010 aasta septembris Jüri

Pildilt ühte informatsiooni, autoomaniku kohta kes oli auto parkinud nende töökoja

värava lähedale mitmeks päevaks, siis ma mõtlesin, et äkki peaks võtma omanikuga

ühendust. Helistasin Jüri Pilt`le ja soovisin andmeid saada sõiduki omaniku kohta, et

seejärel saada ühendust auto omanikuga, et viimane sõiduki teise kohta pargiks. See päev kui ma Jüri Pilt’ile helistasin ütles, et tal on puhkepäev ja ta ei saa aidata. Järgmine

päev kui ta tagasi helistas, olin autoroolis ütles Jüri Pilt auto omanike nimed vist oli kaks ja vist telefoni numbri siis ma ütlesin, et mul tegelikult ei ole enam neid vaja.

Tunnistaja RG, kinnitas, et tunneb Jüri Pilti ning 2010 suvel pöördus tema poole palvega, et uurida ühe auto omaniku, seoses võlaga kuna minu ettevõte tegeleb inkassoteenusega.

Helistasin Jüri Pilt’ile ja mõne päeva jooksul ta kas saatis mulle sms-i või helistas, ma täpselt ei mäleta aga teabe sain.

Kohtulikult on tuvastatud, et ülalnimetatud tunnistajad said Jüri Pilt’ilt neile huvitavat

teavet sõidukite kohta. Seega Jüri Pilt avaldas politseiinfosüsteemidest talle tööal

aseks

kasutamiseks edastatud teabe mitteõigustatud isikutele Allpool avaldatud .

stenogrammidest nähtub, et I L ja RG ristküsitluse käigus antud ütlused kattuvad

jälitusprotokollis kajastatuga ning seda alljärgnevate kõnedega:

Stenogramm x: 07.09.2010 kell 11:21:40 suhtlevad Jüri Pilt ja IL

PILT: Jes!

1-11-2627

23 L: Vanamees tere! PILT: Tervist, räägi? L: Tööl, kodus vä? PILT: Ei vaba olen. L: Vaba oled vä? PILT: Jah. L: Aa, ma tahtsin ühe auto kohta infi saada, a kui sa vaba oled siis sa ei saa. PILT: Oota aga … anna mulle see, ma panen kirja. L:

xxx PILT: oota xxx L:

xxx PILT: m l o L: Toyota on see mingi Avensis, ma ei saa aru mis see on. PILT: Mis sellega siis on? L: Ei pidevalt pargib siin vale koha peal, äkki saaks selle omaniku teada, et mis kuradi. PILT: Okei

ma vaatan, ma annan sulle teada päeva jooksul. /…/

Stenogramm x: 07.09.2010 kell 17:27:30 suhtlevad Jüri Pilt ja I L

PILT: Jes! L: No nii? PILT: Ei ole veel praegu sul veel midagi tarka öelda. Pole lihtsalt õigeid inimesi tööl. L: Okei! PILT: Aga sa oled mul meeles, davai! L: Okei, aitäh sulle! PILT: Okei! L: Tsau!

Stenogramm x: 08.09.2010 kell 17:38:35 suhtlevad Jüri Pilt ja I L

L: Juura? PILT: Tere mu alkohoolikust sõber! L: Tervist! PILT: Ma annan sulle telefoninumbrid tahad vä, selle xxx, vaata selle. L: Ja jah. PILT: Oota, register, mingi kolm numbrit saad, kuuled mind jah? L: Ei, üks moment, kohe panen kirja nii? PILT: Nii, see üks on siis xx L:

xx PILT:

xx L:

xx PILT: xxxx Lx xxxx : PILT: kurat xx L: xx PILT: jah L: nii PILT: mingi Andrei vist või mida iganes L: Andrei jah? PILT: ahaaahh L: eraisikul on see auto või? PILT: jah L: aaaa PILT: jajaaa, siis järgmine on, xx L: Need on kasutajad siis kõik vä? PILT: No kaks tükki on seal. A on mingi naine ka, ilmselt. Aga ma võtsin ainult mingi meeste numbrid. L: Okei! PILT: Jajaaah, teine on siis

xx L:

xx PILT:

xx

1-11-2627

24 L:

xx PILT: xxx Lx:xxx PILT: ja üks number on siis veelxxx Lx xxx : PILT: xxxx L:xxxx PILT: Jah, et see on nüüd mingi K, K, tibla. L: Ühesõnaga tiblad pargivad valesti raisk. PILT: Jajaah. L: Täitsa lõpp, raisk. PILT: Eks sa katseta, vaata kes vastab. L: Okei, ma olen nüüd sulle vanakese jälle sees. PILT: Kurat neid on päris palju juba. L: Päris palju on kogunenud jah, aga see on hea ju. PILT: Jah. L: Vot. PILT: Kuule selge, aga davai vana! L: Kuule aitäh sulle! PILT: Jah! L: Kõike head! PILT: Tsau, tsau! L: Tsau, tsau!

Kohus leidis, et vastuvaidlematult on tuvastatud asjaolu, et 07.09.2010.a kell 11:21 toimunud vestluse käigus I L ja Jüri Pildi vahel andis I L teada, et soovib teavet sõiduki

registreerimismärgiga maniku kohta. Jüri Pilt pani numbri kirja ning lubas xxx xxx o

vaadata ja päeva jooksul teada anda. 07.09.2010.a kell 17:27 helistas Jüri Pilt I L ning

teatas, et hetkel ei ole tal midagi tarka öelda, kuna õigeid inimesi pole tööl. Järgmisel

päeval, so 08.09.2010.a kell 17:38 helistas Jüri Pilt I L uuesti ning edastas palutud sõiduki kasutajate nimed ja nende telefoninumbrid, milleks oli „A“ ja „K“ ning „ “, xxxxxxx „ “ ja „ xxxxxxxx xxxxxxxx

“.

Politseiinfosüsteemi kaudu üle X tee tehtud ARK päringu põhjal on sõiduki [ - xxx xxx] omanik liisingfirma, kuid vastutavaks kasutajaks K B ning kasutajad A K ja S K. Samast

süsteemist on nähtav, et A telefoninumber onxxxxxxx ja K numbrid xxxxxxxx ja xxxxxxxxx. Kõik need telefoninumbrid edastati telefoniteel Jüri Pildi poolt ka I L, kes oli aga teabe teadasaamiseks mitteõigustatud isik.

Veel on tuvastatud, et tunnistaja R G, allpool ütlused kattuvad jälitustegevuse käigus

kogutud teabega ning mille kohus avaldas ning mida kinnitavad alljärgnevad isikute vahelised kõned:

Stenogramm x: 24.07.2010 kell 15:07:24 suhtlevad Jüri Pilt ja R G

PILT: Tere helistasid? G: Helistasin. Kuule üks palve on, kui saad muidugi, auto numbrit ja omanikku tahan. PILT: Praegu on raskevõitu, kuid ütle „igaks juhuks“. Oota ma pastapliiatsi võtan välja. Vorm on märg. G: Sa sõidad. PILT: Jah siin Haapsalu juures, no räägi. G: xxx x nagu politsei, x ja xnagu xa6 avant. PILT: P C N. Vaatame, kui ma kohtan kedagi, mootorratta peal seda ei ole. G: No olgu.

Stenogramm x: 26.07.2010 kell 13:55:52 suhtlevad Jüri Pilt ja R G

PILT: Tere. G: Tere. G: Sa see…

1-11-2627

25 PILT: Ma vaatasin ja isegi panin kirja tikutopsi peale, mida mul praegu taskus ei ole. Aga sa tahtsid lihtsalt, kes kasutab? G: Jah, kes on omanik. PILT: No omanik oli seal nii, et mingisugune noormees Tallinnast, Tallinna nimi oli, kuid see nimi on mul olemas. G: Jah Tallinna oma. PILT: Jah mul oleks nimi ja kood sulle saata. Ma kiiresti koputasin sellepärast, et kõik pannakse kirja lihtsalt korral

agedus. Ühed võeti vahele selle sama asjus vaat nagu sa praegu küsisid. G: Jah, jah. PILT: Aga ma sulle helistan, kui kodus vaatan tikutopsi pealt. G: Olgu.

Stenogramm x: 27.07.2010 kell 11:55:19 Jüri Pilt saadab sõnumi R G

Sms´i sisu: R M xxxxxxxxxx

xx

Stenogramm x: 27.07.2010 kell 11:56:05 suhtlevad Jüri Pilt ja RG

G: Jah. PILT: Tere. Kas lendas kohale? G: Kuule jah midagi tuli, ma veel ei vaadanud. PILT: Okei ise vaata.

K tulikul uurimisel on tuvastatud, et 24.07.2010.a kell 15:07 toimunud vest oh luse käigus Jüri Pildi ja R G vahel palus viimane Jüri Pildilt teavet sõiduki registreerimismärgiga xxx

xxx omaniku kohta ja viimase telefoninumbrit. Jüri Pilt märkis numbri üles, samas

teatades, et hetkel ise vaadata ei saa, kuna mootorrattal ei ole seda võimalust.

26.07.2010.a kell 13:55 helistas R G Jüri Pildile, mille käigus viimane teatas, et oli palutud andmeid vaadanud, need tikutopsi peale kirjagi pannud, kuid hetkel tal tikutopsi kaasas ei ole. Samas teatas, et sõiduki omanik on keegi noormees Tallinnast ning edastab andmed, kui kodus neid tikutopsilt vaatab, enne seda aga märkides: „ühed võeti vahele

selle sama asjus vaat nagu sa praegu küsid“. Vaatamata sellele, et Jüri Pilt oli teadlik

oma ebaseaduslikust tegevusest, saatis ta 27.07.2010.a kell 11:55 R G telefonile SMS sõnumi „

Politseiinfosüsteemi kaudu üle X tee tehtud ARK päringu põhjal on sõiduki [ - xxxxxx]

omanikuks äriühing, kuid kasutajaks R M isikukoodiga xxxxxxxxx. Isiku viimase

elukohana on märgitud Tallinna linn. Nimetatud ave avaldati Jüri Pildi poolt te R G, kes oli teabe teadasaamiseks mitteõigustatud isik.

Tunnistaja P P selgitas ristküsitluse käigus mis andmed on näha M kohtule, - Kairi

logides ja kuidas on andmed saadud. Tegu on politseis kasutatava andmebaasiga M-

Kairi, mida kasutatakse patrullteenistuses, patrullpolitseinike poolt. Logist on näha kasutaja nimega M. P on teinud päringuid.

Tõendeid kogumis hinnates nähtub, et I L ega R G ei oleks teiste isikute eraelu kohta

puudutava teabe avaldamine Jüri Pildi poolt olnud võimalik, kui tema politsei

teenistujana ei oleks omanud antud infole juurdepääsu, sest muudest allikatest sellise teabe kättesaamine ei olnud võimalik.

Riigikohtu lahendist 3-1-1- -08, et saladuses hoidmise huvi tuleb igal juhul 81 nähtub, eeldada olukorras, kui saladuses hoitavaid andmeid ei ole võimalik saada muul viisil kui

isikute kaudu, kellele on seadusest tulenev õigus saladuses hoitavat teavet ametiseisundist tulenevalt kasutada.

KarS § 157 sätestatud süüteokoosseisu eesmärk on võimaldada usaldusel põhineva suhte

loomist olukorras, kus üks isik peab teisele isikule avaldama konfidentsiaalset informatsiooni. Seega Jüri Pilt olles politseiametnikuna avalik teenistuja, on kohustatud

1-11-2627

26

täitma ATS § 67 sätestatud, kuid ka PPVS §-st 7 12

tulenevat saladuse hoidmise kohustust. Kohtulikul uurimisel on saanud kinnituse see, et huvipakkuvate sõidukitega seotud isikuid puudutava teabe puhul on ATS § 67 tähenduses tegemist teiste inimeste

eraellu puutuvate andmetega ning PPVS § 7 12

kohaselt isikuandmetega, mida võib vaid teatud tingimustel avalikustada. Antud teave oli kättesaadav Jüri Pildile ametitegevusest tulenevalt ning ei olnud avalikult kättesaadav kolmandatele isikutele avalikest registritest.

Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendite pinnalt on tuvastatud et Jüri Pilt oli teadlik

oma õigustest ja kohustustest seoses oma ametiseisundiga, ning lisaks arvestades veel asjaoluga, mis ilmnes stenogrammis x 24.07.2010 a kus Jüri Pilt ise vestluses R Gtõdeb, et „üks võeti vahele selle samas asjus vaat nagu sa praegu küsid“. vaatamata sellele olles

teadlik oma ebaseaduslikust tegevusest, saatis ta ikkagi 27.07.2010.a kell 11:55 R G telefonile SMS sõnumi „ asjas tõendamist leidnud, et

“. Seega on antud

Jüri Pilt poolt I L ja R G teiste inimeste eraelu puudutava teabe avaldamine on toime

pandud otsese tahtlusega. Isik läbi intellektuaalse elemendi tagajärje suhtes teadis, et teostab ning süütekoosseisule vastava teo voluntatiivse elemendi tagajärje suhtes tahtis või vähemalt möönis seda.

Seega Jüri Pilt, olles teadlik, et politseiinfosüsteemis sisalduv isiku eraelu puudutav teave on mõeldud vaid ametitegevuse käigus kasutamiseks ja mis ei kuulu avaldamisele teabe

teadasaamiseks mitteõigustatud isikule, edastas teabe R G ja I L ning pani oma sellise

käitumisega toime ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse

rikkumise, s.o KarS § 157 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud.

Veel on esitatud Jüri Pilt’ile süüdistus selles, et tema ametisikuna vara vast võtmise u ga

vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades pani toime seadusega mittelubatud teod KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Altkäemaksu süüteokoosseisu puhul on kaitstavaks õigushüveks riigi ja avaliku võimu aususe ja äraostmatuse ja kindlustamine ning olukorra vältimine, kus altkäemaksu võtja ja andja moonutavad avalikku tahet, allutades selle tasu enda huvidele.

Altkäemaksu võtmise KarS § 288 lg 1 3 mõttes ning subjektiks saab olla ainult ametiisik -

altkäemaksu andmine on võimalik vaid ametiisikule KarS § 288 lg 1 mõttes. Seega peab olema tegemist isikuga, kes tegutseb avaliku halduse kandjate raames, milleks on ka riigi asutus ning ta omab ametiseisundit täites haldamis , järelevalve või varaliste - -, juhtimisväärtuste liikumist korraldavaid või võimuesindaja ülesandeid.

Kohus on kindlaks teinud, et

Jüri Pilt töötas alates 01.01.1996.a ning oli alates

01.01.2010.a Lääne Prefektuuri Prefekti käskkirjaga nr p „Lääne Prefektuuri x ametikohtade ametisse nimetamine“ nimetatud liikluspolitseiniku ametikohale. Vastavalt Lääne Politseiprefektuuri Politseiprefekti 07.08.2006.a käskkirja nr „Ametijuhendite x

kinnitamine“ lisale oli Jüri Pildi ülesanneteks muuhulgas liiklusjärelevalve teostamine x ning õigus saada ametialaseks kasutamiseks tööks vajalikku informatsiooni ja vajadusel statistilisi andmeid teistelt allüksustelt, olles sealjuures vastutav temale teenistuse tõttu

teatavaks saanud muu konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise eest. Nimetatud ametijuhend on Jüri Pildi poolt allkirjastatud 09.08.2006.a.

Seega on tuvastatud, et Jüri Pildi puhul tegemist ametiisikuga KarS § 288 lg 1 järgi, kellel

oli ametiseisund riigi asutuses ja kellele oli pandud võimuesindaja ülesanded, kuivõrd

temal oli õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid ja teha toiminguid. Ametialase süüteoga on tegemist juhul, kui isik, tegutsedes oma ametialaste

1-11-2627

27 volituste piires, kuritarvitab oma õigusi või jätab täitmata oma kohustused.

A

a teenistussuhte ajal hoidma talle valiku teenistuse seaduse § 67 järgi peab teenistuj

teenistuse tõttu teatavaks saanud muud informatsiooni konfidentsiaalsena Kohtule on .

esitatud ja kohus on avaldanud Lääne Prefektuuri Pärnu liiklusjärelevalve talituse

ametnike 2010 a juuli, augusti ja septembri patrullgraafikud, kui ka nende patrullilehed tööpäevaks määratud ülesannetega.

Tunnistaja S P, kelle kohus kuulas ristküsitluse käigus ning kes töötab Politsei ja

Piirivalveameti Lääne Prefektuuris kinnitas, et patrullgraafikud koostas ta ise ning need

olid kätte teadmiseks oma tööülesannete täitmisel vaid liiklusjärelevalve saadavad ja

talituse ametnikele. Kaalubussi kasutamisest üldsust ei teavitata, kuna tegemist on ametialase teabega.

Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 5 1

kohaselt on politsei tegevuse meetodite ja taktika kohta käiv teave mõeldud vaid asutusesiseseks kasutamiseks, kuna selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist.

Politseipatrulli (kutsung xxxx) tegevuse eesmärgiks oli eelkõige rakseveokite ning tööja

puhkeajaga seotud õigusrikkumiste ennetamine ja tõkestamine. Kaalubussi asukoha

kohta informatsiooni edastamine kolmandale isikule raskendaks nii süütegude

avastamist kui ka soodustaks õigusrikkumise toimepanemist, mistõttu on tegemist konfidentsiaalse ehk vaid asutuse sisese teabega.

Kohtulikul uurimise käigus kohus tuvastas et Jüri Pilt edastas talle ametiseisundist

tulenevalt ametialaseks kasutamiseks mõeldud teabe Lauri Alule, kes on G P OÜ

müügijuht ja juhatuse liige ja milleks oli konfidentsiaalne informatsioon Lääne

Prefektuuri vanemkonstaabel T T poolt juhitud politsei kaalubussi (kutsung xxxx) asukohtadest. Kohtule esitatud äriregistri väljavõttest nähtub, et Lauri Alu on metsaveoga

tegeleva ettevõtte juhatuse liige, mistõttu on mõistetav tema huvi teada, kus kaalutakse raskeveoseid, vältimaks selliselt telje koormuse kontrolli.

Seega igusaktides kehtestatud rikkus Jüri Pilt eelpool kirjeldatud teabe edastamisega õ

nõudeid. Jälitusprotokoll mida kohus uuris ja avaldas selgub, et informatsiooni edastamine toimus kokkuleppelisi väljen „ilmaennustuse“ stiilis, kus Jüri deid kasutades

Pilt kirjeldas politsei kaalubussi olemasolu asukohas halva (pilves, vihmase vms) ilmaga ning selle puudumist hea (päikesepaistelise, selge vms) ilmaga.

Alljärgnevatest jälitusprotokollidest nähtub, kuidas Jüri Pilt ja L A omavaheline vestlus toimub kokkuleppeliselt ilmaennustuse vormis.

08.07.2010.a kell 06:40 edastas Jüri Pilt Lauri Alule SMS sõnumi sisuga „

“ t töögraafikust ning 08.07.2010.a (tööaeg . Tuleneval

07.00-18.00) patrullilehel kajastuvast oli politseipatrulli (kutsungiga xxxx, patrulli

koosseis T T ja M P) üheks ülesandeks märgitud liiklusjärelevalve teostamine Pärnu- Rakvere-Sõmeru mnt piirkonnas ning Türi ja Paide linnas.

16.07.2010.a kell 12:08 helistas Jüri Pilt Lauri Alule ning teatas, et pilv lendab hetkel

linna kohal ja pärast liigub Läände ära – Lihula kanti. Järgmine päev lubas Jüri Pildi

sõnul ilus ilma tulla. Tulenevalt töögraafikust ning 16.07.2010.a (tööaeg 14.00

-01.00) patrullilehel kajastuvast oli politseipatrulli (kutsungiga xxxx, patrulli koosseis T T ja R V) üheks ülesandeks märgitud liiklusjärelevalve teostamine Pärnu–Lihula mnt, Risti-Virtsu-

Kuivastu-Kuressaare mnt, Haapsalu–Laiküla mnt, Lihula, Kullamaa ja Risti valla teede piirkonnas. Tulenevalt juulikuu patrulligraafikust oli T T 17.07.2010.a teenistusest vaba päev.

19.07.2010.a kell 10:11 helistas Jüri Pilt Lauri Alule ning teatas, et kuni reedeni peaks

1-11-2627

28

ilus ilm olema. Samas lubas, et ilm peaks nende poolt käesoleval päeval ilus olema ja ilusaks jääma. Politsei ja Piirivalveameti 15.07.2010.a käskkirja nr t kohaselt lähetati T - x

T ajavahemikul 20.07-22.07.2010.a Taani Kuningriiki ning tulenevalt juulikuu patrulligraafikust oli TT 23.07.2010.a teenistusest vaba päev.

20.07.2010.a kell 09:27 helistas Jüri Pilt Lauri Alule ja teatas, et liigub hirmutav pilv, mis

on minimaalne. Pilv liigub vahepeal Tallinnasse ja jääb kuhugi Kesk-Eestisse, liigub mööda trassi Rapla kandis. Samuti andis Jüri Pilt Lauri Alule teada: “ “. 20.07.2010.a (tööaeg 07.00-18.00) patrullilehelt

nähtuvalt oli politseipatrulli (kutsungiga , patrulli koosseis M P ja R V) üheks xxxx

ülesandeks märgitud liiklusjärelevalve teo Türi mnt piirkonnas, stamine Tallinn-Raplaning Tallinnas teljekoormuskaalude kontrollimine.

22.07.2010.a kell 19:01 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning teatas, et homme tuleb kaselaev. Jüri Pilt teavitas, et homme peaks kõik olema täitsa tühi, päike paistab. S P on

menetluse käigus kinnitanud, et sel päeval ei olnud kaalubuss tööl, samuti nähtub tööajagraafikust, et T T on vaba päev.

23.07.2010.a kell 10:07 helistas Lauri Alu Jüri Pildile, mille käigus viimane teatas, et

vihmasajud on tugevad homme Läänemaal. Samuti andis Jüri Pilt teada, et see pilv on hästi tark, tuli just koolist, käis Euroopas. Viimati nimetatu haakub sellega, et T T viibis koolituse raames tõepoolest välislähetuses. 24.07.2010.a (tööaeg 07.00-18.00) patrullilehe

järgi oli politseip patrulli koosseis T T ja R V) üheks ülesandeks atrulli (kutsungiga xxxx

märgitud liiklusjärelevalve teostamine Pärnu–Lihula mnt, Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare mnt, Haapsalu–Laiküla mnt, Lihula, Kullamaa ja Risti valla teede piirkonnas.

26.07.2010.a kell 13:49 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning vestluse käigus viimane teatas, et kaks päeva on ilm korras, siis läheb pilv saare peale. Töögraafikust ongi jälgitav, et nii 26.07 kui ka 27.07 on T T vaba päev ning S P on kinnitanud, et kaalubuss ei olnud nendel päevadel tööl.

28.07.2010.a kell 13:43 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning sai teada, et vihma sajab saare

peal. 28.07.2010.a (tööaeg 07.00 18.00) patrullilehelt on näha, et politseipatrulli - (kutsungiga xxxx, patrulli koosseis TT ja R V) üheks ülesandeks sellel päeval oli märgitud liiklusjärelevalve teostamine Muhu saarel, Kuressaare linnas ja lähiümbruses.

03.08.2010.a kell 07:46 saatis Jüri Pilt enda telefoninumbrilt Lauri Alule SMS sõnumi – „ . Tulenevalt 03.08.2010.a (07.00- 18.00) patrullilehele märgitust oli politseipatrulli (kutsungiga xxxx, patrulli koosseis TTja R V) üheks ülesandeks liiklusjärelevalve teostamine Pärnu linnas ja lähiümbruses.

13.08.2010.a kell 11:58 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning telefonivestluse käigus

viimane teatas, et täna on jõe peal täiesti mõnus olla. Homme hommikust aga hakkab jälle pilviseks minema ning kuni esmaspäevani on pilvine. Augustikuu patrulligraafikust

nähtub, et 13.08.2010.a oli T T päev, kuid 14.08.2010.a kuni teenistusest vaba

15.08.2010.a oli kaalubuss (kutsungiga xxxx, patrullikoosseis T T ja R V) väljas teenistusülesandeid täitmas.

14.08.2010.a kell 13:25 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning küsis kas Vahenurme poe

juures seisvast politseisõidukist võib mööda sõita. Jüri Pilt lubas järgi uurida, misjärel

helistas ta D T. Pärast vestlust viimasega teatas Jüri Pilt Lauri Alule, et antud

politseisõidukist võib mööduda. Kaalubussi asukoht olla Riia pool, linna piiris. Sama päeva patrullilehelt nähtub, et politsei kaalubussi (kutsungiga xxxx patrullikoosseis T T ja R V) üheks ülesandeks oli liiklusjärelevalve teostamine Pärnu linnas ja lähiümbruses.

28.08.2010.a kell 13:02 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning sai teada, et „… “ ning ka 15:02 kõnes kinnitas Jüri Pilt, et

1-11-2627

29

“. Tulenevalt augusti patrulligraafikust oli Pärnu liiklusjärelevalve talituse ametnikel märgitud 28.08-29.08.2010.a teenistusest vabaks.

Jüri Pilt kaitsja leidis, et mineeritud altkäemaksu võtmise kui koosseisulise teo inkri

toimepanemine on objektiivselt välistatud juba üksnes tunnistaja AK poolt antud

ütlustega, et Jüri Pilt tasus Lauri Alu poolt korraldatud Jüri Pilt’i sõiduauto Opel

kliimaseadmes freooni vahetusteenuse eest A K ja Lauri Alu kaudu teenuse osutajale (A L). Veel leiab kaitsja, et pole esitatud mingeid tõendeid, mis tõendaksid kohtualuste vahel

asjakohaste ekvivalentsussuhete olemasolu mis annaksid aluse inkrimineerida neile süüdistusaktis toodud altkäemaksu andmist, võtmist vahendamist.

Samuti ka Lauri Alu kaitsja leiab, et ilmselgelt ei ole Lauri Alu Jüri Pilt’i kui ametiisikut

ebaseaduslikule tegevusele kallutanud. Ekvivalentsus suhet ei ole antud juhul nende

isikute käitumises tuvastatud. Jälitustegevuse protokollides toodud kõnede valimit

hinnates ei nähtu osapoolte vahel kokkuleppelist suhet, tegemist oli sõbrasuhetega. Kaitsja leiab, et arvestades meie riigi väiksust paratamatult inimesed suhtlevad oma vahel

vabalt s.t kui isegi mõni lähikondlane on riigiametnik, siis inimestel on jätkuvalt õigus

teha talle sünnipäeva kinke, kinkida aastavahetusel pudel vahuveini või remontida kiirkorras tema autot. Seega kui inimesed samal ajal ametlikult kokku puutuvad siis see iseenesest süüteokoosseisu ei moodusta.

Veel heidab Lauri Alu kaitsja ette tõenditele nn kontekstist välja rebitud jälitustegevuse protokollidele s.t tehakse jätkuvalt telefonikõnesid eeluurimisel valim kogumikust millega kaitsjatel ja süüdistatavatel ei ole võimalik tutvuda, seega kriminaalasjas ei saa tõendeid

jälitustegevuse protokolle arvesse võtta kuna need on kättesaadavad üksnes süüdistuse poolele.

Kohus kaitsjate seisukohtadega ei nõustu ning selgitab, et Jüri Pilt, olles ametiisik ja

omades ametiseisundit, mis on käesolevas asjas sisustatud eelkõige läbi tema politseiametniku pädevuse, pani oma ametiseisundit ära kasutades ja teabel juurdepääs

omades toime mitmeid kordi teabe edastamisega mitte selleks õigustatud isikule

seadusega mittelubatu teo: Lauri Alule kaalubussi asukohast ehk siis nii töögraafikust kui patrullilehtede sisust teatamine.

Kohtu hinnangul altkäemaksu koosseis eeldab, et see tegu kujutaks endast vastutasu

eest tehtavat ehk tegemist oleks andja jaoks sisuliselt ostetud vastuteenega ning altkäemaksu võtja jaoks tasustatud teenega. Samas on oluline märkida, et põhjuslik seos

vara lubamisega nõustusime või selle vastuvõtmise ja ametiisiku eelnenud või järgneva käitumise vahel ei ole vajalik seega piisab vaid ekvivalentussuhtest Riigikohtu lahend - (3 1-1- -06). 118

Ekvivalentsussuhe väljendub abstraktses pooltevahelises suhtes, mille raames on ametiisik altkäemaksu andjaga ühel meele, et tasu on vastuteenena tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest Riigikohtu lahend -1-1- -11). Konkreetne kokkulepe pistise (3 68

või altkäemaksu andja ja võtja vahel pole koosseisu realiseerimiseks vajalik. Üksmeel

hüve andja ja võtja vahel võib olla väljendatud nii sõnaliselt kui tuleneda ka nende vastastikusest käitumisest ning olla väljendatud konkludentselt.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuste kohaselt saab seose hüve ja ametialase teo vahel

tuvastada lähtuvalt situatsioonist, milles sündmused aset leidsid, ning ei ole oluline, et

süüdistatavate omavaheline vestlus ei toimunud konkreetselt formuleeritud

ettepanekutena altkäemaksu lubamiseks või andmiseks. Piisab, kui ebaseaduslikku ametialast tegu, mille eest lubatakse hüve, küsitakse abi saamise vormis, kuid arvestades

asjaolusid on arusaadav, millistel tingimustel ja mille eest ametnikult abi soovitakse Riigikohtu lahend -1-1- -09). (3 10

Kohtuliku uurimise käigus kohus ei tuvastanud, et Lauri Alu ja Jüri Pildi vahel aset

1-11-2627

30 leidnud vestluse käigus oleks toimunud konkreetse ettepaneku tegemine, ehk verbaalselt

seda ei väljendatud, kuid selleks, et kohtul tekiks veendumus kas isikute vahel vastastikune käitumine oli väljendatud konkludentselt või mitte tuleb kohtul analüüsida

laiemalt Jüri Pildi ja Lauri Alu omavahelist käitumist, tuvastamaks kas isikutel oli üksmeel tasus vastuteenena tehtud ametialase teo eest.

Kohus uuris ja avaldas jälitusprotokollist stenogrammi 17 23.07.2010 a vestlus Jüri Pilt ja Lauri Alu vahel.

PILT: Huvitav telefon sul on, kurat laseb postkasti ennast kolistada koguaeg. ALU: Aga ma näen selle eest, et on mind üritatud. PILT: Jah, kuule räägi vaata sa seal, vaata kust teil see kontor on või oli või ma ei oska öeldagi kas seal veel on seal Aide taga seal? ALU: Ikka, ikka on ikka seal jah. PILT: Kuul räägi sa neid kutte ka tunned, kes seda freooni sisse lasevad. ALU: Väga hästi tunnen. PILT: Väga hästi või? ALU

: Muidugi, iga päev nikun ta ajusid. PILT: Aa selles suhtes. ALU: Jah. PILT: Ma mõtlesin, et äkki tunned teises suhtes. ALU: Nimelt? PILT: Ei, et ma tahaks omale ära natukene juurde lasta raisk. ALU: Ei, ei ma räägingi mul on me käime Arkoga väga tihedalt läbi noh, ta käib ju metsatraktoreid ju ka kuradi elektrit ja veoautosid ja asju torgib mul elektrit koguaeg, ma tunnen Arkot väga hästi, ööl kui päeval. PILT: Jah, jah, jah, äkki saab mõistliku hinnaga mul kuradi tilga juurde lasta, vaata igal pool küsitakse miljoneid. ALU: No, kuule teeme nii, et ei olegi sinu jaoks üldse hinda, mine sinna ja lepime aja kokku ja sul ei ole mingit kulu sellega ma sebin selle ära Jürka. PILT: Sest noh mul on aint juurde natuke ilmselt valada, et see ei ole nagu noh, seal oli vist et, et sada, kuulsin nagu normaalset siukest hinda, et 100 grammi oli 100 krooni, aga, aga ma noh. ALU: Ma teen selle, ära muretse üldse, sul ei ole sellega mingit kulu. Ütle millal sa minna tahad, millal sulle sobib? PILT: Mul on täna vaba vot, homme ma olen tööl juba. ALU: Vot ma ei oska sulle sada prossa öelda, mis sul on Opel? PILT: Opeli kärakas jah. ALU: Selge ma kohe sebin ja annan sulle teada. PILT: Aa kurat see on jah väga operatiivne. ALU: Mida kiiremini kõne lõpetad, seda kiiremini ma saan sinuga tegeleda. PILT: Okei, davai! ALU: Davai!

Seega kindlaks on tehtud, et 23.07.2010.a kell 09:47 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning vestluse käigus Jüri Pilt teatas, et tal on vaja tema kasutuses olevale Opelile teha freooni vahetus ning uuris, kas x), kes viimase Lauri Alu tunneb mehi (OÜ A, aadressil Pärnu L kontori juures (aadressil L x

, Pärnu – OÜ G P) freooniga tegelevad.

Lauri Alu andis teada, et tunneb ning lubas Jüri Pildile tasuta freooni vahetuse

organiseerida. Lauri Alu informeeris Jüri Pilt’i, et freooni vahetus on võimalik ära teha tänase päeva jooksul, korrates, et see on Jüri Pildile tasuta. Hetk hiljem täpsustas, et Jüri

kella 11.00-ks kohale läheks, küsiks R ning ütleks, et on Lauri sõber. Samal päeval teostatigi Jüri Pildile kuuluvale sõidukile Opel OÜ s A freooni vahetus, mille väärtuseks - oli 500 krooni ja mille tasus Lauri Alu. Nii helistas

Kohus uuris ja avaldas jälitusprotokollist stenogrammi 28 26.07.2010 a vestlus Jüri Pilt ja Lauri Alu vahel

PILT: Jess! ALU: Tsau sõbrake, kas külm puhub?

1-11-2627

31 PILT: Eee ei tohiks. ALU: Ei ma mõtlen Opelit? PILT: Mis Opelit aa see töötab ja ja ja. ALU: Tibi tobi jah? PILT: Ja see on korras ALU: Siis ma tean ja klaarin nendega ära. PILT: Tänud suurepärane. ALU: Kuidas muidu üldse ilm on? PILT: Ilm on korras ALU: Täna on aga kas homme ka? PILT: 2 päeva aga siis läheb saare peale, pilv saare peale. ALU: Selge tavai.

Kindlaks on tehtud, et 26.07.2010.a kell 13:49 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning uuris kuidas Opelis külm puhub ning lubas nendega (OÜ A) arved klaarida. Seega ei ole juttu

sellest, et Jüri Pilt oleks hüvitanud freooni vahetuse eest OÜ A ’iga vaid sõnaselgelt

telefoni vestlusest nähtub, et Lauri Alu lubas ise ära tasuda teenuse eest. Nii on ka tunnistaja AL allpool tunnistanud, et Lauri Alu tasuski freooni eest 500 krooni.

Tunnistaja A L andis ütlusi selle kohta, et töötab AOÜ, tegevjuhina ning kinnitas, et

2010 a helistas Lauri Alu ja küsis kas on võimalik üks autokliima freooniga ära täita.

Helistasin töömehele, oli võimalik, helistasin Laurile tagasi. Töö sai tehtud ning Lauri

Alu tasus 500 krooni mingit arvet ma ei teinud. Lauri Alu keeldus kohtus ütluste

andmisest, kuid vastavalt KrMS § 294 p 1 võeti kohtutoimikusse vastu tõendina tema

eeluurimisel antud ütlused. Lauri Alu ei vaidle sellele vastu, et freooni vahetuse ta Jüri Pildile korraldas ettevõttes A ning et tema maksis selle eest sularahas.

Tunnistaja A K andis ütlusi selle kohta, et freooni eest Aleksandri Pubis andis Jüri Pilt 500 krooni, et ta annaks selle summa ed

asi Lauri Alu’le, kuid unustas raha enda kätte, ei pidanud seda suureks asjaks.

Kohus leiab järgmist: tõendite hindamine nende kogumis tähendab seda, et erinevatest

tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni

usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada

kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Kõigi tõendite

hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga

tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RK nr 3-1-1- -06). 88

Kohus analüüsinud ülalnimetatud tõendeid leidis, et Andrus Kalda ütlused selle kogumis

kohta, et Jüri Pilt andis temale 500 krooni Lauri Alule edasiandmiseks freooni

maksmiseks ja ta unustas selle summa Lauri Alu’le üleandmata põhjendades seda

sellega, et ei pidanud seda suureks asjaks pole kohtu hinnangul eluliselt usutav. Ka

kohtus ei kinnitanud A K, et oleks vähemalt kohtuistungi toimumise ajaks selle summa

Lauri Alu’le üle andnud, seega Andrus Kalda ütlused on ebausaldusväärsed vastuolus tuvastatud asjaoludega ning kohus heidab need kõrvale.

Kaitsja väide, et polnud võimalik tutvuda kogu jälitusmaterjalidega ei vasta tõele.

Eeluurimisel teatati kõigile süüdistatavatele ja anti võimalus tutvuda kogu jälituse

materjalidega . , seda võimalust aga ei kasutatud Kohtuistungil ükski süüdistatav ei lükanud selle võimaluse andmist ümber ega vaidlustanud seda.

Alljärgnevalt analüüsides süüdistatavate Lauri Alu ja Jüri Pilt omavahelist sihipärast

käitumist ja asjaajamise viisi tekib kohtul siseveendumus selles, et Lauri Alu saades

konfidentsiaalset infot Jüri Pilt’ilt võimaliku õigusrikkumise tuvastamise ära hoidmiseks

on jälitustoimingutest selgelt nähtav ja jälgitav süüdistatavate poolt välja kujunenud

käitumise muster, seega Lauri Alu teab täpselt kuidas ja millal tema ettevõtte jaoks

positiivse lahenduse saavutamiseks pöörduda Jüri Pilti poole. Selline Jüri Pildi kui

1-11-2627

32

ametiisiku poolt ebaseaduslikult informatsiooni edastamine ei ole käsitletav üldise vastutulelikkusena või heatahtlikkusena, mis viiks ekvivalentsussuhte puudumiseni.

Kohus selgitab, et ekvivalentsussuhe puudub juhtudel kui soodustus ametnikule on küll

olemas, kui seda ei saa kindlaks teha soodustuse seost ametialase teoga, vaid sellisel

juhul on tegemist üldise heatahtlikkusega. Jüri Pilt väide selle ja Lauri Alu kaitsja

te

kohta, et tegemist oli tuttavatega, sõpradega ei välista, et vara andmisel võib olla tegemist

altkäemaksuga. Ka sõprussuhte korral võib konkreetne hüve olla antud mitte tutvuse,

seetõttu, et tegemist on hea tuttava, sõbraga, vaid seetõttu, et talt oodatakse ametialast vastuteenet.

Selleks, et tuvastada kas tegemist võib olla sõprussuhtest väljuvate hüvedega, peab olema jälgitav, et need teod on tehtud ilma adekvaatse põhjenduseta.

Kohtuliku uurimise käigus on jälitusprotokollist jälgitav

ja tuvastatav, et Lauri Alu ei

korraldanud freooni vahetust Jüri Pildile mingi tähtpäevaga seotud kingituseks ega mingil l. Kaitsja seisukohast erinevalt on seostatav muul põhjuse see üksnes eelnevate ja

järgnevate teabe edastamisega Jüri Pildi poolt. Lisaks nähtub kuulatud vestlustest, et

süüdistatavad on teadlikud oma kuritegelikust käitumisest ning seetõttu suhtlemisel ja sõnumite ed õigete nimedega, et astamisel ei nimetanud tegevusi minimaliseerida kuriteo ilmsikstulekut ja võimalikku vastutust.

Seega jälitusprotokollidest nähtuvad telefoni kõned on objektiivsed tõendid, isikud

räägivad vabalt, neid ei mõjutata kolmandate isikute p vestluse käigus oolt, tegemist on

sihipärase käitumisega. Antud juhul on oluline pealtkuulatud ja salvestatud vestluste

omavaheline kontekst ning see, mis enne ja pärast pealtkuulamist objektiivselt toimus,

mis võimaldab mõista Lauri Alu ja Jüri Pildi kuritegelikku käitumist. Jüri Pilt on ki pikemal perioodil näidanud üles valmisolekut oma ametiseisundit kasutades toime panna

Lauri Alu jaoks seadusega mittelubatud teod. On tuvastatud, et Lauri Alu oli valmis

tasuma ametiisikule ebaseaduslikult toime pandud tegude eest, andes seda

konkludentselt mõista, kui pöördus Jüri Pildi poole ja palus politseisisest teavet enda

huvides. Kogu asjaajamine tervikuna näitab isikute vahelist suhet „teene teene vastu“,

korduvalt kinnitas Lauri Alu telefoni vestluses, et freooni vahetus on Jüri Pilt’ile tasuta, mille kaudu ongi leidnud tuvastamist isikute vaheline kokkulepe.

Hinnates tõendeid nende kogumis tekkis kohtul siseveendumus, et on leidnud

tuvastamist isikute vaheline seos kus Lauri Alu kui altkäemaksu andja sai vastuteenusena tulevikus üleantava eest ametiisikult talle kasuliku teo ( ehk ekvivalentsussuhe). Seega kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt on sedastav Lauri Alu ja Jüri Pildi vahel vastava kokkuleppe olemasolu hüve eest teabe edastamine.

Altkäemaksu vastavate süüteokoosseisude puhul on kaitstavaks õigushüveks riigi ja

avaliku võimu aususe ja äraostmatuse kindlustamine ning olukorra vältimine, kus altkäemaksu võtja andja moonutavad avalikku tahet, allutades selle tasu enda huvidele. KarS § 294 ja § 298 süüteo objektiivseks tunnuseks on altkäemaksu vastuvõtmine ning selle andmine. Altkäemaksu vastuvõtmine tähendab ametiisiku poolt vara enda valdusese

või käsutusse saamist ning andmine toimepanija poolt ametiisikule ametialase teo toimepanemise eest vara vahetult ametiisiku valdusesse või käsutusse üleandmist.

Tegu mille ametiisik paneb toime või jätab toime panemata, ei pea olema kindlaks

määratud, oluline on, et altkäemaksu andmisega taotletakse ametiisikult tegu, mis on

seotud tema ametiseisundiga ning oleks mingilgi määral konkretiseeriv. Ajalisest

aspektist ei ole oluline, kas andmine leidis aset enne või pärast ametiisiku poolt andja huvides teo toimepanemist, samuti pole oluline, millises vormis altkäemaks antakse, kas

salaja, seaduslikult vormistatava tehinguga vms. Vaadeldavate süüteokoosseisude

realiseerimiseks ei ole vajalik konkreetne kokkulepe võtja ja andja vahel, vaid piisab abstraktsest suhtest altkäemaksu saamise ja ametiisiku poolt toimepandava teo vahel, st

1-11-2627

33

sellisest seosest andja ja võtja vahel, mille puhul andja on saanud vastuteenusena

üleantu eest ametiisikult mingi talle kasuliku teo. Tähtis on, et ollakse ühel meelel, et

tasu on vastuteene tehtu eest.

Kohus asub seisukohale, - ja augustikuus regulaarselt et Jüri Pilt edastas 2010.a juuli Lauri Alule temale ametiseisundist tulenevalt teadaoleva ning ametialaseks kasutamiseks

mõeldud konfidentsiaalset informatsiooni Lääne Prefektuuri vanemkonstaabel T T poolt

juhitud politsei kaalubussi (kutsung xxxx) asukohtadest, saades selle eest 23.07.2010.a

vastutasuks 500 krooni väärtuses freooni vahetuse enda kasutuses olevale sõiduautole Opel. Kuivõrd Jüri Pildi kui ametiisiku poolt ebaseaduslikult informatsiooni edastamine ei ole käsitletav üldise vastutulelikkusena või heatahtlikkusena, millest oli teadlik ka Lauri Alu, kelle huvides seda tehti ning et viimane on näidanud üles valmisolekut sobival hetkel

selle eest tasuda, on tuvastamist leidnud isikute üksmeel, et freooni vahetus on tasuks ametialase seadusega mittelubatud teo eest.

Jüri Pilt’ile on esitatud süüdistus KarS § 294 lg 1 altkäemaksu võtmises. Altkäemaksu

võtmise subjektis saab olla KarS § 288 lg 1 mõistes ametiisik. Süüteo objektiivseteks

tunnusteks on altkäemaksu lubamisega nõustumine või altkäemaksu vastuvõtmine.

Lauri Alule on esitatud süüdistus KarS § 298 lg 1 järgi see on altkäemaksu andmises.

Subjektis saab olla iga süüvõimeline isik sealhulgas ka ametisik. Süüteo objektiivsed tunnused seisnevad ametiisikule või ametiisikuga seotud kolmandale isikule altkäemaksu

lubamises või andmises. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldavad vaadeldav

ad

süüteokoosseisud tahtlust. Arvestades, et Jüri Pilt oli teadlik oma õigustest ja kohustustest seoses oma ametiseisundiga, siis on antud asjas tõendamist leidnud ka see,

et tema poolt varjatult (st tegevusi õigete nimedega mitte nimetades) Lauri Alule

konfidentsiaalse teabe edastamine, mille eest sai vastutasuna 500 krooni väärtuses

freooni vahetuse, on toime pandud otsese tahtlusega, läbi intellektuaalse elemendi

tagajärje suhtes kuna ta teadis, et teostab süütekoosseisule vastava asjaolu ning voluntatiivse elemendi tagajärje suhtes tahtis seda. Sama asjaolud on leidnud kinnitust ka Lauri Alu käitumises, kuna tema teadlikult korraldas Jüri Pildile freooni vahetuse 500

krooni väärtuses selle eest, et viimane oli talle pidevalt väga olulist ja kasulikku teavet kaalubussi kohta edastanud.

Kohus hinnates tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt Jüri Pilt leidis, et

realiseeris talle inkrimineeritud süüdistuse KarS § 294 lg 1 järgi kõik objektiivsed

tunnused otsese tahtluse vormis ametiisikuna ga vastutasuna selle vara vastuvõtmise

eest, et kasutades oma ametiseisundit pani toime seadusega mittelubatud teod ning

tuginedes Jüri Pildi etteheidetava teo sisule ning arvestades, et vastutasu anti Lauri Alu

poolt, kelle huvides ebaseaduslikud teod toime pandi, kuulub Lauri Alu ine käitum kvalifitseerimisele KarS Kohtu hinnangul ka Lauri Alu realiseeris temale § 298 lg 1 järgi.

inkrimineeritud süüdistuse järgi kõik objektiivsed tunnused otsese tahtluse vormis. Kohus leidis, et isikute suhtes puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

.

Veel on esitatud süüdistus Jüri Pilt’ile selles, et tema nii Kristjan Seero kui F.D

palvel altkäemaksu andmises soodusolukorra loomisega, mis seisnes läbirääkimiste pidamises kui altkäemaksu eseme üleandmises ametnikele pani toime KarS § 296 lg 2 p 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo. Rainer Künnapuu’le on esitatud süüdistus selles, et tema

ametiisikuna vara vastuvõtmise nõustumisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades jättis ebaseaduslikult teo toimepanemata, pannes sellega toime

KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kristjan Seero’le on esitatud süüdistus selles, et tema ametiisikule vara andmise lubamisega vastutasuks selle eest, et ametiisik ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata pannes sellega toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Jüri Pilt’ile on esitatud süüdistus altkäemaksu vahendamises. Subjektis saab olla iga

süüvõimeline isik sealhulgas ka ametiisik. Rainer Künnapuu’le on esitatud süüdistus

altkäemaksu võtmises. Subjektis saab olla ametiisik. Kristjan Seerole on esitatud

1-11-2627

34

süüdistus KarS § 298 lg 1 järgi altkäemaksu andmises. Subjektis saab olla iga

süüvõimeline isik sealhulgas ka ametisik. Seega subjektiks altkäemaksu võtmise korral saab olla ainult ametiisik ning ka andmine on võimalik vaid ametiisikule KarS § 288 lg 1

mõttes. Altkäemaksu vahendamise olemusest tulenevalt ei ole võimalik seda omakorda käsitleda altkäemaksu andmisest ja võtmisest täiesti eraldiseisvana Riigikohtu lahend - (3 1-1- -11). 68 Nimetatu tähendab, et antud süütegude puhul peab tegemist olema isikuga,

kes tegutseb avaliku halduse kandjate raames, milleks on ka riigi asutus ning ta omab

ametiseisundit täites haldamis , järelevalve või varaliste väärtuste liikumist - -, juhtimiskorraldavaid või võimuesindaja ülesandeid.

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Rainer Künnapuu nimetati Lääne

Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku ametikohale Lääne Prefekti 01.01.2010.a kinnitatud käskkirjaga nr x p

„Lääne Prefektuuri ametikohadele ametisse nimetamine“. Vastavalt Lääne Politseiprefektuuri Politseiprefekti 10.04.2004.a käskkirja „Lääne Politseiprefektuuri nr x

territoriaalse struktuurüksuse välijuht ja Pärnu Politseiosakonna ametijuhendite

kinnitamine“ lisale on Rainer Künnapuu ülesanneteks muuhulgas liiklusjärelevalve x

teostamine ning süütegude menetlemine oma pädevuse piires. Samuti on tema kohustuseks süüteotoimepanemisel sekkuda viivitamata selle tõkestamiseks.

Rainer Künnapuu poolt ametijuhend on allkirjastatud 01.06.2004.a. Lisaks, olles 06.08.2010.a teenistuses, täitis Rainer Künnapuu patrulltoimkonna vanema ülesandeid.

Tulenevalt 01.01.2010.a Politseix ja Piirivalveameti peadirektori käskkirja nr „Patrulltegevuse korra kinnitamine“ lisa x punktist xx,x, annab patrulltoimkonna liikmele tööülesandeid patrulltoimkonna vanem ning punkti xx,x kohaselt peab patrulltoimkonna vanem tagama patrulltoimkonnale pandud patrulltegevuse tööülesannete nõuetekohase ja

õigeaegse täitmise. Seega korraldas Rainer Künnapuu 06.08.2010.a patrulltoimkonna

tööd ning võttis vastu teenistusalaseid otsuseid, sealhulgas juhindudes temale pandud ülesandest teostada liiklusjärelevalvet. Vastavalt Lääne Prefekti 13.07.2010.a käskkirja nr

xx „Lääne Prefektuuri töökorra kinnitamine“ lisa punktile xx annab teenistujale

teenistuskorraldusi ja ülesandeid või muudab või peatab neid tema vahetu või kõrgemalseisev juht, samuti otsene juht õigusaktis ettenähtud juhtudel ja korras.

Kohtu hinnangul on Rainer Künnapuu puhul tegemist ametiisikuga KarS § 288 lg 1 järgi, kellel oli ametiseisund riigi asutuses ja kellele oli pandud võimuesindaja ülesanded,

kuivõrd temal oli õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid ja

teha toiminguid. Ametialase süüteoga on tegemist üksnes siis, kui isik, tegutsedes oma

ametialaste volituste piires, kuritarvitab oma õigusi või jätab täitmata oma kohustused.

Allpool analüüsib kohus kas Rainer Künnapuu rikkus kohustust mis tulenes tema ametikohast.

Riigikohtu lahendist nr 3-1-1- -

118 06 nähtub, et ametiisiku teo lugemine seaduslikuks või

ebaseaduslikuks sõltub üksnes isoleeritult ametiisiku teole antavast hinnangust. Sellise

hinnangu andmine kuulub kohtu pädevusse, kes peab oma otsust põhjendama,

arvestades konkreetse teo faktilisi asjaolusid ja teiselt poolt ametiisiku tegevust reguleerivaid õiguslikke eeskirju. uhul kui ametiisikule on teo toimepanemise või toime J

panemata jätmise otsustamisel õigusaktidega jäetud diskretsiooniruum (näiteks

väärteomenetluse kohtuvälise menetleja pädevus rakendada väärteo menetlemisel hoiatamis-, kiirvõi üldmenetlust), ei ole kohus ametiisiku teo objektiivse õiguspärasuse või õigusvastasuse hindamisel seotud ametiisiku otsustusega.

06.08.2010.a

- , kella 14.30 paiku peeti Pärnus Väike Kuke tänaval Lääne Prefektuuri

korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinike Rainer Künnapuu ja J K poolt kinni sõiduauto Audi A8. Kinnipidamise põhjuseks oli sõidukijuhi

Kristjan Seero poolt toime pandud liikluseeskirja rikkumine. Nimelt sõitis ta Pärnus Suur-Sepa tänava ühesuunalisel teelõigul sissesõidukeelu märgi nõudeid eirates, pannes

toime rikkumise, mis oli karistatav liiklusseaduse (edaspidi LS) § 74 35

alusel kuni 50

1-11-2627

35 trahviühikuga. F.D ajal on tegemist rikkumisega LS § 242 järgi.

Kohus kuulas ristküsitluse käigus üle tunnistaja J K ütlusi selle kohta, et kes andis 06.08.2010. a täitis töö ülesandeid koos Rainer Künnapuu’ga ja sõites vana pargi juurde

peatasid Suur Sepa tänavalt liikuva sõiduauto unnistaja ütluste kohaselt nägi . T

parempööret tegevat sõiduautot mis jäi seisma tupik tänaval. Rainer Künnapuu läks välja ja kontrollis juhti, tuli autosse tagasi ja hakkas arvuti kaudu kontrollima, ilmselt sai

mingi negatiivse tulemuse kuna ta hakkas juhtimiskeskuse kaudu kontrollima, telefoni teel. Prokuröri küsimusele kas keegi helistas talle? Seda ma ei tea. Kuna tekkis vastuolu

helistamise osas tegi prokurör kohtule taotluse avaldada eeluurimisel tunnistaja poolt

antud ütlustest üks lause. Kohus andis loa. Prokurör avaldab tunnistaja eeluurimisel

antud ütlustest ühe lause, helistamise kohta, mis algab sõnadega …….

(prokurör loeb lause ette). Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et võis helistada Rainer Künnapuu või helistati temale mõlemad versioonid olid võimalikud.

Veel kinnitas tunnistaja, et kui Rainer Künnapuu kontrollis Kairist isiku andmeid

tekkisid probleemid isiku tuvastamisel ning peale seda ta helistaski kellelegi, kellele ei

tea. Prokurör esitas kohtule taotluse lubada eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks

vastuoluks, et ta ei teadnud kellele ta helistab. Kohus annab loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlus. Prokurör avaldab algab sõnadega …

lõpeb sõnadega (prokurör loeb ette). Tunnistaja seda ütles

mulle sisekontroll, et helistas Jüri Pilt ja kui ma sellele paberile alla ei kirjuta, siis ma olen ka kahtlustatav.

Prokurör esitas taotluse tunnistaja eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks nende usaldusväärsuse kontrollimiseks. Eeluurimisel on tunnistaja öelnud, et Rainer ütles väga selgelt, kes on autojuht. Prokurör avaldab tunnistaja eeluurimisel antud ütlustest, algab

sõnadega … lõpeb sõnadega Eeluurimisel antud ütluste kohaselt kinnitas t teada, et rikkuja on Jüri Pilt unnistaja, et Rainer andis `i

sõber. Ristküsitluse käigus J K eitab seda, me ei rääkinud üldse sellest asjast, me

istusime autosse ja sõitsime minema. Kuna ei soovinud kahtlustatav olla, siis andis

taolisi ütlusi. Küsimusele väidetavast ähvardusest, et ta võib saada kahtlustatav J K ütluste kohaselt ei informeerinud kedagi sealhulgas ka prokuratuuri.

Prokurör esitab taotluse tunnistaja eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks nende

usaldusväärsuse kontrollimiseks. Prokurör avaldab tunnistaja eeluurimisel antud ütlustest, algab sõnadega … lõpeb sõnadega ( prokurör loeb ette). Eeluurimisel kinnitas J

K, et nägi autojuhti kuhugi helistamas ristküsitluse käigus andis ütlusi, et ei näinud.

Kohus annab prokurörile loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlused. Algab sõnadega …

…

lõpeb sõnadega … (prokurör loeb ette)

Ristküsitluse käigus J K eitab taolisi ütlusi ning kinnitab, et sisekontroll käskis öelda.

Talle lükati paber et põhi oli küsis minu te ja anti lugeda juba eelnevalt olemas. Uurija

käest kus me selle Audi peatasime, andis selle skeemi ette siis läks ja tõi selle ära,

palun loe läbi. Kas te lugesite ? Jah, ma ütlesin, et need ei ole minu ütlused. Miks te sinna alla kirjutasite siis? Siis ta ütleski, et kas sa tahad olla tunnistaja või kahtlustatav.

Niimoodi ütleski? Jah. Sellel ähvardusel te kirjutasite alla, et protokoll koostati minu sõnade järgi ja on õige. Protokoll on läbi loetud ja teie allkiri? Jah. Veel annab tunnistaja

J K ütlusi selle kohta, et peale seda sündmust kuupäeva ei mäleta koos Rainer

Künnapuuga sõitsime Jüri Pildi juurde, kes andis kaks kasti, tema ei saanud midagi.

Kohus annab prokurörile loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlused, vastuolu

kõrvaldamiseks. Algab sõnadega …. … lõpeb

,

sõnadega … . (prokurör loeb ette) Peale ütluste avaldamist tunnistab J K, et Rainer sai Jüri juures kaks kasti, millest ühe sai tema. Kastis oli kala, ahven, kaks angerjat ka vist. Kala saamist põhjendas asjaoluga, et kala oli üle.

1-11-2627

36

Veel kuulas kohus s a üüdistatav Rainer Künnapuu üle ristküsitluse käigus, kes kinnitas

, et oli koos J K töö ülesannete täitmisel kui juhtimiskeskuselt said kell 14.15 väljakutse, et pereabi keskuse juures pargis on alkoholijoobes isikud, kes urineerivad ja tarvitavad

avalikus kohas alkoholi. Kohale sõites jälgisime parki. Nähes Suur Sepa tänavalt - sõitnud sõiduki Audi peatada, eesmärgiga teada saada kust kohast ta sinna otsustasid

ühesuunalisele tänavale sattus. Audi keeras ära jõudis parkida ja siis me jõudsime

politsei bussiga talle järgi ning jäime sõiduauto taha seisma seejärel läksin sõidukijuhi

juurde, esitlesin ennast, küsisin sõiduki dokumente. Isikul sõiduki dokumente,

juhilube ega tehnilist passi esitada ei olnud. Isik ütles ühe firma nime kellele auto

kuulub ja siis küsisin kuidas tema nimi on vastas, et R K. Seejärel läksin autosse andmeid kontrollima mille käigus selgus, et aastaarv või midagi ei vastanud andmetele,

ma proovisin aga ei saanud Kairist neid andmeid kätte. Kuna isik mainis E P s.o politseiniku nime, helistan E, et äkki tema oskab öelda isiku kohta, et teada saada kellega

tegemist on. E ei vastanud ja seejärel helistas Jüri Pilt mulle, võtsin telefoni vastu Jüri ütles, et kas sina oled seal vana teenindusmaja juures vastasin, et olen küll, kas sina tegeled seal R K, vastasin, et mul ei ole siin sellist isikut, siis ta ütles, et see ei ole R K, see on hoopis Kristjan Seero. Veel kinnitab süüdistatav, et Jüri Pilt küsis lihtsalt, et mis teil

plaanis on, aga kuna mul plaane tehtud ei olnud sest mul oli vaja isik kõigepealt tuvastada, et kellega tegemist on.

Kaitsja palus luba avaldada, et Rainer Künnapuu 15.09.2010 a. kahtlustatava ülekuulamise protokoll, kahtlustatavana antud ütlused, selleks, et kõrvaldada vastuolu

varasemate ütluste ja tänase vahel kus R. Künnapuu on öelnud, J

(kaitsja loeb ette) Seejärel kaitsja küsib Rainer Künnapuu’lt kas need ütlused on õiged? Rainer Künnapuu vastab ei ole. Mis põhjusel on siis protokollis selline lause, et Jüri Pilt

küsis kas mina teda minema lasta ei saa, et ma jätaks liikluseeskirja rikkumise

vormistamata? Süüdistatav Rainer Künnapuu selgitab, et lihtsalt ei suutnud seal

ülekuulamise lõpuks kui vaatasid kuidas seal läksin nii asju kirja ei panda ja lihtsa lt

endast välja, ma ei suutnudki seda asja korralikult läbi lugeda. Jüri Pilt helistas küll mulle jah, lõppkokkuvõttes ta aitas isikut tegelikult tuvastada mul.

Veel kinnitas Ra a iner Künnapuu, et kontrollides K irist oli Kristjan Seero’l kolm, neli liiklusrikkumist kas nad kehtivad olid või ei ma ei mäleta. Mina ei tea kas ta tuli kuskilt

tee pealt, tuli ta hoovist, kas ta võttis selle auto tee äärest võib-olla keegi teine oli selle

auto sinna pannud, mina ei oska seda öelda, mina nägin seda momenti kui ta sealt ühesuunaliselt maha keeras.

Kaitsja taotlusel lubas kohus avaldada Rainer Künnapuu kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused 15.09.2010. a. seda osas milles R. Künnapuu on öelnud, (kaitsja loeb ette) Rainer Künnapuu selgitab kuna ülekuulamise

nägin kuidas minu ütlusi kirja ei panda läksin endast välja, et ma ei suutnud seda lugedagi, et mõtlesin, et see ei ole normaalne, et kui mina kuulan kedagi üle, et siis ma

panengi inimese ütlused kirja aga mitte ei jätta osa asju välja, m

is on minu arvates

olulised jne. Kas teie ütlesite ülekuulmaisel

Menetleja küsis kas tunnistad ennast altkäemaksu võtmises süüdi? vastasin ei tunnista süüdi.

Veel annab kohus loa avaldada kaitsja taotluse samas 15.09.2010a. protokollist.

Vastuolu selles, et R. Künnapuu on kirjutanud oma käeliselt, (kaitsja loeb ette) Rainer Künnapuu kinnitab, et oli tõesti endast nii väljas

ja lihtsalt mõtlesin, et hea küll las ta siis läheb ja kirjutasin alla kui neil seda nii

1-11-2627

37

hirmsasti vaja on, tegelikult protokoll ei olnud koostatud minu sõnade järgi, protokolliti valikuliselt.

Kaitsja küsimusele, kas väärteomenetluse vormistamata jätmine võis olla seotud sellega,

et tegemist oli Jüri Pilt’i tuttavaga on vastus eitav. Veel kinnitab süüdistatav, et temal polnud aega ja kohta, kuskohas see rikkumine toime pandi, kui üldse pandi rikkumine toime, samuti ei näinud et Kristjan Seero oleks liiklusmärgi nõuet rikkunud? Minu teada seal sissesõidu keelu märki üldse ei ole, sissesõidukeelumärk on Riia mntl aga seal oli suur ekskavaator ees, sealt ma ei kujuta ette lendama need Audid ei hakka. Kui isik pani selle auto kuskile hoovi ja tema võttis selle auto hoovist ja sõitis hoovist välja siis hoovi ees ei ole ka märke ja siis ei pruugi ta ka teada, et see tänav on ühesuunaline.

Kohus analüüsinud ristküsitluse käigus antud tunnistaja J K, kui ka süüd

istatava Rainer Künnapuu ütlusi leidis järgmist. Riigikohus on mitmetes lahendites märkinud, et KrMS §

289 alusel kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel saab siiski

teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses

ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui ülekuulatav ei suuda mõistusepäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. tervikuna

Kohus leiab, et ei ole valikuliselt. Kohtuotsuse rajamine võimalik isiku ütlustele tugineda ebausaldusväärsetele ütlustele on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise.

Kohus üle kuulanud ristküsitluse käigus tunnistaja J K ütlu kui vastuolulised jätab

sed nad tervikuna kõrvale. Kohus selgitab, et kõik need vastuolud on kohtu poolt avaldatud ning kantud kohtuistungi protokolli. Alljärgnevalt kohus toob välja kõik vastuolud mida J K ütlustes kohus tuvastas ning mida polnud võimalik kõrvaldada.

Eeluurimisel kinnitasid J K ja Rainer Künnapuu, et nägid sõidukit liikumas Suur

-Sepa

ühesuunalisel tänaval vastupidises suunas, kohtus muudeti ütlusi liikumise osas ning kinnitati, et kui -15 m enne keeramist, mille ei saanud tuvastada ka ei nähtud rohkem 10 rikkumist.

Veel kinnitas tunnistaja J K, et kui Rainer Künnapuu kontrollis Kairist isiku andmeid

tekkisid probleemid isiku tuvastamisel ning peale seda ta helistaski kellelegi, kellele ei

tea. Prokurör esitas kohtule taotluse lubada eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks kuna on tekkinud vastuolu, et ta ei teadnud kellele ta helistab. Kohus annab loa avaldada

tunnistaja eeluurimisel antud ütlus. Prokurör avaldab algab sõnadega …

lõpeb sõnadega . Kohtus eitas antud väidet kategooriliselt ning kinnitas lle sisekontroll. seda ütles ta

Eeluurimisel on tunnistaja öelnud, et Rainer ütles väga selgelt, kes on autojuht. Prokurör

avaldab tunnistaja eeluurimisel antud ütlustest, algab sõnadega …

lõpeb sõnadega Eeluurimisel antud ütluste kohaselt kinnitas tunnistaja, et Rainer andis teile teada, et rikkuja on Jüri Pilt`i sõber. Ristküsitluse käigus

J K eitab seda, me ei rääkinud üldse sellest asjast, me istusime autosse ja sõitsime minema.

Eeluurimisel antud Jako Kangur’i ütlused, algavad sõnadega …

lõpeb sõnadega (

prokurör loeb ette). Eeluurimisel kinnitas J K, et nägi autojuhti kuhugi helistamas ristküsitluse käigus andis ütlusi, et ei näinud.

Kohus annab prokurörile loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlused. Algab sõnadega …

…

1-11-2627

38

lõpeb sõnadega … (prokurör loeb ette) Ristküsitluse käigus J K eitab taolisi ütlusi ning kinnitab, et sisekontroll käskis öelda.

Kuivõrd avaldatud ja protokolli kantud eeluurimise ütlused kinnitasid vastuolu kohtus antud ütlustega ning seda ei osatud eluliselt usutavalt põhjendada, tuleb tunnistaja Jako Kanguri ütlused lugeda ebausaldusväärseteks ning tõendi kogumist tervikuna välja jätta.

Tunnistaja JK põhjendas kohtus ütluste muutmist sellega, et teda ähvardas sisekontroll,

kes väidetavalt oleks esitanud tema suhtes sel juhul kahtlustuse samas asjas. Kohus

leiab, et taoline põhjendus pole usutav. Uurimisorganid said teavet jälituse teostamise käigus ning jälitusprotokollis on tuvastatud, et J K polnud võimalik kahtlustust esitada

kuna igasugused objektiivsed tõendid ekvivalentsussuhte olemasolust käitumises

puuduvad. Kohtuistungil J K ei kinnitanud, et oleks seoses väidetava ähvardamisega prokuratuuri poole pöördunud, kuigi selleks oleks olnud kõik võimalused. Kohus hoiatas Jako Kangurit eelnevalt enne ütluste andmist, et ta on kohustatud andma tõeseid ütlusi ja kohtus peab rääkima tõtt ning võttis hoiatamise kohta allkirja.

Kohtu hinnangul selliste diametraalselt muudetud ütluste esitamisega püüdis tunnistaja J K oma töökaaslast Rainer Künnapuud päästa kriminaalvastutusest veendes rikkumise mitte toimumises.

Alljärgnevalt analüüsib kohus süüdistatav Rainer Künnapuu antud ütlusi ristküsitluse käigus ning neid vastuolusid, mis tekkisid kohtuliku uurimise käigus.

Rainer Künnapuu kinnitas kohtule, et kuigi ta soovis näha Rasmus Kirsimäe andmeid, ta neid ei näinud. Kohtule on esitatud tõend selle kohta, kuidas 06.08.2010.a kell 14:25:24

tehti politsei autoarvutist M- R K nimelise isiku kohta Kairi kasutaja J K poolt päritud

päring ning tulemuseks saadi kaks samanimelist isikut. Kummagi isiku kohta

detailsemat päringut ei sooritatud Seega on Rainer Künnapuu kohtus antud ütlused .

ebatõesed.

Samuti ei ole tõesed Rainer Künnapuu ütlused selle kohta, et tema kontrollis Kristjan

Seero andmeid ja nägi seal kolme-nelja rikkumist. Kohtule esitatud samast tõendist

selgub, et Kristjan Seero andmeid ei ole Politsei ja Piirivalveameti infosüsteemi POLIS

alamsüsteemide M kairi, Kairi, MIS ja OPIS logidest nähtuvalt 06.08.2010 a töödeldud - kontrollinud ega tema andmeid politseisüsteemi sisestanud.

Kaitsja taotlusel avaldati Rainer Künnapuu varasemad ütlused: „

“. Kohtus

kinnitas Rainer Künnapuu , et Jüri Pilt ei küsinud nii. Kohtueelses menetlus ei olnud

Rainer Künnapuule veel teada jälitusprotokolli sisu, ning oma ütlused andis ta selliselt

nagu tema kogu olukorda tajus ase – ehk siis tema jaoks tähendas vestlus Pildiga viim palvet jätta rikkumine vormistamata. Kohtus ta eitas antud ütlusi.

Rainer Künnapuu selgitas, et tema ei suutnud tuvastada, et Kristjan Seero oleks

liiklusmärgi rikkumise toime pannud. Samas kohtuistungil Kristjan Seero selgitas, et

patrull teadis, et ta tuli Riia mnt-lt. Seega oli ju antud asjaolu tuvastamist leidnud ning

mitte tuvastamine on vaid paljasõnaline ennastõigustav väide. Sama väide ekskavaatori

poolt teeotsa sulgemisest, mida tegelikult ei olnud, kuna see asetses eemal ja jäi maja

nurga taha.

Lisaks kinnitavad ütluste ebausaldusväärsust ka Rainer Künnapuu väited,

et tal ei olnud väärteomenetluseks olemas aega ja kohta. Kohtule jääb arusaamatuks selline väide kuna käesolevas asjas on piisavalt tõendeid selle kohta, et Rainer Künnapuul

kui menetlejal oli olemas nii väärteo toimepanemise Sepa Jalaka tänava koht ( Suurristmik) kui aeg ning ( 06.08.2010 kell 14.28 s.o aeg kus JK tegi päringu POLIS logidest) vastupidised ütlused on väärad.

Kaitsja taotlusel avaldas kohus järgmise lõigu: „mille eest ma Jüri pildi käest kala sain,

1-11-2627

39 ma päris täpselt ei tea. Ma võisin oletada, et see kala oli selle eest, et ma Jüri Pildi tuttava Kristjan Seero minema lasin ja temale liikluseeskirjade rikkumist ei vormistanud

“.

Kohtuistungil esitas puu selle kohta uue versiooni, et Rainer Künna pärast 06.08.2010.a.

on Jüri Pilt kala lubanud kuid see oli seotud 2010 aasta kevadega, kui käisid Jüri ,

Pilt`ga koos ujumisvõistlustel Tartus ja peale ujumisvõistlusi läksid koos medaleid

tähistama. Istusime seal, mina vist ostsin õlled, Jüri ostis vist kala ja siis tuli seal jutuks, lihtsalt vestluse käigus, et Jüri Pilt ütles, et praegu siin kalli raha eest ostan kala aga siis kui hooaeg hakkab siis on kala tal niimoodi käes, et sööda või koertele. Siis ma ütlesin, et kui sul üle on võid ju mulle ka tuua, et mis sa koertele söödad ja siis sinna see jutt jäi. 19.08. 2010 a. Jüri Pilt helistas ja pakkus kala, algul ei saanud aru aga siis tuli meelde see jutuajamine ujumisvõistlustel.

Kohtu hinnangul on tegemist taaskord vastuoluga, mis ei ole seotud lihtsalt isiku mälu

lüngaga, vaid Rainer Künnapuu on toonud kohtuistungil uue versiooni

, mis on seotud hoopis teiste asjaoludega s.o kevadise kala tellimisega Kohtu hinnangul oleks Jüri Pilt’ilt.

oludes, kus isikule esitatakse kahtlustus kuriteos, mille toimepanemise asjaolude kohta

oli Rainer Künnapuu’l oma versioon, tavapärane, et isik tundes avaldatud kuriteoheite

osas muret selgitab need asjaolud kaitsjaga välja, või loob võimaluse kohtule tõendite

uurimiseks. Kohtule jääb arusaamatuks, miks süüdistatav sellest ei rääkinud

eeluurimisel, kõik võimalused olid olemas, oli võimalik konsulteerida kaitsjaga välja

töötada kaitsetaktika. Antud juhul ei ole võimalust esitatud väidete õigsust kontrollida ning tõendeid koguda. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1- - asutakse seisukohale, et ei ole 74 05

millegagi välistatud see, et kohus arvestab tõendi usaldusväärsuse hindamisel muu

hulgas selle esitamise aega. Antud juhul on tegemist Rainer Künnapuu paljasõnalise

ennast õigustava väitega, mis on vastuolus eeluurimisel antud ütlustega.

Veel juhib kohus ühele vastuolule kus k 15.09.2010.a ülekuulamise aitsja palus avaldada protokollist: „protokoll on koostatud minu sõnade järgi ja vastab tõele, protokoll on isiklikult läbi loetud ja midagi täiendavalt lisada ei soovi“.

Rainer Künnapuu selgitas : „ … ja lihtsalt mõtlesin, et hea küll las ta siis läheb ja kirjutasin alla, las ta siis olla, kui neile seda hirmsasti vaja on, siis las ta olla“.

Kohus leiab järgmist, tegemist on politseitöötajaga, kellel on oma tööülesannete tõttu

igapäevane kokkupuude väärteomenetluste vormistamisega, seega isikuga, kes menetlemise käigus tutvustab menetlusalustele isikutele nende õigusi ja kohustusi võtab

selle kohta allkirju seega pole kohtule eluliselt usutav, et isik kellelt võetakse ütlusi kirjutab alla enda antud ja tegu tunnistavatele ütlustele teades samas, et tegu ei ole toime pannud ning kõik ütlused protokollis on valed. KrMS § 34 lg 1 kohaselt oli kahtlustatav

Rainer Künnapuu’l õigus anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest, samuti p 3 järgi

õigus kaitsjale.

Arvestades eelpool analüüsitut tuleb kõrvaldamata lude tõttu Rainer Künnapuu vastuo

ütlused tõendi kogumist tervikuna välja jätta Alljärgnevalt analüüsib kohus süüdistatav . Kristjan Seero ning ütlusi 18.10.2010.a jälitusprotokollist tulenevaid tõendeid.

Süüdistatav Kristjan Seero kinnitas, et tema rikkumisega asus tegelema Rainer

Künnapuu, kes küsis kust suunast ta tuleb ja millele andis ta vastuseks, et Riia

maanteelt. Seda, et kontrolliti liiklus rikkumist on tuvastatud telefoni vestluse märgi käigus Kristjan Jüri Jüri Rainer Künnapuu vahel millel kohus Seero ja Pildi ning Pildi ja alljärgnevalt ja analüüsib peatub . On tuvastatud, et tegemist on ühesuunalisel teelõigul

sissesõidukeelu märgi nõudeid eirates sõitmisega. Kristjan Seero kinnitas, et

politseitöötaja Rainer Künnapuu esitada kohustuslikud sõidudokumendid

palus , mida temal kaasas polnud.

Liiklusseaduse ( 06.08.2010a) seisuga oli kohustus § 17 mootorsõiduki juhtimisel kaasas

1-11-2627

40

kanda juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki

registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise

registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus ja muud

dokumendid, kui seda nõuab seadus. Kehtestatud nõudest mittekinnipidamine oli karistatav LS § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kehtiva liiklusseaduse §

88 lg 1 kohaselt on jätkuvalt dokumentide olemasolu nõutav. Erandina ei ole juhiloa

kaasaskandmine kohustuslik, kui isikul on kaasas isikut tõendav dokument. Samuti

võivad nn sõiduki dokumendid koju jääda vaid siis, kui juhil on kaasas isikut tõendav

dokument ning ta on auto omanik. Kristjan Seerole ei olnud ühtegi dokumenti ning

tegemist ei olnud tema auoga, m tema tegevus karistatav, istõttu on ka käesoleval ajal

seda aga LS § 242 lg 1 järgi. Kontrollimise käigus varjas Kristjan Seero oma isikut, teatades oma nimeks Rasmus Kirsimäe. Kristjan Seero kinnitas, et ütles selle nime

politseile ja seda asjaolu kinnitab ka fakt, et J K paroolidega siseneti infosüsteemi, kus kontrolliti just Rasmus Kirsimäe andmeid.

Rainer Künnapuu kaitsja väide selle kohta, et pole kindlalt tuvastatud asjaolu, et seoses kaevetöödega oli Suur Sepa ja Riia mnt ristmikul sissesõidu keelumärk kilekotiga kaetud, - ehk siis polnud nimetatud märgil Suur Sepa tänaval mõju. Kohus taolise seisukohaga ei -

nõustu ning juhib tähelepanu, et Riigikohtu lahendi nr 3-1-1- -05 kohaselt peab 104

süüdistatav juhul kui otsustab end kaitsta aktiivselt, kas ise esitama tõendeid oma

väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende

väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende kontrollimiseks pole

alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlusest, mida tuleks tõlgendada

süüdistatava kasuks. Kohtu hinnangul oleks oludes kus isik sõites Riia mnt Suur-Sepa

tänavale ja nähes et sissesõidu liiklusmärgile on asetatud must kilekott oleks vähemalt

teda kinni pidanud politseitöötajatele J K ja Rainer Künnapuu’le

informeerinud sellest

asjaolust, kuid seda Kristjan Seero ei teinud, samuti ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et liiklus nimetatud ajal oleks Suural muudetud Sepa tänav . Samuti süüdistatav

Rainer Künnapuu kaitsja seisukoht, et kas liiklusmärk tol kuupäeval kehtis või mitte

oleks kaitsetaktika raames huvitatud pool välja selgitanud ja esitanud kohtule sellekohase tõendi, et kohtul oleks võimalus hinnata ja seisukoht võtta nimetatud tõendi suhtes. Kohus juhib tähelepanu, et võistlevas menetluses on mõlemal poolel õigus esitada tõendeid.

Rainer Künnapuu kaitsja viitab, et Pärnu Linnavalitsuse poolt on 04.08.2010 a väljastatud teede ja tänavate sulgemise luba mille kohaselt Riia mnt ja Väike nr xxx -Sepa

tänavale on paigaldatud sissesõidu keeldu tähistavad liiklusmärgid nõustub kohus

sellega. Kaitsja väide, et skeemilt ei nähtu kas oli ümberkorraldatud alaliste

liiklusmärkide mõju piirkonda paigaldatud liiklusmärke selgitab kohus, et teede ja

tänavate sulgemise load nr ongi antud eesmärgil, et näidata suleta xxx ja

xxx v

territoorium kaevetööde ajaks nii nagu oli see Riia mnt ja Väike –Sepa tänava alguses.

See, et Suur-Sepa tänavale pole antud luba tee sulgemiseks tõestabki, et mingisugust

mustakilet sissesõidu keelavale märgile Suur Sepa tänava algusesse pole asetatud ning -

nii Kristjan Seero kui Rainer Künnapuu ütlused selle kohta on ajendatud ainult soovist vabaneda vastutusest.

Seega ülalnimetatud kohtu poolt tõendite analüüsi tulemusena

on tuvastatud ja

tõendatud need tehiolud, miks politseipatrull Kristjan Seero peatas ning alustas

väärteomenetlusega jõudes kuni isiku tuvastamiseni, sealt edasi menetlus katkestati. Miks menetlus katkestati tuleb kohtul analüüsida järgmisi tõendeid.

Alguses tuleb kohtul võtta seisukoht e tuvastamise käigus väärteomenetluse , kas rikkumis

algatamine oli põhjendatud või mitte Tunnistaja S P andis ütlusi ? selle kohta, et kui

rikkumine avastatakse, peab politseinik käituma vastavalt õigusele ja väärtegude puhul

lähtutakse väärteomenetluse seadustikust. Menetlusliiki valides, peab arvestama

rikkumist, rikkumise kohta, asjaolusid, rikkuja isikut. Neid kõiki peab arvesse võtma

1-11-2627

41

ennem, kui hakatakse vastu võtma otsust. Need ütlused on kooskõlas süüteomenetluse

põhimõtetega.

Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-118- -le 06 on asunud seisukohale, et vastavalt VTMS §

2 tuleb menetluse kohustuslikkuse põhimõttest lähtuda ka väärteomenetluses, kui seadustikus ei ole otseselt sätestatud teisiti.

Tunnistaja S P kinnitas kohtuistungil, et ka suuline hoiatus tuleb andmebaasidesse

märkida, kui see on tehtud VTMS järgi ning möönas, et mõnikord jäetakse see märge

tegemata. Menetlevas kriminaalasjas on tuvastatud, et seda kannet pole tehtud.

Kohtuliku uurimise käigus esitati kohtule Kristjan Seero karistusregistri väljavõte millest nähtub, et isik on toime pannud süstemaatiliselt õigusrikkumisi. Karistusregistri seaduse § 24 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmed kustutatakse kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks (1)aasta,

sama seaduse kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise § 25 p. 6 kohaselt

tähtaja möödumist toime uue väärteo, siis eelmise väärteo eest mõistetud karistuse

andmete kustutamise tähtaja kulgemine katkeb. Tähtaega arvutatakse viimase väärteo eest mõistetud põhi ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest - . Seega Kristjan Seero’t on karistatud väärteokorras 24 korral, millest 2010 a on karistatud teda 3 korral.

Kohtu hinnangul polnud mingisugust alust jätta Kristjan Seero suhtes väärteo toime

panemine menetlemata. Kõik õigusrikkumised kajastusid politseiinfosüsteemis ning

karistusregistri väljavõttes, millele oli juurdepääs ka patrulltoimkonnal. Tegemist oli süstemaatilise liiklusseaduse rikkujaga .

Veelgi enam kohtule esitati väärteomenetluse materjalid ühe teise Tartu linna elaniku

suhtes, et samal päeval kell 13:55 karistas Rainer Künnapuu menetlusalust isikut LS § 7435

atrahviga 600 krooni, rikkumiseks oli lg 1 järgi rah analoogiline väärteo toimepanek s.o sõiduki juhtimine sissesõidukeelu märgi nõudeid eirates. Seega kohtutoimikus olevad materjalid annavad

kohtule võimaluse võrrelda omavahel Kristjan Seero rikkumist teise

isiku rikkumisega ei kohelnud samaliigilisi ja teha järeldus, et sellega Kristjan Seero’t õigusrikkumisi toime pannud isikuga ühetaolisel moel.

Arvestades rikkumiste iseloomu, Kristjan Seero kehtivate karistuste koguarvu,

väljakujunenud praktikat ei oleks see endaga kaasa toonud Vabariigi Valituse

20.02.2001.a määruse nr 67 „Liiklusjärelevalve teostamise kord“ § is 36 lg 2 sätestatud -

meetme kohaldamist nii n kohtule esitada. Tegemist ei agu on soovinud seda süüdistav

olnud rikkumisega, mida võiks lugeda väheohtlikuks liiklusalaseks õigusrikkumiseks ja

millele tulnuks reageerida vaid rikkumisele tähelepanu juhtimisega või suulise märkusega.

Millised põhjused menetlemata jätmisel Kristjan Seero poolt olid analüüsib kohus alljärgnevalt. Ajal kui Rainer Künnapuu ja J K peata juhitud sõiduauto sid Kristjan Seero Audi A 8 ja hetkel kui küsiti tema isiku andmeid võttis viimane 06.08.2010.a kell 14:34

ühendust Lääne Prefektuuri liikluspolitseinik Jüri Pildiga. Vestluse käigus teavitas

Kristjan Seero Jüri Pilti enda poolt toimepandud rikkumisest, oma asukohast ning

kirjeldas teda kinnipidanud politseiametnikku see „patsiga tüüp“, mille peale lubas Jüri

Pilt helistada patrullile ja uurida, mis neil plaanis on. Seda, et Kristjan Seerol oli kindel

soov õigusrikkumise vormistamisest pääseda, kinnitab ka see, et enne Jüri Pildile

helistamist soovis ta asja lahendada Lääne Prefektuuri patrullteenistuse ühe teise liikluspolitseiniku E P abil. Nimetatut kinnitab järgnev isikute vaheline vestlus

Stenogramm x 06.08.2010 a kell 14.35.05

Kristjan Seero Jüri Pilt /…/ Seero: kuule, sain siin märgirikkumisega hakkama.

1-11-2627

42 Pilt: tore ju Seero: täitsa tore Pilt: sa oled siis elavate kirjas veel? Seero: jajaah, nimelt ja muu pask ka tagant järgi Pilt: näiteks? Seero: mis juhil on? See sama. Pilt: ah

aaahhh, vot tak, aga no sul tehti väärtegu ära on ju? Seero: ei ole mitte midagi tehtud, istun enda autos veel, helistasin E ka veel. E tõmbab neile selle peale veel, ma mõtlesin et kui E jõud peale ei hakka, ta ei tea neid vendasid, et ma ei tea noh... Pilt: kus sa oled? Seero: ma olen Koidu see Pilt: Pärnus? Seero: jajaaah, Laste polikliiniku vastas Pilt: aga kes sul seal on? Ütle kõige pealt, siis ma tean ka mingi vastuse anda. Seero: bussiga, patsiga tüüp Pilt: kuidas? Seero: bussiga ja see vend, kes

auto juures käis, on patsiga Pilt: Aaa aa Seero: kõhnem vend sihuke Pilt: ma helistan, ma küsin, mis neil seal üldse plaanis on Seero: no tõmba korra Pilt: jahh davai

Vastavalt enda antud lubadusele helistaski

er ühe minuti pärast Jüri Pilt kolleeg Rain Künnapuule ning selgitas, et Kristjan Seero näol on tegemist tema kunagise töökaaslase pojaga, samas uuris, mida Rainer Künnapuu plaanib teha ning kas ta on Kristjan Seerole

protokolli juba koostama asunud. Rainer Künnapuu andis eitava vastuse ning lõpuks

teatas, et kui Kristjan Seerol oma nimi meelde tuleb, siis võib ta minna. Jüri Pilt palus selleks natuke aega. Samuti nähtub isikute vahelisest vestlusest, et hetkest mil Kristjan Seero oli politseiametnikule nimetanud Jüri Pildi nime, jäi Rainer Künnapuu ootama. See omakorda kinnitab, et otsuse väärteomaterjalide vormistamata jätmise kohta tegi Rainer

Künnapuu pärast vestlust Jüri Pildiga. Antud järeldusi kinnitab alljärgnev kõne stenogramm nr x 06.08.2010 a kell 13.36.01 /…/ PILT: Kristjan on sul seal, on ju? KÜNNAPUU: Ahh? PILT: Üks Kristjani nimeline on sul seal? KÜNNAPUU: Kristjan vä? PILT: Noh Seero. KÜNNAPUU: Oota misasi? PILT: Mingi märgiga said sa ta kätte ja siis võib-olla veel midagi muud. KÜNNAPUU: Ta ütles oma nimeks, et on mingi R K. PILT: Mis kuradi R K. Noh kuule, aga … KÜNNAPUU: Kus sa oled?

PILT: Mina olen praegult uue silla peal ja lähen praegult koerte platsile. Koerad peal higistavad, aga sa oled ju seal postkontori juures või seal kuradi polikliiniku juures? KÜNNAPUU: Ja olen. PILT: Aaa, siis me räägime ikka ühest inimesest, sedasi, aga, oi blääd. Kui tõsiselt sa teed seda? KÜNNAPUU: Ah? PILT: Oled juba joonistama hakanud või? KÜNNAPUU: Ei ole, vaata ma olen siuke mees, et vaata kui ta hakkab mingeid võmminimesid ja

asju rääkima on ju, siis ma natuke aega mõtlen ja ootan, et ma ei pea kohe kirjutama mitte midagi, et vihun kohe valmis, et jumala pärast ei saa .… KÜNNAPUU: Et kui on vaja siis on … ma ootasin ... ta rääkis midagi Pihlakust. PILT: Jajaaaa, Pihlak on ära kurat kodust. KÜNNAPUU: Aga mis ta nimi on siis? PILT: Seero peaks olema. KÜNNAPUU: Seero? PILT: Seero jah, vaata hirm on nii suur on, et jälle saab kuradi, raisk kuradi, nagu ta oskaks ühe korra lennata … KÜNNAPUU: Seero? PILT: Jaa, aga..

1-11-2627

43 KÜNNAPUU: Türa ta mulle andmeid valetab siis? PILT: Vaata mis hädaga ära ei tee. Mind ajab päris naerma see asi. KÜNNAPUU: Türa mina siin nussin, raisk, putsi raisk, arvutis ei tule välja sihukest venda. PILT: Jajah, okei. Kuule aga räägi, oota oled nagu menetlemas juba või kuidas? KÜNNAPUU: Ma ei ole veel ühtegi paberit teinud. Aga kuradi ma ei tea, tuled ise siia siis või? /…/ PILT: Ma olin ta vanamehega koos tööl ühes firmas omal ajal, sedasi aga see on see õige, aga mitte see mida ta ütles, aga see kellega ma rääkisin. Aga rohkem tal ei ole, aint märk vä? KÜNNAPUU: Kuule tal ei ole ühtegi dokumenti auto kohta, tal ei ole mitte midagi. PILT: Jajajaa, okei. KÜNNAPUU: Ma küsin uuesti mis ta nimi on, kui tal oma nimi meelde tuleb, kes ta tegelikult on, siis las ta läheb. A kui ta mingit paska hakkab ajama, siis ma ei tea …. PILT: Kuule anna mulle natuke aega …. (naerab) kuuled vä KÜNNAPUU: Davai! PILT: Davai, pärast räägime siis hiljem.

Pärast vestlust Rainer Künnapuuga, helistas Jüri Pilt koheselt Kristjan Seerole ning andis viimasele teada minemalaskmise tingimused, mis olid Rainer Künnapuu poolt edastatud.

Muuhulgas märkides: „

“. Seda, et Rainer Künnapuu jättiski Kristjan Seero osas väärteomaterjalid vormistamata, kinnitas ta oma 06.08.2010.a kell 15:14 vestluses Jüri Pildiga öeldes: „

“. Nendest vestlustest nähtub ka see, et kogu initsiatiiv altkäemaksu andmiseks sai alguse Kristjan Seerolt.

Kohtuliku uurimise käigus on aks tehtud, et Rainer Künnapuu, olles ametiisik ja kindl

omades ametiseisundit, mis on käesolevas asjas sisustatud eelkõige läbi tema

politseiametniku pädevuse, pani oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega

mittelubatu teo: jättis väärteomaterjalid Kristjan Seero suhtes vormistamata. Samuti kinnitavad tõendi , et selle otsuse tegi ta Jüri Pildi palvel, kes politseiametnikke tundva d

isikuna lõi Seero initsiatiivil soodusolukorra altkäemaksu võtmiseks ja Kristjan andmiseks.

Süüdistatava Jüri Pildi käitumist tuleb vaadelda sel konkreetsel aja hetkel stenogrammist

välja toodud kõnede ajal kui läbirääkimiste pidamist andja ja võtja

vahel ja seda selle

põhjusel, et jälitusprotokollist nähtub, et mitmed isikud on pöördunud Jüri Pildi poole

just seetõttu, et viimane on politseiametnik, kes oma ametiga seonduvalt tunneb teisi

politseinikk andmisele kaasa aidata ning kelle abil on e ja saab altkäemaksu võtmisele kokkuleppe saavutamine võimalik.

Kohus hinnates ülalnimetatud tõendeid kogumis jõudis siseveendumise käigus seisukohale, et 06.08.2010.a lõpetati menetlus ning Seerol lahkuda pärast lubati Kristjan

telefonivestust Jüri Pildiga, mis vaid kinnitab temapoolset vahendustegevust.

Jälitusprotokolli stenogrammidega tutvumine kui ka kohtus lindistuse kuulamine viib

kohtu järelduseni, et Kristjan Seero tajus seda, et tema helistamisel Pildile oli abi Jüri

ning helistamise tulemusena otsustas politseiametnik Kristjan Seero Rainer Künnapuu juuresolekul rikkumise vormistamata jätta ehk tehtud pakkumise vastuvõtmine ametniku

poolt oli tajutav ka Kristjan Seerole. Veel juhib kohus tähelepanu mitte vähem tähtsale

asjaolule, et politseinik Rainer Künnapuu vestluses Jüri Pilt’iga selgitas, et tema on sihuke mees, et kui rikkuja ütleb mõne võmmi nime ootab ja mõtleb natuke.

Stenogramm x 06.08.2010 kell 14:36:01 xxxxxxxxx – Jüri Pilt xxxxxxxx – Rainer Künnapuu /…/ KÜNNAPUU: Ei ole, vaata ma olen siuke mees, et vaata kui ta hakkab mingeid võmminimesid ja asju rääkima onju, siis ma natuke aega mõtlen ja ootan, et ma ei pea kohe kirjutama mitte midagi, et vihun kohe valmis, et jumala pärast ei saa.… KÜNNAPUU: Et kui on vaja siis on…. ma ootasin…. ta rääkis midagi P. PILT: Jajaaaa, P on ära kurat kodust.

1-11-2627

44 /…/ Seega

imunud vestlused, et isikud oli teadlikud, et kokkuvõtvalt kinnitavad Jüri Pildiga to

teatud tasu eest saab Jüri Pildi kaudu asju korda ajada. Seega nii helistajatel kui ka

Kristjan Seerol oli olemas sisemine tunnetus, et teatud tasu eest on võimalik väärteomenetlusest pääseda tunnetusest lähtuvalt helistas k . Sellest a Kristjan Seero ehk

tegu oli altkäemaksu andja esialgse initsiatiiviga Jüri Pildile, andes talle mõista, et

viimane alustaks eelnevalt viidatud läbirääkimisi. Samuti kohtus kõnede üle kuulmisel selgus, et Jüri Pilt neid läbirääkimisi ka peab.

Riigikohtu lahenditest tulenevalt põhjuslik seos vara lubamisega nõustusime või selle

vastuvõtmise ja ametiisiku eelnenud või järgneva käitumise vahel ei ole vajalik. Piisab

vaid ekvivalentussuhtest ehk kokkuleppest ja millise kokkuleppe olemasolu on

kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt sedastatav Jüri Pildi, Krisjan Seero ja Rainer Künnapuu vahel.

Ekvivalentsussuhe väljendub abstraktses pooltevahelises suhtes, mille raames on ametiisik altkäemaksu andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteenena tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest konkreetne kokkulepe pistise või altkäemaksu andja ja võtja vahel pole koosseisu realiseerimiseks vajalik. Üksmeel hüve andja ja võtja vahel võib olla

väljendatud nii sõnaliselt kui tuleneda ka nende vastastikusest käitumisest ning olla väljendatud konkludentselt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuste kohaselt saab seose

hüve ja ametialase teo vahel tuvastada lähtuvalt situatsioonist, milles sündmused aset

leidsid, ning ei ole oluline, et süüdistatavate omavaheline vestlus ei toimunud

konkreetselt formuleeritud ettepanekutena altkäemaksu lubamiseks või andmiseks.

Piisab, kui ebaseaduslikku ametialast tegu, mille eest lubatakse hüve, küsitakse abi

saamise vormis, kuid arvestades asjaolusid on arusaadav, millistel tingimustel ja mille eest ametnikult abi soovitakse Riigikohtu lahend -1-1- -09). (3 10

Kohus ei tuvastanud, et Jüri Künnapuu ja Pildi, Rainer Krtistjan Seero vaheliste vestluste käigus oleks toimunud konkreetse ettepaneku tegemine altkäemaksu lubamiseks või vahendamiseks, kuid kinnitavad, et see toimus konkludentselt ehk järgnevad sündmused

väljendus tegudes, millest võis järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg, ning et tegemist oli seega tasustatud vastuteenega. Kusjuures järgnevalt väljatoodud sündmuste aga eelnevalt kirjeldatud kõnede hindamisel tuleb arvestada altkäemaksu kuritegude

spetsiifilisust, mille puhul on tegemist kuriteoga, kus kannatanut ei ole ja tunnistajaid

välditakse teadlikult, kuna pooled on sellest huvitatud. Altkäemaksu puhul on tegemist

mõlemale poolele kasuliku kokkuleppega ning ära ei tohi unustada ka asjaolu, et

kokkulepete üheks osapooleks on politseiametnikud, kes on kindlasti rohkem informeeritud, kuidas selliseid kuritegusid avastatakse.

Süüdistatav Jüri Pilt 12.08.2010.a kell 16:39 toimunud telefonivestluses Kristjan Seeroga tuletas viimasele meelde, et ta võiks ametnikke tänada õllega. Kristjan Seero lubas asjaga tegeleda, kusjuures samas teatas, et tal oligi juba eelnevalt plaan seda 13.08.2010.a teha ehk siis kõnest tuleneb Kirstjan Seero teadmine, et tema ära lubamine oli toimunud Jüri

Pildi vahendusel politseiniku poolt vastutasu eest. Nii toimuski 13.08.2010.a kell 13:56

telefonivestlus Jüri Pildi ja Kristjan Seero vahel, kus lepiti kokku, et 19.08.2010.a toob

viimane meestele (politseiametnikele) kala – angerjat ja ahvena fileed. Samal päeval kell

19:11 helistas Jüri Pilt Rainer Künnapuule ning teatas, et viimane tuleks kalale järgi, mida too hiljem ka tegi. Kala oli kolmes kastis

Süüdistatav Rainer Künnapuu teadis, et tegemist on vastutasuga, mida kinnitavad Jüri

Pildi ja Kristjan Seero vahelised vestlused, kus Jüri Pilt teatab, et: „…ma nägin neid vennikesi siin, et need vaatasid lolli näoga mulle otsa, ma lugesin nende pilgust välja, et

ongi kõik vä? Et võiks mõne selle karbi õllega neid tänada vähemalt sellegi eest“ ning küsimusele, kas mehed kannataksid oodata neljapäevani vastas: „Jumala eest, ei lihtsalt ma siis oskan midagi rääkida. Mul oli see asi, et mul oli nagu tummfilm, endal pole õäõä midagi, kokutasin“. Samuti kinnitab Rainer Künnapuu teadmist tema lause: „jään kõigest

1-11-2627

45

ilma? Huvitav kui ma pole midagi saanud, siis ma olengi ilma juba ju?“ põhimõtteliselt

väljendab Rainer Künnapuu selles kõnes oma pahameelt, et seni on asjad klaarimata.

Antud kõnest koos eelnevate kõnedega on üheselt kindlaks tehtud isikutevahelise

ekvivalentsussuhte esinemine Riigikohtu lahend 3-1-1- -

meel, et 12 10 ehk isikute ühtne kala on vastuteeneks tehtud ametialase teo eest.

Stenogramm x 12.08.2010 a kell 16.39.31 ja stenogramm 51 13.08.2010 a kell 13.56.55 kõned on kokkuvõtvad Kristjan Seero Jüri Pilt /…/ SEERO: Nii, mis sa mõtlesid?

PILT: Mis sa siin mõtled, ma mõtlen seda et, ma nägin neid vennikesi siin et, need vaatasid lolli näoga mulle otsa, ma lugesin nende pilgust välja, et ongi kõik vä? (naerab) et

võiks mõne selle karbi õllega neid tänada vähemalt sellegi eest.

/…/ PILT: Jajaa, ei ma mõtlen need, kes sind seal hammaste vahale võtsid. SEERO: Jaaa, jajaajaaaa. PILT: Seda ma mõtlen nüüd et, ma nagu. SEERO: Kuule aga homme ongi sihuke t

eema et, mõtlesingi homme sellega tegeleda. PILT: Aaa, et ma olen homme nagunii kodus, et ma ka kuskil liigun kuskil tundmatus kohas. SEERO: Okei, olen praegu täitsa unesegane jäi pool juttu algusest puudu, aga nüüd tuleb meelde küll. Mul oligi homne päev plaanis kõik need asjad lappida. PILT: Jajaah, et, et, et ma mõtlesin et normaalne on, et vaata et suvi on käes, et soojad ilmad, et siis mis need on, need pindised õlled, et et, kumbki karbi võtta. SEERO: Seda küll. PILT: Et siis oleks lambad söönud ja hundid terved. /…/ SEERO: Tahtsin sulle öelda seda, et kas mehed kannataksid neljapäevani? PILT: Jumala eest, ei lihtsalt ma siis oskan midagi rääkida. Mul oli see asi, et mul oli nagu tummfilm, endal pole õäõä midagi, kokutasin. SEERO: Okei, tead miks ma seda neljapäeva sulle räägin? Ma tahaksin teile angerjat pundi peale terve perse täie anda… see nagu läheks vä? PILT: See oleks ka lahe. SEERO: Aga siis ma teen kolm asja, siis onju? PILT: Noh jumala eest. SEERO: Onju? PILT: Kuidas süda tiksub. SEERO: P

anen ahvena fileed ka, korraliku portsu, teen igale ühele siukese ilusa paki. PILT: Kuule, aga okei. /…/

Kohtu hinnangul kinnitavad kogutud tõendid , et Rainer Künnapuu kui ametiisiku

ebaseaduslik tegevusetus ei olnud käsitletav üldise vastutulelikkusena või

heatahtlikkusena. Kohus selgitab, et ekvivalentsussuhe puudub juhtudel kui soodustus

ametnikule on küll olemas, kui seda ei saa kindlaks teha soodustuse seost ametialase teoga, vaid sellisel juhul on tegemist üldise heatahtlikkusega. Kaitsja väide selle kohta, et

tegemist oli tegemist tuttavatega ei välista, et vara andmisel võib olla tegemist

altkäemaksuga. Ka tutvuse, sõprussuhte korral võib konkreetne hüve olla antud mitte

seetõttu, et tegemist on hea tuttava, sõbraga, vaid seetõttu, et talt oodatakse ametialast vastuteenet.

Selleks, et tuvastada kas tegemist võib olla sõprussuhtest väljuvate hüvedega, peab olema jälgitav, et need teod on tehtud ilma adekvaatse põhjenduseta. Tuvastatud on, et Rainer

Künnapuu näitas pärast vestlust Jüri Pildiga üles valmisolekut jätta ebaseaduslikult

Kristjan Seero suhtes tegu toimepanemata. Samuti oli Kristjan Seero valmis tasuma ametiisikule ebaseaduslikult toime panemata teo eest, andes seda konkludentselt mõista,

kui pöördus Jüri Pildi poole ja palus abi olukorra lahendamiseks. Lisaks kinnitab tema

valmisolekut ka hilisem käitumine kalade üleandmisel. Lähtudes eelmainitust ning

1-11-2627

46

vaadeldes situatsiooni tervikuna, on tuvastamist leidnud isikute vaheline seos, kus

Kristjan Seero kui andja sai Jüri Pildi vahenduse kaudu vastuteenusena tulevikus üleantava eest ametiisikult talle kasuliku teo ( ehk ekvivalentsussuhe).

Seega leiab kohus, et on leidnud tõendamist Rainer Künnapuu poolt ametiisikuna vara

vastuvõtmisega nõustumine vastutasuna selle eest, et ta oma ametiseisundit kasutades

jätab ebaseaduslikult teo toime panemata ning seega kuulub tema käitumine kvalifitseerimisele KarS § 294 lg 1 järgi. Samuti tuginedes Rainer Künnapuu etteheidetava

teo sisule ning arvestades, et vastutasu anti Jüri Pildi vahendusel Kristjan Seero poolt,

kelle huvides jäeti ebaseaduslikult tegu toime panemata, kuulub viimase käitumine

kvalifitseerimisele KarS § 298 lg 1 järgi ning sellel kõigele kaasaaidanud Jüri Pildi käitumine KarS § 296 lg 1 järgi. 2 p Subjektiivsete tunnuste poolest eeldavad vaadeldavad süüteokoosseisud tahtlust. Rainer ünnapuu, Jüri Pilt ja Kristjan Seero panid K toime teod

otsese tahtlusega, läbi intellektuaalse elemendi tagajärje suhtes kuna teadsid, et

teostavad süütekoosseisule vastava tegu ning voluntatiivse elemendi kaudu tagajärje

suhtes tahtsid seda. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isikute süüd välistavad asjaolud.

Alljärgnevalt analüüsib kohus Kaido Musta’le esitatud süüdistust, milles heidetakse , et

tema ametiisikuna vara vastuvõtmise nõustumisega vastutasuks selle eest, et tema oma

ametiseisundit kasutades jättis ebaseaduslikult teo toimepanemata millega pani toime KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo F.D on esitatud süüdistus selles, et tema ametisikule vara andmise lubamisega vastutasuks selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades jättis ebaseaduslikult teo toime panemata pannes sellega toime

KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning Jüri Pilt’ile heidetakse ette seda, et

tema F.D palvel altkäemaksu andmiseks soodusolukorra loomisega, mis seisnes

läbirääkimiste pidamises kui altkäemaksu eseme üleandmises ametnikule pani toime KarS § 296 lg 2 p 1 kvalifitseeritava kuriteo

Subjektiks altkäemaksu võtmise korral saab olla ainult ametiisik ng ka andmine on ni võimalik vaid ametiisikule KarS § 288 lg 1 mõttes. Altkäemaksu vahendamise olemusest

tulenevalt ei ole võimalik seda omakorda käsitleda altkäemaksu andmisest ja võtmisest

täiesti eraldiseisvana Nimetatu täh Riigikohtu lahend -1-1- -11). (3 68 endab, et antud

süütegude puhul peab tegemist olema isikuga, kes tegutseb avaliku halduse kandjate

raames, milleks on ka riigi asutus ning ta omab ametiseisundit täites haldamis-,

järelevalve või varaliste väärtuste liikumist korraldavaid või võimuesindaja -, juhtimisülesandeid.

F.D kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et Kaido Must nimetati Lääne Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku ametikohale Lääne Prefekti

01.01.2010.a kinnitatud käskkirjaga nr p „Lääne x Prefektuuri ametikohadele ametisse

nimetamine“. Vastavalt Lääne Politseiprefektuuri Politseiprefekti 19.04.2004.a käskkirja

nr

oli Kaido Musta xx „Lääne Politseiprefektuuri ametijuhendite kinnitamine“ lisale xx ülesanneteks muuhulgas liiklusjärelevalve teostamine ning süütegude menetlemine oma

pädevuse piires. Nimetatud ametijuhend on Kaido Musta poolt allkirjastatud 12.05.2004.a. Lisaks, olles 10.08.2010.a teenistuses, täitis Kaido Must patrulltoimkonna

vanema ülesandeid. Tulenevalt 01.01.2010.a Politseija Piirivalveameti peadirektori

käskkirja nr „Patrulltegevuse korra kinnitamine“ lisa x x punktist xx.x, annab

patrulltoimkonna liikmele tööülesandeid patrulltoimkonna vanem, kes ka ise punkt xx.x kohaselt võtab vastu teenistusalaseid otsuseid oma pädevuse piires ning punkti xx.x järgi

peab patrulltoimkonna vanem tagama patrulltoimkonnale pandud patrulltegevuse tööülesannete nõuetekohase ja õigeaegse täitmise.

Seega korraldas Kaido Must 10.08.2010.a patrulltoimkonna tööd ning võttis vastu

teenistusalaseid otsuseid, sealhulgas juhindudes temale pandud ülesandest teostada liiklusjärelevalvet ning kontrollida tavapärasest rohkem jalgrattureid, mopeedijuhte ja

mootorrattureid. Vastavalt Lääne Prefekti 13.07.2010.a käskkirja nr „Lääne xx

1-11-2627

47 Prefektuuri töökorra kinnitamine“ lisa punktile xx annab teenistujale teenistuskorraldusi

ja ülesandeid või muudab või peatab neid tema vahetu või kõrgemalseisev juht, samuti otsene juht õigusaktis ettenähtud juhtudel ja korras. F.D juhul andis tööülesanded talituse juht SP.

Seega on Kaido Must puhul tegemist ametiisikuga KarS § 288 lg 1 mõttes, kellel oli ametiseisund riigi asutuses ja kellele oli pandud võimuesindaja ülesanded, kuivõrd temal oli õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid ja teha toiminguid, samuti osaleda otsustuste kujundamise protsessis. Nimelt on Riigikohus oma lahendis nr

3-1-1- -

109 09 märkinud, et ametiisiku obligatoorselt vajalikuks pädevustunnuseks ei ole lõplik iseseisev haldamis-, järelevale või juhtimisotsuste vastuvõt - mine, vaid piisab sellest, kui isik saab niisuguse otsuse tegemise protsessi sisuliselt suunata.

Ametialase süüteoga on tegemist üksnes siis, kui isik tegutseb oma ametiseisundit ära kasutades ning altkäemaksuga siis, kui isik tegutsedes oma ametialaste volituste piires, kuritarvitab oma õigusi või jätab täitmata oma kohustused.

Kaido Must kaitsja leidis, et jättes kõrvale tunnistaja ja Kaido Must ütlused pole võimalik

jälitusprotokolliga koosseisu tõendada veel leiab kaitsja, et kohtus antud ütlusi saab ,

Kaido Musta ütlusi kasutada ning pole alust neid kõrvale heita. Ütluste saamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et Kaido Musta ülekuulamisel ähvardati , et ta võib lõpetada teda aresti majas, kui ei anna soovituid ütlusi.

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohtadega ning allpool analüüsib ja põhjendab mittenõustumist alljärgnevaga.

Kohtul on vajalik alguses ametikohast tulenevat kohustust Kaido välja selgitada millisest

Must kui politseiametnik Riigikohtu lahend 3-1-1- -

süüdistuse kohaselt rikkus. is 118 06 on märgitud, et ametiisiku teo lugemine seaduslikuks või ebaseaduslikuks sõltub üksnes isoleeritult ametiisiku teole antavast hinnangust. Sellise hinnangu andmine kuulub kohtu

pädevusse, kes peab oma otsust põhjendama, arvestades konkreetse teo faktilisi

asjaolusid ja ametiisiku tegevust reguleerivaid õiguslikke eeskirju. Riigikohtu lahendist

nähtub juhul kui ametiisikule on teo toimepanemise või toime panemata jätmise

otsustamisel õigusaktidega jäetud diskretsiooniruum (näiteks väärteomenetluse

kohtuvälise menetleja pädevus rakendada väärteo menetlemisel hoiatamis või -, kiirüldmenetlust), ei ole kohus ametiisiku teo objektiivse õiguspärasuse või õigusvastasuse hindamisel seotud ametiisiku otsustusega.

Seega kohus ei ole seotud rikkumisega tegelenud politseitöötajate ametnike Kaido Musta

ja R V seisukohtadega, kes leidsid, et F.D poolt toime pandud teo suhtes väärteomenetluse algatamine polnud põhjendatud. Alljärgnevalt analüüsib kohus Kaido

Musta, F.D Jüri Pildi ja R V käitumist ja hindab seda tegu kas on tegemist mittelubatava teoga.

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud ja selles puudub vaidlus, et 10.08.2010.a kella

13:25 paiku peeti Valga-Uulu mnt 118.kml Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinike Kaido Musta ja R V poolt kinni mootorratas

Harley-Davidson, mida juhtis F.D . Kinnipidamise põhjuseks oli sõidukijuhi poolt kiiruse ületamine. Nimelt ületas F.D antud teelõigul suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 21km/h, milline tegevus oli karistatav LS § 74 22 2 ( lg mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis) järgi rahatrahviga

kuni

100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. F.D hetkel on selline tegevus karistatava liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi.

Nimetatud rikkumise kohta andsid ütlusi nii R V, F.D kui ka Kaido Must.

Alljärgnevalt analüüsib kohus Kaido Must ütlusi ning võtab seejärel seisukoha ütluste ’a usaldusväärsuse kohta.

1-11-2627

48

Kohtus ristküsitluse käigus väitis Kaido Must, et mootorrattur seisis paarimehe ukse

pool, eeluurimisel aga rääkis, et „

“. Samuti

andis Kaido Must eeluurimisel ütlusi selle kohta, et „

“, kuid kohtus ta neid ütlusi eitas nagu eitas ta ka seda, et „ “.

Kaitsja taotlusel kohus avaldas järgmised eeluurimisel antud ütlused: „ “ Kohtus väitis Kaido Must, et tema taolisi ütlusi andnud ei ole. Kaitsja taotlusel sai avaldatud protokolli osa selle kohta,

et Kaido Must on ise kirjutanud: . v kinnitab, et see dikteeriti talle ette, Süüdistata lisaks pidin kirjutama soovin töötada politseis ja midagi oli veel, ei mäleta, et sellise lause pead sa sinna kirjutama ja peale seda allkirja panema

Kaido Must’a ütluste ebausaldusväärsust kinnitab ka see, kuidas kohtus andis Kaido Must ütlusi selle kohta, et menetluse viis läbi tema paarimees R V, eeluurimisel väitis et ise tegi mootorratturile suulise hoiatuse.

Veel tuli ilmsiks vastuolu es selles, et kohtus esitas versiooni selle Kaido Musta ütlust kohta, et oli käinud Jüri Pildi juures tööd tegemas ja see õlu oli tasu selle eest. Samas tõi

kaitsja välja selle, et eeluurimisel on seostatud õlle joomine altkäemaksuga, kuna Must oli öelnud: „ “.

Kohus hinnanud kohtuistungil antud ristküsitluse käigus Kaido Musta poolt ning

eeluurimisel antud ütlusi leidis, et Kaido Musta antud ütlused on vastuolulised ning kohus jätab need kõrvale kui ebausaldusväärsed.

Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas süüdistatav suutis kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta erineval ajaperioodil erinevaid ütlusi andis. Kohtu hinnangu selgelt l on

piiritletav, et muudetud ütlused haakuvad esitatud kaitsetaktikaga. Kohus leiab,

süüdistatav ei suutnud kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta erineval ajaperioodil , ardati vormis arestimajja erinevaid ütlusi andis. Põhiselgitus oli: et teda ähv panna ei ole kohtu hinnangul veenev. Kohus juhib tähelepanu, et Kaido Mustal oli õigus KrMS § 34 lg 1 p 1 järgi anda kahtlustuse sisu kohta ütlusi või keelduda ütluste

andmise abile. Kaido Must kui politsei ise st samuti p 3 järgi õigus kaitsja töötaja on

samuti süütegude menetleja ning peab teadma millised on kinnipidamise alused,

mistõttu on kohtule arusaamatu, et isik annab eeluurimisel vale ütlusi ja ainsaks

põhjuseks on tema ähvardamine. Vastupidist kinnitavaid tõendeid kohtule esitatu

d ei ole

. Ütluste muutmise osas on Riigikohus korduvalt selgitanud valides kaitsetaktika läbi

ütluste muutmise, tuleb arvestada sellega, et kohtus antud ütlused ei saa üldjuhul olla tõendiks. Lubatud on see vaid erandjuhul. Kaido Musta vastuolude hulka arvestades on

selge, et tegemist on ebausaldusväärsete ütlustega, millele otsuse tegemisel tugineda ei tohi, kuivõrd see oleks kriminaalmenetlusõiguse rikkumine.

Kohus juhindus selles Riigikohtu lahenditest nr 3-1-1- -08, 3-1-1- - kus on 18 87 11

sedastatud, et KrMS § 289 alusel kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine

ristküsitlusel saab siiski teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste

usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Kui tegemist on diametraalselt lahknevate

erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui

ülekuulatav ei suuda mõistusepäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend kui ebausaldusväärne tervikuna kõrvale jätta.

1-11-2627

49

Seega kohus ei saa isiku ütlustele tugineda valikuliselt. Kohtuotsuse rajamine ebausaldusväärsetele ütlustele on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Samuti

loetakse valikuline tuginemine isiku ütlustele kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks.

Arvestades eelmainitut, tuleb Kaido Musta ütlused tervikuna tõendikogumist välja jätta,

kuna ta ei ole suutnud selgitada ütlustes esinevaid vastuolulisust. Sama kehtib ka

tunnistaja R V ütluste ütlusi ega suut osas, kuna ka tema andis vastuolulisi nud neid selgitada, kui väidetava ähvardusega, mis aga

F.D kaitsja leiab, et jälitusprotokolli stenogrammis kus F.D kõne Jüri xx Pilt’ile teksti sisu on selline „ saad sa järsku helistada, mul on õudne kiire praegu, mul on hange. Kaitsja leiab, et sellest tekstist pole võimalik välja lugeda isegi kaudset pakkumist altkäemaksuks, Jüri Pilt tõesti lubas, et ma helistan ja ongi kõik. Stenogramm nr Jüri

x

Pilt kõne Kaido Mustale. Samuti mitte midagi olulist. „Kuule teil jäi seal üks Ahti

hammaste vahele, kas ta saab „jehhat panna“. Kaido Musta vastus ikka saab, lõpuks

Kaido Musta ütlemine ju ta pärast ise…“ Kaitsja leiab, et taolisest kõnest sõltub fantaasiast, sõltub teatud võib olla professionaalsest seisukoha võtust, lausa võiks öelda

piiratusest. Kaitsja pakub välja „..ise teen pärast omad järeldused“ Veel leiab kaitsja, et stenogrammidest x,x,x,x pole võimalik välja lugeda midagi mis süüstaks F.D.

Kohus taolise lihtsustat

kas F.D-le ud seisukohaga ei nõustu ning selleks, et välja selgitada

ette heidetud tegu on toime pandud on vajalik analüüsida alates isiku

kinnipidamisest, tema vestlust politseitöötajatega, samuti õlle pakkumisega seonduvat

seega kohtul tuleb paigutada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse

konteksti ja seejärel välja selgitada kas toodud sündmusega seonduvas oluline teave on

piisavalt täpne ning kohtuliku uurimise käigus taastatud faktiliste asjaolude ahelas

loogilises seoses, millest tulenevalt ei tekiks kohtul kõrvaldamata kahtlusi ütluste ja tõendite tõepärasuses.

Alljärgneval analüüsib F.D ütlusi, t ki kohus jälitusprotokollis kajastuvat teavet ja kirjalikke tõendeid. Ristküsitluse käigus tunnistas F.D kiiruse ületamist ning enda

kinnipidamist u 20 km enne Pärnut. Politseiinfosüsteemist on tuvastatav, et päring F.D

kohta on tehtud asukohas X=xxxxxxxxx ja Y=xxxxxxxxx. Maaameti koduleheküljelt

on nähtav, et tegemist on Surju keskuse vahetusläheduses kust Pärnusse on ligikaudu

20 km. Jälitusprotokollis olevas kõnest, mille kohus avaldas nähtub kuidas F.D

tunnistab Jüri Pildile, et jäi vahele Kilingi Nõmme tee peal. -

Stenogramm x Product ID 6589771 10.08.2010 kell 13:26:21 xxxxxxxxx

– F.D xxxxxxxxx

– Jüri Pilt

PILT: Tere Ahti! F.D: Tööl? PILT: Tööl F.D: Kuule, onju, mingi škoda võttis mu maha, need on teie omad? xxx

PILT: Minu oma. F.D: Saad sa järsku neile helistada, mul on õudne kiire hange, on praegu… PILT: Niii? Jäid kuskil Kilingi Nõmme tee peal vahele? -

F.D: Jah, jah, jah.

1-11-2627

50 PILT: Davai ma helistan siis.

Süüdistatava F.D ütlustega on tõendamist leidnud nii kinnipidamise koht kui ka

selle põhjus mille tõttu , politseipatrull koosseisus Kaido Must ja R V alustasid

kiiruseületaja F.D suhtes menetlust selles, et F.D ületas . Vaidlust ei ole ka antud teelõigul kiirust, mida tunnistas F.D ka kohtuistungil, vaid kohtul tuleb võtta

seisukoht, kas taoline rikkumise fikseerimisel oli põhjust alustada väärteomenetlust.

Juhul kui kohus tuvastab, et väärteomenetluse algatamine oli põhjendatud saab kohus

edasi analüüsida altkäemaksu andmist, vahendamist ja võtmist ülalnimetatud isikute poolt.

Süüdistatav F.D andis ütlusi selle kohta, et 10.08.2010 a sõitsin mootorrattaga Tartust Pärnu . Politsei poolt peatati mind kinni arvata võib, et kiirus oli natuke suurem kui lubatud võib olla 10 km/h rohkem või 20 km/h , ma ei tea, ei vaatand seda. Peale -

seda informatsiooni et kas ta neid politseinike teab Seega helistasin Jüri Pilt`le küsida, .

on tuvastatud F.D poolt vähemalt 20 km/h tunnikiiruse ületamine ja helistamine

Jüri Pilt’ile

Arvesse võttes Riigikohtu lahendit nr 3-1-1- - on asutud seisukohale, et vastavalt 118 06 VTMS § le 2 tuleb menetluse kohustuslikkuse põhimõttest lähtuda ka väärteomenetluses, - kui seadustikus ei ole otseselt sätestatud teisiti.

Tunnistaja S P kinnitas ristküsitluse käigus, et juhul kui rikkumine avastatakse, peab

politseinik käituma vastavalt õigusele ja väärtegude puhul lähtutakse väärteomenetluse

seadustikust ja valides menetlusliiki, peab arvestama rikkumist, rikkumise kohta,

asjaolusid, rikkuja isikut. Neid kõiki peab arvesse võtma ennem, kui hakatakse vastu

võtma otsust. Need ütlused on kooskõlas süüteomenetluse põhimõtetega. Veel kinnitab

tunnistaja S P, et juhul kui tehakse suuline hoiatus tuleb see andmebaasidesse

sisestada, gi. Menetletavas asjas seda kannet tehtud ei kui see on tehtud VTMS jär

olnud. Kohtule esitatud patrullilehelt on jälgitav, et samal päeval on tehtud patrullitoimkonna poolt hoiatus H.L ning V.J, hoiatuse tegemist F.D-le aga ei nähtu. Kohtule pole eluliselt usutav, et F.D suhtes lihtsalt unustati märge teha.

Tunnistaja P P andis ütlusi ristküsitluse käigus ning selgitas, et teisel lehel on päringu

tegemise kuupäevaks 10.08.2010 kell 13.25 ja kasutaja millega sisse logiti on Raivo

Väinola ja päringut on teostatud sõiduki numbrile xx xx kohta. Soovitud andmed mida

taheti näha olid ülevaatus, kindlustus, omanik ning seotud isikud ja päringu tegemise

koht. On saadud vastus, tegemist on Harly Davidsoniga. Sealt mindi edasi sõidukiga

seotud isikute peale otse, kelleks on F.D. Tema andmete kohta sooviti näha pilti, aadressi, väärteomenetlus ja juhiluba. Siin on täpsustavalt kokku lõpus kaks isikut see i

tähendab seda, et tegelikult on tegemist ühe isikuga. Kuid programm võtab infosüsteemist Polis ühest andmed ja võtab ka läbi ARK i teised andmed.

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-118-

e mitte menetlemine 06 loeti 25 km/h kiiruse ületamin

ebaseaduslikuks teoks. epanu asjaolule, et Lisaks sellele juhib kohus tähel F.D

suhtes oleks olnud põhjendatud väärteomenetluse algatamine ka sellel põhjusel, et

kohtulikul uurimisel sai kinnituse, et 10.08.2010.a toimepandud õigusrikkumisele oli

F.D ka varem rikkunud liiklusseaduses sätestatud nõudeid ning kuna isikute

õigusrikkumised kajastuvad politseiinfosüsteemis, kuhu on juurdepääs ka

patrulltoimkonnal, oli võimalik F.D tausta kontrollides tuvastada, et tegemist ei

olnud esmakordse liiklusalase õigusrikkumisega. Nimetatud päring on ka R V poolt tehtud, mida kinnitab ka tunnistaja P P.

Kohtule esitatud kirjalike tõendite pinnalt on tuvastatav, et päeval sarnastele samal

juhtumitele politseipatrull koosseisus R V ja Kaido Must ka reageeris. Seda kinnitavad

kohtutoimikusse lisatud väärteomenetluse materjalid teiste isikute kohta, mis annavad

kohtule võimaluse võrrelda omavahel F.D rikkumist antud isikute rikkumisega ja

1-11-2627

51 teha muuhulgas otsuse, kas oli põhjendatud nende isikute erinev kohtlemine. Tunnistaja Sander Peremees kinnitas et Politsei ja Piirivalve prefektuuris antakse ja on , ameti Lääne

mõistlik anda üldiseid suuniseid menetlusteks, mis tagab rikkujate kohtlemise ühetaolisel moel.

Kohtuistungil väitis F.D, et a üldse imestasin, et nad mind kinni pidasid, sest m

tavaliselt mind ei ole kinni peetud, tsiklimehi tavaliselt ei peeta kinni, mingite tühiste asjade pärast aga minu arust oli see täiesti tühine asi ju vist oli neil igav, ei tea.

Kohus ei nõustu F.D ütlustega, kuna kirjalike tõendite pinnalt on jälgitav ja tuvastatav, et teda

on varem karistatud kiiruse ületamise eest 600 krooni, 1200 krooni ja

1800 krooniga. Kohtule esitatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et F.D-le oli

koostatud ainult kaks nädalat enne käesolevat rikkumist kiiruse ületamise

rahatrahv

1200 krooni s.o 31 km/h . Seega arvestades isikut, kes ei ole ületamise eest

seadusekuulekas liikleja, jätta menetlustoimingud läbi viimata on kohtu hinnangul

põhjendamatu. Samas Kaido Musta ja R Vpoolt 10.08.2010 a koostati samal päeval s.o

väärteoprotokoll teiste isikute suhtes 22 km/h ületanule tehti trahv 600 krooni ja 23 km/h kiiruse ületajat trahviti 900 krooniga.

Ülalpool analüüsitud asjaolusid, samuti tuvastatud rikkumise iseloomu, F.D

eelnevat käitumist liikluses, konkreetselt selleks päevaks antud ülesannet, samal päeval läbi viidud me ei oleks F.D rikkumine endaga kaasa toonud Vabariigi Valituse netlusi

20.02.2001.a määruse nr „Liiklusjärelevalve teostamise kord“ § is 36 lg 2 sätestatud x -

meetme kohaldamist. Tegemist ei olnud rikkumisega, mida võiks lugeda väheohtlikuks liiklusalaseks õigusrikkumiseks ja millele tulnuks reageerida vaid rikkumisele tähelepanu juhtimisega või suulise märkusega.

Alljärgnevalt analüüsib kohus neid põhjusi, miks F.D suhtes tema kiiruse ületamisele politseinik Kaido Must poolt ei reageeritud. Kohtulikul uurimise käigus

kohus tuvastas, et seaduses ettenähtud korras õigusrikkumise vormistamisest

pääsemiseks võttis F.D 10.08.2010.a kell 13:26 ühendust Lääne Prefektuuri

liikluspolitseinik Jüri Pildiga, uurides sõiduki Škoda xxx kohta ning kui ilmnes, et

tegemist on Jüri Pildile tuttava patrulliga, siis palus neile helistada, põhjendades, et tal on seoses hankega kiire. Järgnevalt helistaski Jüri Pilt Kaido Mustale ning küsis, kas Ahti nimelist isikut, kes vahele jäi, on juba vormistama hakatud. Saades Kaido Mustalt eitava

vastuse küsis Jüri Pilt, kas Ahti võib minema sõita („ “), millele Kaido Must

andis jaatava vastuse. Samuti põhjendas Jüri Pilt, et tunneb Ahtit väga hästi ja tänas Kaido Musta selle eest „danke shön“

Nimetatut ütlusi kinnitab isikute vaheline vestlus. Stenogramm x 10.08.2010 kell 13:27:13

xxxxxxxxx

– Jüri Pilt xxxxxxxxxx Kaido Must –

PILT: Hallo! MUST: Hallo! PILT: Kuule üks Ahti jäi teil seal hammaste vahele? Oled juba vormistama hakanud? MUST: Ei ole. PILT: Aga saab „jehat panna“? MUST: Ikka saab. PILT: See on Aksi kuradi hea tuttav ja mina tunnen väga hästi. MUST: Mhm, mhm. PILT: Sedasi. MUST: Ju ta ise pärast … PILT: Jajaah okei, danke shön! MUST: Davai!

1-11-2627

52 Pärast antud telefonivestlust lubatigi F.D ära sõita. Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas Kaido Musta kui ametiisiku poolt pandi tegu toime või mitte selgitab seda Riigikohtu

lahend 3-1-1- -97 kus on sedastatud, et , kuid peab 70 ei pea olema kindlaks määratud olema üldistes joontes määratletav.

Teo tuvastamiseks piisab, kui ametiisik loeb end seotuks vajadusega teatud

tööülesannete osas või valdkonnas mingis kindlas suunas tegutseda. Ei ole vaja

tuvastada, millal, kus ja kuidas ametiisik vastava teo peab toime panema või panemata jätma, samuti ei pea teo sisu ja laad olema täpselt määratletud. Piisab, kui altkäemaksu võtmisel on selle eesmärk altkäemaksu võtmise asjaolude kaudu tuvastatav. Pole oluline,

kas ametiisik kavatseb hakata tegu toime panema, on selle toimepanemist juba alustanud, on selle juba toime pannud või ei kavatsegi seda tegelikult toimepanna“.

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et F.D kinnitas kohtuistungil, et helistas

Jüri Pilt’ile kui oli kinni peetud, mitte hiljem kui oli lahkunud, vaid just kinnipidamise

hetkel seega välja toodud telefonikõnest nähtub koos F.D ütlustega täpselt, et

mootorratturil lasti minna pärast telefonivestlust Jüri Pildiga. Kusjuures teeb ju Must ka

jutu käigus algust sõnadega „ “ . Kaitsjad le lause võis idsid, et see

lõppeda järgmiselt „ju ta ise pärast teeb järeldused kiiruse ületamisest ehk teisisõnu ei

pane rohkem toime õigusrikkumisi“. Kohus põhimõtteliselt nõustuks sellise käsitlusega, kuid tegelikud faktilised tehiolud ja ei võimalda kohtul taolist järeldust teha. Kohus peab

analüüsima kogu sündmust alates F.D kinnipidamisest kuni altkäemaksu

andmiseni. Seega kohtu hinnangul tuvastatav asjaolu, et Kaido Must sellest kõnest on ametiisikuna loeb end seotuks teatud suunas tegutseda ehk siis lubada Jüri Pildi sõbral „ “. ( ära sõita)

Kohtu hinnangul ei oma tähtsus see, et RV teostas isiku kontrolli. Mõlemal patrullis oleval isikul oli kohustus teostada liiklusjärelevalvet ning mõlemal oli kohustus menetleda

oma pädevuse piires süüteoasju ja määrata väärtegude eest karistusi. Kohtu hinnangul

pole vaidlust selles, et nii R V kui ka Kaido Must olid 10.08.2010 a tööülesannete

täitmisel. Lisaks oli Kaido Mustal patrulltegevuse korrast tulenevalt kohustus tagada

patrulltegevuse tööülesannete nõuetekohane täitmine. Seega tuleb lugeda F.D lahkuda lubamine Kaido Musta poolt tehtud ametialaseks tegevuseks: otsuse langetamine oli Kaido Musta pädevuses tema ametialaste volituste tõttu politseiametnikuna, so tema

ametiseisundi tõttu. Just oma ametiseisundist tulenevalt tegi ta otsuse lubada pärast Jüri Pildi telefonikõne F.D lahkuda.

On vastuvaidlematult tuvastatud, et Kaido Must oli seotud oma tööülesannetega ning ta

võttis 10.08.2010 a F.D suhtes u teenistusalase otsuse oma pädevuse piires. vast Tegemist oli patrullis koos töötavate ametiisikutega ning otsus rikkuja suhtes tuli vastu

võtta. Kohtu hinnangul telefoni vestlusest tulenevalt /kohus luges RV ütlused

ebausaldusväärseks ja heitis kõrvale tõendite kogumist/, Kaido Must osales otsuse vastuvõtmises. Seda kinnitavad omakorda ka Sander Peremehe ütlused selle kohta, et töö toimib patrullis koostööna.

Kohus tegi kindlaks, et F.D antud kinnitust selle kohta, et kuna tal oli kiire ja ta tahtis ruttu Pärnusse jõuda, võttiski ta Jüri Pildiga ühendust, et ehk viimane saab anda

oma panuse selleks, et kiiremini kinnipidamise kohast ära saaks sõita. Kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud kõnedest nähtub põhjus

, miks toimusid vestlused F.D ja J Pildi ning Pildi ja Kaido Musta vahel. üri Jüri Prokuröri küsimusele,“ et teil oli kiire ja te tahtsite ruttu kohale jõuda, sest pered tahavad tööd sellepärast te võtsitegi Jüri , siis Pilt`iga ühendust, et ta äkki annab oma panuse selleks, et te kiires “ ti minema saaksite? F.D vastus „jah võib ka nii öelda, sel juhul“.

