1-12-4781/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-12-4781 (kohtueelses menetluses nr 12260101902) riik E.J versus Menetlus kohtuistung kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Kätlin Omel Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav E.J

(isikukood xxx; elukoht - xxxxx xx x xxxxxxxxxx omab kriminaalkaristatust) ; Süüdistus KarS

§ 424 järgi Kaitsja advokaat Pille Toom

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused

1. Tunnistada E.J (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4

74 lg 1 ja lg 3 kuud; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus 4

kuud

ata E.J-ile katseaeg 18 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määr

ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ei pane

4 kuud E.J katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumis

75 lg-s kontrolli nõuded; määrata käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks E.J-ile xxxxx xx-x

xxxxxxxxxx mootorsõiduki

50 lg 1 p 1

; KarS § kohaselt võtta ära E.J-ilt juhtimise õigus 1 kuuks. Täiendavad otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abi

nõude osas: 2.1 riigi õigusabi tasu välja mõista sundraha 217,50 eurot E.J-ilt ja 57,60 eurot riigi kasuks; 275,10 eurot 1) alates määrata kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt:

2012 juunikuust igakuise menetluskulu osa 22,93 eurot tasumine, kuni menetluskulude a täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu s kuupäev

25- ;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu 19,20 eurot maksta selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Pille Toomele. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või

kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest

2

arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127

kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis

tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);

3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.4 ositi täitmiseks määratud menetluskulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad

tähtaegselt tasunud r ank või ahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 -s SEB P AS

kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgit 1-12-4781

usena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr “);

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.6 kohtuotsuse peale edasika -des 318 321, mille kohaselt ebamise kord on sätestatud KrMS § –

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud - alustel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppe sisu

Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud kriminaalasja lahendamist

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ning karistamiseks

vangistusega 4 kuud; KarS §

74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata E.J-ile katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile

alalise elukohaga xxxxx xx-x xxxxxxxxxx p 1 ; KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 1 kuuks.

2. Kuriteo asjaolud E.J on toime pannud kuriteona KarS mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis § 424 järgi, linnas Metsküla teel mis seisnes selles, et tema juhtis 07.05.2012 kell 02.10 Viljandi mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga 499 XXX joobeseisundis.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561

, milles on sätestatud, et

kui isik on kahtlustatav teise astme kuriteos, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille

kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja

lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

Kohus pidas võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses.

3

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrMS -s 245 (k - § okkulepe) või 252 (süüdistus

akti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; § 240 p des 2 ja 3 (kannatanu või KrMS -

tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhte

s võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS § s 154 sätes - - tatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § 76 lg-le 1

või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja

arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis; 4) muude tõendite - loetelu; KrMS 218 lg- §

1 sätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2).

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaal et toimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § kinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi -st 306 ei tek -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõ eseme asjaolud selged, vastavuses õiguslik endamis u kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2 Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on - -le 1 kohtueelses sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

1 p 9 kohaselt on menetluskuluks s sundraha, mis KrMS § 179 lg kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

1 p 2 o 435 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab KrMS 179 lg- § s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 217,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on käesoleval

juhul kohustuslik. Vastavalt

- § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega koos hilisemate muudatustega on

kinnitatud ise ulatus ja kord .

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud E.J-i hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,40 eurot

E.J-i kaitsja Pille Toom e ja on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suurus kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,20 eurot.

4

Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Rii 19,20 eurot tuleb arvestada advokaat Pille Toomele. gi õigusabi tasu

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud

süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetlus-

kulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõ 3 istetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluse kulude E.J-ilt hüvitamiseks tuleb välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 217,50 eurot

57,60 eurot - riigieelarve ja õigusabi tasu tuludesse.

Vastavalt KrMS § 189 lg le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid - - lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS § – -de 383 392).

5.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

Kalev Kuningas

Kohtunik