1-12-3712/6 · 1-12-3712/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-12-3712

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-3712 (10922500074) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi N.J-i süüdistus KarS § 275 järgi lühimenetlus Prokurör Urmo Paal Süüdistatav N.J

Ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht:

oma väidete kohaselt töötab, kuid ei oska nimetada tööandjat, elukoht: xxx, Tõkend: elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 19.01.2005 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 3 aastat tingimisi katseajaga 2 aastat; 2. Harju Maakohtu 10.10.2005 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 5 aastat, vabanes tingimisi ennetähtaegselt 19.01.2009, ärakandmata karistuse osa 1 aasta 9 kuud ja 11 päeva; 3. Harju Maakohtu 14.10.2009 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1 järgi vangistus 4 kuud ja 19 päeva, § 65 lg 2 alusel vangistus 2 aastat 2 kuud. Kaitsja Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON

1. N.J süüdi tunnistada KarS § 275 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta N.J-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 2 (kaks) kuud N.J-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et N.J temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid VANGLAHarju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada N.J järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas: XXX,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel VANGLAHarju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.05.2012.

6. N.J-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keel tühistada.

7. N.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 95 (üheksakümmend

viis) euro senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 5 (viis) kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 19 (üheksateist) euro ja 19 (üheksateist) euro sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „N.J, 1-12-3712, kaitsjatasu“.

8. N.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p

2; 180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS §

180 lg 3 alusel 10 (kümme) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 43 (nelikümmend kolm) euro ja 50 (viiskümmend) euro sendi kaupa kuus tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „N.J , 1-12-3712, sundraha“.

9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. Määratud kaitsjale makstud tasu summas 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 88

(kaheksakümmend kaheksa) euro senti jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

N.J süüdistatakse selles, et tema 02.08.2010 kella 10.15 paiku viibides

XXXasuva VANGLAesimese eelvangistushoone kambris nr 229 solvas ametiülesandeid

3

täitvat VANGLAvanglaametnikku R E´i kasutades tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid (idi nahui gasjol, urod).

Seega pani N.J toime võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 275 järgi.

Kohtuistungil süüdistatav N.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav, kuid süüdi ennast ei tunnistanud. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava süü ei ole tõendatud, kogutud tõendid on vaieldavad, süüdistatava käitumises puudub kuriteokoosseis.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 10.08.2010 koostatud kannatanu R E´i ülekuulamisprotokolli kohaselt täitis ta 02.08.2010 ametikohuseid VANGLAI eelvangistushoones esimesel korrusel valvurina. Hommikul kella

07.35 paiku kui võttis vahetust vastu, kontrollis kambrit nr 229 visuaalselt ja märkas, et

kinnipeetavate voodiraamide küljes olid nöörid ja uksest sisenedes parempoolses seinas isevalmistatud riiul. Kella 10:15 paiku sisenes kambrisse nr 229 ja valvur KICK jäi kambri

avatud uksele. Kambrisse sisenes, et eemaldada kambris olevad nöörid ja seinalt isetehtud

riiul. Andis kinnipeetav N.J'ile seadusliku korralduse eemaldada nöörid

vooditelt, kuid selle peale ärritus kinnipeetav N.J ja hakkas teda sõimama

venekeelsete ebatsensuursete sõnadega „idi nahhui gasjol, urod". Neid sõnu kasutas

kinnipeetav kannatanu aadressil korduvalt. Kinnipeetav keeldus nööre voodite küljest ära

võtmast. Kuna kinnipeetav keeldus nööre eemaldamast, siis hakkas kannatanu neid ise ära korjama. Samal ajal kinnipeetav N.J tõusis voodist püsti, järgnes kannatanule

(oli sellel hetkel akna juures) ja siis ähvardas kinnipeetav kannatanut öeldes urod, kui ta

vanglast välja saab annab kannatanule peksa ja tapab ära. Sellest, et kinnipeetav N.J

kannatanut füüsilise vägivallaga ähvardas ja kannatanu aadressil ebatsensuurseid

väljendeid avaldas, kui täitis teenistusülesandeid, tundis kannatanu ennast solvatuna, ohtu oma elule ja tervisele nii inimesena kui ametnikuna, sest füüsilise vägivalla ähvardamisega ning ebatsensuursete väljendite avaldamisega väljendas kinnipeetav oma lugupidamatust nii

kannatanu vastu isiklikult kui ka avaliku võimu vastu. Kõik tema sõim ja viha kannatanu suhtes tuli sellest, et täitis ametikohuseid. (tl 4-5)

• 10.08.2010 koostatud tunnistaja KICK ülekuulamisprotokolli kohaselt 02.08.2010 täitis

tunnistaja ametikohuseid VANGLAI eelvangistushoones teisel korrusel valvurina. Hommikuse vahetuse vastuvõtmise ajal teavitasid kinni peetavaid isikuid, et tänasest ei tohi olla nööre, isevalmistatud riiuleid ja pilte seintel. Samuti ütlesid, et nende eemaldamiseks on

aega umbes kaks tundi ja et peale seda tulevad kambreid kontrollima. Kella 10:15 paiku

sisenes kambrisse nr 229 valvur R E ja tema jäi avatud kambri uksele. Valvur R E läks kambrisse nr 229 ja küsis kambris viibinud kinnipeetavatelt (mäletamist mööda oli kambris

kaks kinnipeetavat ja teised kinnipeetavad jalutasid), miks nad ei olnud nööre ja

isevalmistatud riiulit maha võtnud. Kinnipeetav N.J lamas voodil ja ütles, et tema kambrit koristama ei hakka ja kui neile ei meeldi nöörid ja isevalmistatud riiul siis võtku

nad ise maha. Kuna kinnipeetav N.J keeldus nööre eemaldamast, siis hakkas valvur R E neid ise ära korjama. Kinnipeetav vist ei uskunud, et valvur R E hakkab nööre eemaldama, kinnipeetav tõusis voodist püsiti ja küsis valvuri käest, mida sa teed, et kus nad hakkavad oma pesu ja riideid kuivatama. Kontaktisik ei ole neile selgitanud, et nööre ei tohi kambris olla. Valvur R E jätkas aga nööride eemaldamist, mille peale kinnipeetav ärritus ja

järgnes talle ning hakkas kätega vehkima valvuri suunas ja sõimas korduvalt valvurit

ebatsensuursete sõnadega „urod valvur, idi nahhui atsuuda". Tunnistaja ei kuulnud kui kinnipeetav ähvardas valvur R Ei tappa kui ta vanglast vabaneb, sest nii kinnipeetav kui valvur olid kambri akna juures ja mõlemad olid tunnistaja poole seljaga. (tl 6-7)

•

Kaitsja taotluse alusel kohtuistungil avaldatud süüdimõistetu N.J-i

iseloomustuse osa, mille kohaselt on kinnipeetav iseloomult avatud ja mittekonflikte.

4

Ametnikega suhtlemisel on kinnipeetav viisakas, kuid samuti võib kinnipeetav käituda agressiivselt ning mitte alluda kehtivale õiguskorrale. (tl 13)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt 07.01.2011 koostatud kahtlustatava N.J-i tunnistab ta, et tal oli valvuriga konflikt, kuid ta ei ole nõus sellega, et ta teda ähvardas. E tuli

ise kääridega nende kambrisse ja hakkas kohe nööre maha lõikama ja riiuleid maha lammutama. Seejuures ajas ta maha tee, määris ennast ära ja oli väga tige. Küsis, miks ta seda kõike teeb. Hakkas sõimama, kui valvur valas toiduained teega üle. Valvur hakkas karjuma, et ta suu peaks [„mokk maha" vms - tõlkija], kahtlustatav aga vastas talle sama jämedalt. Siis ütles valvur, et „kartseris ta klaarib minuga ..." Jah, nad rääkisid kõrgendatud toonil, kuid ta ei ähvardanud teda. Hiljem ta selgitas kõike nende kontaktisikule. Teda isegi ei karistatud selle intsidendi eest. Mõtles, et kõik on juba möödas ja imestas väga, et on alustatud kriminaalasi.

Tunnistab, et oli emotsionaalne ja väljendus ebatsensuurselt, kuid selles ei olnud midagi isiklikku. Valvurit ta ei solvanud. (tl 17-22)

• 10.04.2012 koostatud VANGLAvastusest päringule nähtub, et kinnipeeturegistri andmetel

on N.J ik XXX Tallinna Vanglas viibides toime pannud 02.08.2010 vanglateenistuja ähvardamise ja solvamise, mille kohta koostati ettekanne nr 1352. Teda ei

ole eelnimetatud rikkumise eest karistatud distsiplinaarkorras. Teda on karistatud augustis 2010 distsiplinaarkorras kolmel korral: 03.08.2010 vangla vara kahjustamise eest kartseriga 8 päeva - ettekanne nr 1247. 27.08.2010 riietuse kandmiskorra rikkumise eest noomitusega - ettekanne nr 1438. 31.08.2010 riietuse kandmiskorra rikkumise eest noomitusega - ettekanne nr 1513. (tl 73)

• Järelpärimisest isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et N.J tulude kohta 2008, 2009 aastal Maksu-ja Tolliametil andmed puuduvad. (tl 33)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning

kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel

kahtlustatavana üle kuulatud N.J-i ütlusi, kannatanu R E´i ütlusi, tunnistaja KICKé ütlusi, N.J-i iseloomustust, VANGLAvastust päringule, andmeid isiku

maksustatava tulu kohta, asub seisukohale, et süüdistatava N.J-i süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel kvalifitseeritud KarS § 275 järgi, so

võimuesindaja solvamisena seoses tema ametikohustuste täitmisega. Süüdistuse kohaselt

kasutas N.J 02.08.2010, viibides XXXasuva VANGLAesimese

eelvangistushoone kambris nr 229 ametiülesandeid täitva VANGLAvanglaametniku R E´i

suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Kohus leiab, et kriminaalasjas tuvastatud väljendid on ebatsensuurseid, sõltumata nende kasutamise kohast. Kasutatud väljendid on oma iseloomult

sellised, milliste kasutamisest tsiviliseeritud ühiskonnas omavahelises tavasuhtlemises hoidutakse nende väljendite ebatsensuurse sisu tõttu. Seejuures annavad need väljendid oma

sisu poolest edasi nende väljendite kasutaja üheselt mõistetavalt halvustavat suhtumist

isikusse, kelle suhtes või aadressil neid kasutatakse ning kohtu arvates on need oma

ebatsensuurse sisu tõttu solvavad sõltumata isiku seisundist, kelle suhtes neid kasutatakse.

Antud olukorras täitis R.E oma teenistusülesandeid ning kontrollis varem antud korralduse

täitmist ning veendus selles, et korraldus eemaldada omavoliliselt paigaldatud esemed oli täitmata ning asus ise neid eemaldama. Kuivõrd N.J viibis kinnipidamisasutuses ja kandis temale kohtu poolt mõistetud karistust, teadis ta selgelt seda, et R.E on vanglaametnik ja võimuesindaja ning vastavalt sisekorrale peab ta vanglaametniku korraldusi täitma. Seega kasutades ebatsensuurseid väljendeid R.E suhtes, teadis ta seda, et ta kasutab neid väljendeid

ametikohustuste täitmisel oleva võimuesindaja suhtes ning selliste väljendite valik ja

kasutamine viitab sellele, et süüdistatava eesmärgiks oligi selliste väljendite kasutamisega

näidata oma negatiivset ja halvustavat suhtumist eelkõige kui võimuesindajasse ja solvata vanglaametnikku kui konkreetset isikut, saades aru, et vanglaametnik eemaldab omavoliliselt

paigaldatud esemed temast sõltumata. Kohus leiab, et sellised väljendid olid oma sisult solvavad nii R.E kui inimese suhtes nagu ka võimu suhtes, mida R.E oma ametikohustuste

5 täitmise tõttu esindas. Vastasel juhul oleks süüdistatav ise omavoliliselt paigaldatud esemed

eemaldanud ja süüdistatava ning vanglaametniku vaheline suhtlus toimunuks sisekorraeeskirju järgides, so viisakalt ja konflikti ei oleks tekkinud. Süüdistatava väited selle kohta, et ta kasutas vanglaametniku suhtes teravaid väljendeid ja kõrgendatud tooni seetõttu, et R.E ajas ümber tema teetassi ja rikkus toidu, ei anna kohtu arvates samuti alust süüdistuses

märgitud väljendite kasutamiseks ametiisiku suhtes. Ka sellisel põhjusel taoliste väljendite

kasutamine vanglaametniku suhtes viitab otsesele soovile võimuesindajat solvata, kuivõrd

kasutatud väljendid on sisult inimest halvustavad ning vormilt ebatsensuursed. Süüdistatav tegi kõik endast oleneva kuriteokoosseisu täitmiseks ja saavutas oma eesmärgi, kuivõrd R.E tundiski end võimuesindajana solvatuna ja tema solvamine oli otseselt seotud ametikohustuste täitmisega. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on antud kohtueelsel menetlusel õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 järgi, so võimuesindaja solvamisena seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude

puudumist. Süüdistatavale KarS § 275 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on

karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kaheaastane vangistus Kriminaalasja

materjalidest nähtuvalt puudus süüdistataval 2008 ja 2009 aastal sissetulek. Süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt on tal alaline töökoht kuu aega, kuid ta ei suutnud oma tööandjat nimetada. Seega ei ole süüdistatava väited sissetuleku olemasolu kohta käesoleval ajal kontrollitavad. Samas nähtub süüdistatava selgitustest ka seda, et ta on töötanud vaid kuu aega, mistõttu eelnevalt ei ole tal alalist sissetulekut olnud pikema aja vältel. Seetõttu leiab

kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud, kuivõrd

süüdistataval puuduvad piisavad rahalised vahendid selle tasumiseks, mistõttu tuleb

süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 3 korda, viimati Harju Maakohtu 14.10.2009 otsusega KarS § 215

lg 2 p 1 alusel vangistusega 2 aastat ja 2 kuud. Kuivõrd süüdistatav pani temale

inkrimineeritud kuriteo toime karistuse kandmise ajal, pidanuks süüdistatavat süüdi

tunnistades ja karistust mõistes suurendama süüdistatava poolt ärakantavat karistust. Käesolevaks ajaks on süüdistatav temale mõistetud karistuse ärakandmiselt vabanenud ning

mõistetav karistus ei kanna enam sellist oodatud iseloomu, so karistus oleks koheselt järgnenud toimepandud süüteole. Käesoleval ajal viibib süüdistatav vabaduses juba aasta ja

süüteo toimepanemisest on möödunud enam kui poolteist aastat. Seega puudub menetluse

suhtes pikema aja möödumise tõttu ka kõrgendatud menetlushuvi, mistõttu ei ole kohtu

arvates süüdistatava süü nii suur, et tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena ning kohus leiab, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Arvestades

teo toimepanemisest möödunud ajavahemikku ning asjaolu, et viimase aasta jooksul ei ole

süüdistatav toime pannud uut kuritegu, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta

täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. Samas arvestades toimepandu

iseloomu ja toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada

käitumiskontrollile, tagamaks temal kõrvaliste isikute järelevalve all arusaama tekkimist õiguskuuleka käitumise vajalikkusest.

Märt Toming kohtunik