4-11-4478/12 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 15.mai 2012. a Kuressaare kohtumaja

Väärteoasja nr

4-11-4478

Kohtunik

Reena Undrest

Väärteoasi Eesti Vabariigi (Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri kaudu) avaldus isikule asenduskaristuse kohaldamiseks

Menetlusosalised, esindajad Kohtuistungil osalesid: Sissenõudja Eesti Vabariik (Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna kaudu - Lossi 7 Kuressaare) esindaja ülemkonstaabel Hedi Sau Süüdlane Rasmus Peet (IK 39104090019)

Kohtuistungi toimumise aeg 15.mai 2012.a.

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Asendada Rasmus Peedile (Peet):

2.1. Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna PJ 26.02.2010.a otsusega väärteoasjas nr 2740 10 000217 karistuseks määratud rahatrahv 300 trahviühikut so 18 000 krooni (1150.41 €) maksmata osa 1050.41 € 28 ööpäevase arestiga.

2.2. Asendada arest 28 ööpäeva 56 tunni üldkasuliku tööga.

2.3. Lääne Prefektuuri Kuressaare PJ 02.02.2010.a otsusega väärteoasjas nr 2740 10 000118 karistuseks määratud rahatrahv 250 trahviühikut so 15 000 krooni (958.67 €) 25 ööpäevase arestiga.

2.4. Asendada arest 25 ööpäeva 50 tunni üldkasuliku tööga.

2.5. Üldkasuliku töö tegemise lõpptähtajaks määrata 15.august 2012.a.

Määrus saata sissenõudjale, süüdlasele ja kohtutäitur Svetlana Põllule.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale kümne päeva jooksul, alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.

Asjaolud

1. Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskond määras süüdlasele Rasmus Peetile (Peet), isikukood 39104090019, elukoht xxx, karistuseks:

- 26.02.2010.a väärteoasjas nr 2740,10,000217 rahatrahvi 300 trahviühikut, st. 18000 krooni s.o 1150.41 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 17.03.2010. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus.

- 02.02.2010.a väärteoasjas nr 2740,10,000118 rahatrahvi 250 trahviühikut, st 15000 krooni s.o

958.67 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 02.03.2010. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus. 01.11.2011.a teavitas kirjaga nr T-990/2010 ja T-964/2010 kohtutäitur Svetlana Põld kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ja täitemenetluse seadustiku § 201 esitas Lääne Prefektuur maakohtule 18.11.2011.a avalduse, milles palub otsustada Rasmus Peedi osas rahatrahvide asendamine arestiga. Kohtuistungil 25.01.2012 prefektuuri esindaja nõustus võimaldada R.Peedil tasuda rahatrahvid ositi ühe aasta jooksul.

2. Pärnu Maakohtu 25.01.2012.a. määrusega kohus jättis sissenõudja avalduse rahuldamata ja kohustas R.Peeti tasuma määratud rahatrahvid ositi maksegraafiku alusel.

3. 17.04.2012.a. esitas sissenõudja maakohtule uuesti avalduse R.Peedile määratud rahatrahvide asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt ei ole R.Peet asunud kohtu poolt määratud kohustust täitma. Kohtuistungil 15.05.2012.a. selgitas sissenõudja, et R.Peet on tasunud maksegraafiku alusel vaid

100 € ja seda alles 12.mail 2012.a.

Süüdlase seisukoht

4. Kohtuistungil selgitas R.Peet, et ta ei saanud rahatrahve määratud tähtajaks osade kaupa tasuda, kuna vahetas töökohta ja raha ei olnud. R.Peet ei soovinud asenduskaristusena aresti kanda kuna kaotab siis töökoha. R.Peet oli nõus tegema üldkasulikku tööd.

Kohtu põhjendused

5. Vastavalt Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg-le 1, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui nelja aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Vastavalt KarS § 69 lg 1 võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga ning ühele päevale arestile vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Arest asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoole seletuse, leidis, et sissenõudja avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et süüdlane ei ole täitnud kohtu poolt määratud maksegraafikut rahatrahvide osade kaupa tasumisel ning seda, et kohtul puudub kindel veendumus selles, et süüdlane on võimeline maksegraafikut ka edaspidi täitma, siis kohus asus seisukohale, et on põhjendatud süüdlase nõusolekul karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Kohus asendab karistused mõlemas väärteos KarS § 72 ja 69 alustel üldkasuliku tööga.

Süüdlasel on tasumata: 1) rahatrahv 300 trahviühikut so 1150,41 eurot (millest R.Peet tasus 12.05.2012 100 eurot so tasumata on 1050,41 €) ja mis KarS § 72 lg 2 kohaselt teeb 28 ööpäeva aresti. KarS § 69 lg 1 kohaselt ühele päevale arestile vastab 2 tundi üldkasulikku tööd. Kohus asendab aresti 56 tunni ÜKT-ga (s.o. 28 x 2 = 56). 2) rahatrahv 250 trahviühikut so 958.67 eurot ja mis KarS § 72 lg 2 kohaselt teeb 25 ööpäeva aresti. KarS § 69 lg 1 kohaselt ühele päevale arestile vastab 2 tundi üldkasulikku tööd. Kohus asendab aresti 50 tunni ÜKT-ga (s.o. 25 x 2 = 50).

KarS § 69 lg 3 alusel on ÜKT tegemise lõpptähtaeg 15.august 2012.a.

Kohus selgitab, et KarS 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoidub kõrvale ÜKT tegemisest ja ei täida kontrollnõudeid, võib kohus pöörata aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva arestiga.

Vastavalt VTMS § 2071 lg-le 1 ja 2 saadetakse ÜKT täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. Kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

Reena Undrest kohtunik