Antud süüasjas on seega kindlaks tehtud, et Kaido Must, olles ametiisik ja omades

ametiseisundit, mis on sisustatud eelkõige läbi tema politseiametniku pädevuse, pani

oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo, jättis

1-11-2627

53

väärteomaterjalid F.D suhtes vormistamata see oli tema poolt vastuvõetud otsus koos R V. Samas jälitusprotokollis uuritu tõendi et selle otsuse tegi ta Jüri d d kinnitavad, Pildi palvel, kes politseiametnikke tundva isikuna lõi F.D initsiatiivil soodusolukorra

altkäemaksu võtmiseks ja andmiseks. Jüri Pildi tegevust tuleb vaadelda sel konkreetsel

aja hetkel see on kohtu poolt ülalpool analüüsitud kõnede ajal kui läbirääkimiste

pidamist altkäemaksu andja ja altkäemaksu võtja vahel.

Jälitusprotokollist nähtuvalt mitmed isikud on pöördunud Jüri Pildi poole just seetõttu,

et viimane on politseiametnik, kes oma ametiga seonduvalt tunneb teisi politseinikke ja

saab altkäemaksu võtmisele andmisele kaasa aidata ning kelle abil on kokkuleppe

saavutamine võimalik. Ka 10.08.2010.a lõpetati väärteomenetlus ära ja lubati F.D

lahkuda pärast telefonivestust Jüri Pildiga, mis vaid kinnitab temapoolset

vahendustegevust. Peale telefoni kõnet Jüri Pildiga hinnates neid tehiolusid kogumis

leidis kohus, et F.D tajus seda, et tema helistamisel Jüri Pildile abi saamiseks oli

mõju, see tähendab just helistamise tulemusena otsustas politseiametnik F.D

juuresolekul rikkumise vormistamata jät tehtud pakkumise vastuvõtmine ta ning ametniku poolt oli tajutav ka F.D-le. oli olemas sisemine tunnetus, Seega F.D

et teatud tasu eest on võimalik väärteomenetlusest pääseda ning sellest sisemisest

tunnetusest lähtuvalt helistas F.D ehk tegu oli altkäemaksu andja esialgse ki

initsiatiiviga Jüri Pildile, andes talle mõista, et viimane alustaks eelnevalt viidatud

läbirääkimisi. Kõnede pinnalt on jälgitav, et Jüri Pilt neid läbirääkimisi ka pidas

. Kuid

mitte ainult, korraldades õllekastide jõudmise enda kaudu altkäemaksu andjalt altkäemaksu võtjani, pani ta toime teisegi koosseisupärase teo.

Selleks, et ülalnimetatud ja kirjeldatud ametiisiku tegu kujutaks endast vastutasu eest tehtavat ehk tegemist oleks altkäemaksu andja jaoks sisuliselt ostetud vastuteenega ning

altkäemaksu võtja jaoks tasustatud teenega viitab kohus Riigikohtu lahenditele (3-1-1-

118 22 -06, 3-1-1- - ) kus on sedastatud

10 , et põhjuslik seos vara lubamisega nõustumise või selle vastuvõtmise ja ametiisiku eelnenud või järgn käitumise vahel ei ole vajalik, eva

piisab vaid ekvivalentussuhtest ehk kokkuleppest. Taoline kokkuleppe olemasolu on

kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt sedastatav Jüri Pildi, F.D ja Kaido Musta vahel.

Ekvivalentsussuhe väljendub abstraktses pooltevahelises suhtes, mille raames on ametiisik altkäemaksu andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteenena tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest Riigikohtu lahend -1-1- -11). Konkreetne kokkulepe pistise (3 68

või altkäemaksu andja ja võtja vahel pole koosseisu realiseerimiseks vajalik. Üksmeel

hüve andja ja võtja vahel võib olla väljendatud nii sõnaliselt kui tuleneda ka nende

vastastikusest käitumisest ning olla väljendatud konkludentselt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuste kohaselt saab seose hüve ja ametialase teo vahel tuvastada

lähtuvalt situatsioonist, milles sündmused aset leidsid, ning ei ole oluline, et

süüdistatavate omavaheline vestlus ei toimunud konkreetselt formuleeritud

ettepanekutena altkäemaksu lubamiseks või andmiseks. Piisab, kui ebaseaduslikku ametialast tegu, mille eest lubatakse hüve, küsitakse abi saamise vormis, kuid arvestades

asjaolusid on arusaadav, millistel tingimustel ja mille eest ametnikult abi soovitakse Riigikohtu lahend -1-1- -09). (3 10

On tuvastatud, et Jüri ja Musta vaheliste vestluste käigus ei Pildi, F.D Kaido

toimunud konkreetse ettepaneku tegemist altkäemaksu lubamiseks või vahendamiseks,

kuid järgnevad sündmused kinnitavad, et see toimus konkludentselt ehk väljendus

tegudes, millest võis järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg ning et tegemist oli

seega tasustatud vastuteenega. V dmuste samuti uuritud äljatoodud sün kõnede

hindamisel tuleb arvestada altkäemaksu kuritegude spetsiifilisust, mille puhul on

tegemist kuriteoga, kus kannatanut ei ole ja tunnistajaid välditakse teadlikult, kuna

pooled on sellest huvitatud. Altkäemaksu puhul on tegemist mõlemale poolele kasuliku kokkuleppega ning antud juhul kokkulepete üheks osapooleks on politseiametnikud, kes on kindlasti rohkem informeeritud, kuidas selliseid kuritegusid avastatakse.

1-11-2627

54

Alljärgneval analüüsib kohus kas Jüri Pildi ja F.D vahel toimus altkäemaksu

lubamise ja vahendamisega seonduv vestlus. Jälitusprotokollist nähtub, et Jüri Pilt

tuletas telefoni teel

12.08.2010.a kell 13:48 F.D-le meelde, et üks osa vajab

klaarimist. Arvestades, et sel perioodil, so rikkumise tuvastamisest kuni õllekastide üleandmiseni ei toimunud muid v ning just samal päeval tuletas estlusi nende kahe vahel

Jüri Pilt vastutasu teemat meelde ka Kristjan Seerole, on kohtule üheselt arusaadav, et F.D ja Jüri Pildi vahel räägitakse vaid ühest tehtud tegu ootab tasu.

stenogramm nr x 12.08.2010 a kell 13.48.00 Jüri Pilt F.D

F.D: Hommik (järgneb segane tekst sõna) -

PILT: Tere hommikut, sa oled Pärnus vä? F.D: Ei. PILT: Kurat, üks oli nii sinu nägu, ma vaatasin Roveriga, kuradi kärutab ringi. Vaat see, et vana sõidab et, et vaatas otsa küll, aga läheb edasi. Jummala teisik oli sulle. F.D: No kurat ega neid liiga palju ka ei ole. PILT: Aga ju siis ju siis, petekas oli nii hea. F.D: Ja jah. PILT: Vot tak, aga davai. Kuuled vä? See … F.D: Jõuame siis helistame. PILT: Ja, et et et et just see osa seal. F.D: Jah. PILT: Okei, davai!

28.08.2010.a antakse üle soovitud osa Jüri Pildi kaudu F.D minna lub

anud

ametnikeni. Nimelt viidatud päeval kell 11:45 helistas Jüri Pilt Kaido Mustale ning

teatas, et tahab viimasele ühe õllekasti üle anda. Samas täpsustas üle, kellega Kaido

Must tööl oli, kui tsiklimees Tartust tuli. täps Kohtu hinnangul sai Kaido Must elt aru,

mida Jüri Pilt selle all mõtles ning kinnitas oma tööl olemist R V

see on Kaido Must mäletas ning viis tehiolud kooskõlla 10.08.2010 a F.D kinnipidamisega.

Stenogramm x 28.08.2010 kell 11:45:19

xxxxxxxxx

– Jüri Pilt xxxxxxxxx Kaido Must –

MUST: Hallu! PILT: Tervitus! MUST: Tere hommikut! PILT: Sõidad ringi ka vä? MUST: Mis mõttes? PILT: Noh, niisama otseses mõttes. MUST: Liigun ikka ringi. PILT: Mitte arvutiga ma mõtlen. MUST: Ei arvutiga on mul sõda praegu, ma sellega ei sõida. PILT: Okei, tulistad siis jah? MUST: Tulistan jah. PILT: Jah, ei et et, ma kasti sulle ära anda, ot sa olid Väintsiga siis kui see tsiklimees sealt Tartust tuli vä? MUST: Jah, siis ma olin Väintsuga jah. PILT: Jajaah, siis ma helistan Väintsile ka, et tulgu järgi siis. MUST: Mis asi sul oli siis? PILT: Ei ma, 24 see. MUST: Jumala täpselt just nagu rusikas silma auku, ma pidin just poodi õlle järgi minema. PILT: Need mingid purgid asjad, tassis, saatis siin kellegi kaudu ära. MUST: Vahet pole, pidin just poodi õlle järgi minema. PILT: Noh, et siis on hea. MUST: Siis ma tulen. PILT: Ära mine, õlle.

1-11-2627

55 MUST: Ei lähe, ei lähe. JÜRI PILT: Ma teen, ma teen paar tükki lahti ise ka. KAIDO MUST: Tee, tee, vahet pole. JÜRI PILT: Ei, vot. MUST: Aga selge, sa oled kodus muidu või? PILT: Praegu küll jah. MUST: Ei ma mõtlen mis kellani sa vahid seal? PILT: Ei viiest olen ära läinud. MUST: Ai ei ma tulen kuradi tunni paari jooksul, ma tahan trenni. PILT: Jajaah, no helista ennem. MUST: Jah, davai!

Seda, et Kaido Must mõistis toimunud vestluse sisu, kinnitab ka tema 10.08.2010.a Jüri

Pildile öeldu: „ Samal õhtul andiski Jüri Pilt F.D rikkumise

vormistamata jätmise eest Kaido Mustale F.D poolt saadetud kasti õllega Puls 24 purki.

Süüdistatav F.D itas õlle kasti kohtuistungil e saatmist, kuid kohtu hinnangul ei haaku tema ütlused selle kohta teiste kogutud tõenditega. See, et tal tuli ametisiku poolt

tehtud otsuse eest tasuda, tuleb üheselt mõistetavalt isikute vahelistest vestlustest.

Vestluste sisu ei ole kohtulikul uurimisel keegi teiste veenvate argumentidega ümber

lükanud. Altkäemaksu võtmine on lõpule viidud, kui ametiisik on altkäemaksu andja suhtes näidanud üles valmisolekut tegutseda vastavalt soovitule. Antud juhul on leidnud kinnitust, et ametiisik väljendas oma nõusolekut arvestada altkäemaksu andja huvidega

ning sellest hetkest oli ka tegu lõpule viidud. Saadud õllekast kinnitab vaid täiendavalt kokkulepe olemasolu.

Seega kinnitavad kogutud tõendid, et Kaido Musta kui ametiisiku ebaseaduslik

tegevusetus ei olnud käsitletav üldise vastutulelikkusena või heatahtlikkusena Kaido . Must näitas pärast vestlust Jüri Pildiga üles valmisolekut jätta ebaseaduslikult F.D

suhtes tegu toimepanemata. Samuti oli F.D valmis tasuma ametiisikule ebaseaduslikult toime panemata teo eest, andes seda konkludentselt mõista, kui pöördus Jüri Pildi poole ja palus abi olukorra lahendamiseks. Lisaks kinnitab tema valmisolekut

ka hilisem käitumine õllekastide üleandmisel. Lähtudes eeltoodust ning vaadeldes

situatsiooni tervikuna, on tuvastamist leidnud isikute vaheline seos, kus F.D kui

andja sai Jüri Pildi vahenduse kaudu vastuteenusena tulevikus üleantava eest ametiisikult talle kasuliku teo (ekvivalentsussuhe).

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on

selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase

ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist ehk süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses

kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt.

Kohus hinnates tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et

Kaido Must realiseeris talle inkrimineeritud süüdistuse KarS § 294 lg 1 järgi kõik

objektiivsed tunnused otsese tahtluse vormis ametiisikuna vara vastuvõtmisega

nõustumine vastutasuna selle eest, et ta oma ametiseisundit kasutades jätab

ebaseaduslikult teo toime panemata. Samuti tuginedes Kaido Musta etteheidetava teo

sisule ning arvestades, et vastutasu anti Jüri Pildi vahendusel F.D poolt, kelle

huvides jäeti ebaseaduslikult teg mata, kuulub F.D käitumine u toime pane

kvalifitseerimisele KarS § 298 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul ka F.D realiseeris talle

inkrimineeritud süüdistuses KarS § 298 lg1 järgi kõik objektiivsed tunnused otsese

tahtluse vormis. T kuulub kvalifitseerimisele eist korda kaasaaidanud Jüri Pildi käitumine

KarS § 296 lg 2 p 1 järgi, kus viimane realiseeris samuti kõik objektiivsed tunnused

otsese tahtluse vormis. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isikute süüd välistavad asjaolud.

1-11-2627

56

Karistus

KarS § 56 lg kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt 1

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatavate Jüri Pilt, Rainer Künnapuu, Kaido Must, Kristjan Seero, F.D, Lauri Alu suhtes karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 ja kergendavaid asjaolusid KarS

§ 57 mõttes kohus ei tuvastanud. Jüri Pilt’i iseloomustatakse

teenistusalase iseloomustuse järgi positiivselt. Isikut on ergutatud tänu avaldamise või rahalise preemia

andmisega 8 korral sh kahe teenistus ilt on aktiivne, optimistliku märgiga. Jüri P

ellusuhtumisega, keerulistes olukordades rahulik, hea suhtle . Temale pandud ja

töökohustusi täitab üldiselt korrektselt ja õigeaegselt. Vigu väärteoasjade menetlemisel

esineb harva. Kriminaal ja distsiplinaarkorras karistamata

Kaido Must’a iseloomustatakse teenistusalase iseloomustuse järgi positiivselt. Isikut on ergutatud tänu

avaldamise või rahalise preemia andmisega 13 korral s.h kahe teenistusmärgiga. Kaido Must on iseloomult tasakaalukas, hea suhtlemisoskusega. Üldiselt täidab temale pandud kohustusi korrektselt ja õigeaegselt. Kolleegidega läbisaamine väga hea. Käitumise kohta

negatiivset teavet politseiprefektuurile laekunud ei ole. Kriminaal ja distsiplinaarkorras

karistamata. Rainer Künnapuu’d iseloomustatakse teenistusalase iseloomustuse järgi

positiivselt. Ta on patrulltalituse üks kogenenumaid patrullpolitseinikke, täidab temale püstitatuid ülesandeid, kuid omapoolset algatusvõimet üldjuhul ülesse ei näita. Isikut on tunnustatud 15 korral, samuti annetatud mälestusmedal 10 aastat ja teenistusmärk 15 aastat laitmatut tööd. Kriminaal ja distsiplinaarkorras karistama Kristjan Seero töötab ta.

OÜ S, varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, väärteokorras 32 korral

. F.D

töötab OÜ P , varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras kehtiv üks karistus. m

Lauri Alu töötab G orras karistamata, väärteokorras karistatud 3 P, varem kriminaalk korral.

Kohtu hinnangul seisneb ametialaste süütegude spetsiifika selles, et taolise tegevusega

kahjustatakse, antud kriminaalasjas altkäemaksu võtmise, andmise ja vahendamisega täitevõimu tegevust s täitevõimu esindajate eestpoolt, seega on teod toime pandud nende

endi tegevusega. Kahtlustuse esitamisel olid i Lääne Prefektuuris tööl politse töötajatena

Jüri Pilt, Rainer Künnapuu ja Kaido Must

keda iseloomustati positiivselt, samas on kahetsusväärne, et sellised ametialased kuriteod ülalnimetatud politseitöötajate poolt üldse toime pandi K . ohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et nimetatud isikute puhul

polnud tegemist lihtsalt teenistuskohustuste rikkumisega, vaid riigivalitsemise

kahjustamisega. Seega taoline käitumine riigi poolt pole tolereeritav ning toime pandud

teod on äärmiselt taunitavad. istjan Seero, F.D ja Lauri Alu on toime pannud Kr

altkäemaksu andmise ametiisikutele, olles isikuteks tõttu menetlus kelle initsiatiivi süütegude toime panemises alustati. Kohtuotsus on kriminaalasjas väärtusotsustus, mis

on suunatud inimese aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse

tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele.

Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas tuleb kaaluda nii süüdistatavate huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve. Süüdistatavate huvide kaalumisel tuleb hinnata, kas nende süü neile sseisupärases õigusvastases tegudes etteheidetud koo on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtlusteta. Nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb leida seaduse poolt

etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle te

nende poolt toimepandud tegudes ning motiveeriks süüdistatavaid ühiskonnas heade

kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk

sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgimisele ning enda tegevusega

teiste isikute suhtes tulevikus . Karistuse käituksid süüdistatavad õiguskuulekalt mõistmisel tuleb läh seni omaks võetud kohtupraktikast, mille tuda karistusraamidest s.o

1-11-2627

57 kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud.

Kohus leiab, et käesoleval juhul oleks iseenesest põhjendatud karistuse mõistmisel

lähtumine ühekolmandikulisest sanktsioonimäärast minimaalselt suuremast karistusest mõistes Jüri Pilti’le kolme süüteo toime panemise eest s.o KarS § 294 lg 1 ja § 296 lg 2 p 1

järgi liitkaristuseks 2 aasta vangistust KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult

tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Jüri Pilt kahe (2) aastase käitumiskontrolliga

katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1 5 sätestatud -

kontrollinõudeid ja KarS § 157 järgi mõista kohustusi ja

karistuseks rahaline karistus

50 päevamäära ( päevamäär a’ 16.85 €) s.o 842.50 €. KarS § 64 lg 2 alusel kuulub

karistus täideviimisele iseseisvalt. Rainer Künnapuu ja Kaido Must tunnistada süüdi

KarS § 294 lg 1 järgi ja mõistis sanktsiooni alammäära lähe

dastes piirides karistuseks

üks (1) aasta ja kuus (6) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis

vangistuse täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Rainer Künnapuu ja Kaido Must (18) kuulise käitumiskontrolliga katseajal ei pa uut kuritegu ja täidavad KarS § 75 lg ne toime

1 p 1-5 sätestatud kontrollinõudeid ja kohustusi. Kristjan Seero, F.D ja Lauri Alu tunnistada süüdi KarS § 298 lg 1 järgi mõista üks (1) aasta vangistust KarS § karistuseks

74 lg 1, 3 alusel jättis vangistuse täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui

Kristjan Seero, F.D ja Lauri Alu (18) kuulise käitumiskontrolliga katseajal ei pane

toime uut kuritegu ja - täidavad KarS § 75 lg 1 p 1 5 sätestatud kontrollinõudeid ja kohustusi. Kohtu hinnangul taolised karistus

ed kui õiguslik etteheide on ilmselt piisav

motiveerimaks isikuid ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgimisele edaspidi ning kaitseb ühtlasi ka õiguskorda.

Tsiviilhagi

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Asitõend ja salvestised

DVD jälitusprotokollis sisalduvate salvestistega jätta kohtutoimiku materjalide juurde.

Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva

jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Igor Pütsep Kohtunik

24.09.2012.a Tallinna Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon:

kuritegu.

ja Lauri Alu kaitsjate apellatsioonid

1-11-2627

58 tasu katteks ringkonnakohtus.

kriminaalmenetlusega tekitatud kahju