1-08-10666/117 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-08-10666

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2012. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 10. mail 2012 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-08-10666 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Margus Lellep esitas arvamuse kirjalikult Tõlk Nadežda Bõstrova Taotlus S.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu S.D

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood

XXX Kaitsja Vandeadvokaat Ann Saar RESOLUTSIOON

Jätta S.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Sisse nõuda S.D-lt riigituludesse kaitsetasu 76 (seitsekümmend kuus)

eurot 80 senti vandeadvokaat Ann Saare poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 (SEB Pank) või

221023778606 (Swedbank), viitenumber 2800049874, selgitusse märkida „Tartu

Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrus nr 1-08-10666, S.D , menetluskulud“.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 (4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

S.D tunnistati süüdi Harju Maakohtu 19.02.2009.a otsusega KarS § 199 lg 2 p

4, 7; § 344 lg 1, § 349, § 209 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 8 kuud

vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse alusel mõisteti 4 aastat 10 kuud ja 24 päeva vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2009.a otsusega tühistati Harju Maakohtu 19.02.2009.a otsus

osaliselt ning

S.D tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat ja 6 kuud vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 29.08.2007.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa

võrra ning liitkaristuseks erinevate kohtuotsuste alusel mõisteti 5 aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 11.06.2008.a ja lõpeb 07.03.2014.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 07.04.2012.a. Tartu Vangla edastas 13.04.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 10.05.2012.a seisuga on S.D ärakandmata karistusaeg 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva. S.D on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral:

1) 03.12.1997.a Läti Vabariigi Valka rajoonikohtu poolt KrK § 139 lg 4 järgi tingimisi

vabadusekaotusega 1 aasta katseajaga 2 aastat;

2) 24.08.1999.a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi tingimisi

vabadusekaotusega 4 kuud katseajaga 2 aastat;

3) 20.10.2000.a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi arestiga 20 päeva;

4) 20.10.2004.a Valga Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 1, 4, 7, 8 järgi vangistusega 2

aastat ja 6 kuud. KarS § 74 lg 2 alusel mõisteti vangistus 5 kuud ja 29 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus 2 aastat ja 1 päev katseajaga 3 aastat. KarS §

68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 06.02 – 05.08.04.a karistusaja hulka ning koheselt ärakandmisele kuuluv karistus loeti kantuks;

5) 18.04.2005.a Valga Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 1 aastat.

Lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 3 aastat ja 1 päev;

6) 29.08.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 349 järgi vangistusega 3 kuud. KrMS §

238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks vangistus 10 kuud ja 5 päeva.

Tartu Vangla toetab kinnipeetav S.D vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Prokurör ei toeta S.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Teda

on kriminaalkorras karistatud 7-l korral ning on karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti on teda

kahel 2-l korral vangistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastatud, kuid katseajal on ta korduvalt sooritanud uusi kuritegusid. Sisuliselt puudutab ka käesolev liitkaristus kuritegusid,

mille kandmisest on teda varasemalt 2-l korral ennetähtaegset vabastatud. Prokurör leiab, et

käesoleval ajal ei ole põhjendatud teda kolmandat korda ennetähtaegselt vabastada samade

kuritegude eest määratud karistuse kandmisest. Ka vangistuses on ta käitunud mitte õiguskuulekalt ja teda on distsiplinaarkorras karistatud 2-l korral. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et varasemalt ei ole ta suutnud teha oma tegudest

3 (4) piisavaid järeldusi ning erinevate rikkumiste toimepanemine on tema puhul tavapäraseks käitumismustriks. Kaitsja toetab S.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Vanglas

oleku ajal on ta teinud oma käitumisest järeldused ja ta on valmis vabaduses elama

õiguskuulekalt. Ta soovib asuda tööle ja on nõus töötama töökohal, mille eest tasu on

miinimumi lähedal. Tal on olemas lähedaste toetus. Samuti on vangla leidnud, et uute

kuritegude toimepanemise protsent on väike ning vangla toetab tema vabanemist. Tema

distsiplinaarrikkumised ei ole olnud tõsised. S.D on nõus võtma endale

vanglast vabastamise korral lisakohustused. Tähtis on isiku enda suhtumine ning S.D avaldas, et oli varem liiga noor ja rumal.

S.D sõnul on ta hakanud nüüdseks aru saama, et vangla ei ole see koht, kus tema olema peaks; varem oli ta noor ja rumal ning ei mõistnud asju korralikult. Varasemalt,

olles Ämari või Tallinna vanglas, ei saanud ta aru, et tegemist on karistamisega, kuid Tartu

Vanglas on arusaamine olemas. Distsiplinaarkorras on karistatud kahel korral. Teda on 7-l

korral kriminaalkorras karistatud, nendest 3-l korral on vanglas olnud. On ka varasemalt

vabastatud enne tähtaega, kuid siis ei ole katseaega läbinud ja karistus on uuesti täitmisele pööratud. Kuriteod, mille eest praegu karistust kannab, on ka toime pandud katseajal. On nõus minema tööle ka miinimumpalga eest ning võib kõike teha. S.D soovib väga vanglast vabastamist ning on endale aru andnud, mis ta on toime pannud ning teab, mida ta soovib.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

S.D on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et süüdimõistetu vabastamiseks enne tähtaega sisulised

alused puuduvad. S.D on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Teda on

kahel korral tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud. Kumbagi katseaega ta ei ole

suutnud läbida, kuna pani katseajal toime uued kuriteod, mille eest käesolevat karistust kannab. Ennetähtaegne vabanemine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul kasutada vaid

ühel korral. Selline soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Korduva

ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel sama vangistuse kandmisel kaotab ennetähtaegne vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma.

Lisaks on süüdimõistetul ka kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav peaks enesele

teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov

muutuda pole vaid paljasõnaline. Alles sellisel juhul tekiks kohtul võimalus asuda seisukohale, et muutused on toimunud ja ennetähtaegne vabastamine asjakohane.

Eelneva põhjal leiab kohus, et S.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palus hüvitada S.D-le käesolevas menetluses osutatud õigusabi eest 76,80 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus riigi õigusabi

4 (4) osutamise eest tasu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjale tasu väljamaksmise kohta on kohus väljastanud KrMS § 189 lg 4 alusel pealdisega taotluse. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb vandeadvokaat Ann Saarele määratud korras osutatud õigusabi eest välja makstud tasud sisse nõuda S.D-lt.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik