1-10-6759/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-10-6759

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.mail 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-10-6759 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Prokurör Merike Erisalu juuresolekul, Inga Kaljus tõlk Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi

Viru Vangla materjalid N.U tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.05.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

N.U, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta N.U vangistusest

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. N.U tud Harju Maakohtu 15.09.2010 otsusega 200 lg 2 p 4 on süüdi tunnista KarS § järgi ning karistatud KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2

alusel vangistusega 3 aastat. Karistuse kandmise algus 16.03.2010 16.03.2013. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.05.2012.

Kinnipidamisasutusest N.U kinnipeetaval kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud Eluviisitreeningu,

Vihajuhtimine ja noortele suunatud sotsiaalprogrammi EQUIP. Kinnipeetav on olnud hõivatud majandustöödel veebruar Alates 2011 sügisest õpib keevitaja elukutset. -juuli 2011.

Vabanedes soovib elama asuda vanemate juurde aadressile xxx klassi. . Isik on lõpetanud 8 Puuduvad nii töökogemus kui tööoskused. Vabaduses puudus kindel sissetulek, kuna ei töötanud.

Alkoholi tarbimist alustas alaealisena. Alates 16-ndast eluaastast tarvitas fentanüüli iga päev,

2(3)

ecstasit aeg-ajalt. On saanud Subutexi ravi. Tarvitamise kestust ja koguseid arvestades oli isik

kuritarvitaja.

Raha narkootikumide ostmiseks röövis ja pressis välja teistelt isikutelt.

Kuritegelikud hoiakud on kinnipeetaval kujunenud juba varajasest noorusest peale. Kõiki oma tegusid õigustab narkootikumide tarbimisega. Kriminaalhooldusel olles on kahel korral rikkunud

kriminaalhoolduse nõudeid. Vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht vanemate juures aadressil xxx, kus elas ka enne kinnipidamist. Isikul ei ole põhiharidust. Vabanemise korral

puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Kinnipeetava mõlemad vanemad töötavad ja nad on nõus poega vabanemisel materiaalselt toetama. Isikul on vabanemisfondis xxx eurot ja täitmata nõudeid 244,38 eurot. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karisttaud, reaalses vangistuses viibib esimest korda. Isik oli allutatud käitumiskontrollile kahel korral (2009 ja 2010). Esimesel korral

kohaldati iisku suhtes mõjutusvahend KarS § 87 alusel ja määrati talle katseaeg 1 aasta.

Kriminaalhooldaja hinnang katseajale oli negatiivne, kuna kinnipeetav pani uue kuriteo toime. Teisel katseaja perioodil pani isik uuesti kuriteo toime, mille eest karistti teda reaalse vangistusega.

N.U on narkosõltlane. Isikut on korduvalt karisttud NPAS § 15´1 alusel ja üks kord AS § 70 alusel.

N.U taotleb . Ta on oma kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist

valest käitumisest aru saanud ja edaspidi ei hakka kuritegusid toime panema. Ta juhib kohtu

tähelepanu sellele, et pärast viimast ennetähtaegse küsimuse arutamist kohtus ei ole ta uusi distsiplinaarsüütegusid toime pannud.

Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastam Süüdimõistetul on 7 ist.

distsiplinaarkaristust. Kuritegu oli toime pandud katseajal ja tegemist on nelja röövimise episoodiga. Vabastamine oleks ennatlik.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, lanud

i arv used, leiab, ära kuu süüdimõistetu ja prokurör am et N.U Kohtu hinnangul tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. on ennatlik ja ebaotstarbekas. kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähta atseajaga tingimisi enne ega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud 03.03.2010 otsusega varguse toimepanemise eest 6 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga. Enne seda oli ta süüdi tunnistatud väljapressimise ja

avaliku korra raske rikkumise eest ning KarS § 87 lg 2 p 1 alusel karistusest vabastatud, mõjutusvahendina oli kohaldatud käitumiskontrollile allutamist 1 aastaks.

Isik on olnud kahel korral kriminaalhoo katseaj pani toime uued kuriteod. lduse all, mõlemal al Käeso katseaja jooksul toime pandud röövimise leval ajal kannab N.U karistust - vägivalla kasutamisega eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 9- on väärteokorras 9 11) on näha, et N.U korral karistatud sealjuures 2 korral korral Alkoholiseaduse väheväärtusliku asja varguse eest ja 1

alusel.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud

kriminaalhooldus N.U

puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid

3(3) järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta

jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustuses kehtiv distsiplinaarkaristus t on näha, et kinnipeetaval on 7 at t.

Distsiplinaarkaristused on määratud muuhulgas vangla vara lõhkumise, tööst keeldumise, korralduse eiramise eest. Kolmel korral on karistuse liigiks määratud kartser.

Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et oma käitumist ega vangistuse ajal ei ole N.U

mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1- - 91 06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul Eluviisitreeningu, läbinud

Vihajuhtimine ja noortele suunatud sotsiaalprogrammi EQUIP. Kinnipeetav on olnud hõivatud majandustöödel veebruar juuli 2011. Alates 2011 sügisest õpib keevitaja elukutset. -

Kohus tunnustab süüdimõistetu püüdlusi mitte sooritada uusi distsiplinaarsüütegusid. Isikul puuduvad vangla andmetel id. isikuttõendavad dokumend Vabanedes on N.U kindel elukoht vanemate juures aadressil xxx. Vabanedes ei ole N.U . kindlat töökohta ega sissetulekuallikat Samuti vähene haridus (8 klassi) ja eriala

leidmist ja suurendab uute kuritegude ja töökogemuse puudumine raskendab töö toimepanemise riski.

Arvestades N.U poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (viimane raske I astme kuritegu röövimine 4 episoodi), tema käitumist kriminaalhooldaja

järelevalve all olles (uue raske kuriteo toimepanemine katseajal) ja vangistuses viibides ( 7 distsiplinaarkaristust) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (puudub töökoht, seega sissetulek) on

kohus seisukohal, et N.U ngistusest vabastamine ei ole tingimisi enne tähtaega va

õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt

vangla režiimi tingimustes. Kuna isikul on kehtivad distsiplinaarkaristused ja viimasest on

möödunud 9 kuud, ei ole kohtul kindlat veendumust, et isiku hoiakud on niivõrd muutunud, et

tagasitulek õigusvastasele eluviisile ei ole enam võimalik. Isik oli juba kahel korral allutatud

kriminaalhooldusele, esimesel korral karistusest vabastamisel mõjutusvahendi kohaldamisel pani

toime uue kuriteo, varguse ja teisel katseajal pani toime uue raske I astme kuriteo . röövimise Seega kriminaalhooldus ei osuta N.U-le . Oleks kergemeelne arvata, et piisavalt mõju

varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Tema

vabastamisel saaks kannatanute . õiglustunne ilmselt riivatud Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu N.U

temale Harju Maakohtu 15.09.2010 stetud vangistuse kandmisest kohtuotsusega mõi enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu