1-11-6587/38 · 1-11-6587/38 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2012.a Tallinn

Kriminaalasja number

1-11- 6587 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Tõlk

Kea Lemming Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 14. mai 2012.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi U.G süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 9; § 200 lg 2 p 4; § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 328 lg 1 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 20.03.2012.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav ja tema kaitsja adv Gennadi Kull Prokurör Kaito Puusepp

Süüdistatav U G .

isikukood , Eesti kodanik, elukoht XXX xxxxxxxxxxxxxx, varem üheksal korra kohtu poolt karistatud. Kaitsja Adv Gennadi Kull RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 20. märtsi 2012.a otsus muutmata ning apellatsioonid rahuldamata.

Välja mõista .G-lt riigieelarve tuludesse 76.80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja U 80 senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

2

Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ( ning nõude liik).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni

esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega

tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 20.03.2012.a otsusega tunnistati .G süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 U

järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust, KarS § 200 lg 2 p 4 järgi 3 aastat ja 6 kuud vangistust, KarS § 328 lg 1 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 1 kuu ja 8 päeva arvati karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 18.11.2011.a. .G vastu esitatud U tsiviilhagid rahuldati.

U.G tunnistati KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 süüdi selles, et tema varem varguse toime

pannud isikuna taas 31.10.2010 kella 16.32 paiku Tallinnas Vana-Lõuna 4 asuvas Säästumarketis varastas grupis koos tuvastamata naisterahvaga 3 pudelit viskit kogumaksumusega 32.52 eurot;

selles, et ta 06.12.2010 kella 11.10 ajal Tallinnas Telliskivi 61 asuvas Säästumarketis püüdis

varastada pudelit viina Viru Valge, poolsuitsuvorsti, pakki tubakat Paramount, kaupa kokku

15,65 euro väärtuses. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvateenistuse poolt pärast kassa läbimist;

ajavahemikul 17.02.2011-20.02.2011 tungis .G ukselukkude lõhkumise teel Tallinna U linnas xxxxxxxxxxxx ning varastas sealt V K kuuluvat vara: kuivaineid 2 euro, akudrelli 32 euro,

veekeetja 16 euro, raadio 19 euro väärtuses ning väärtuseta televiisori Provision, täägi, plekikäärid, matkakoti väärtusega 10 eurot;

ajavahemikul 15.04.2011-18.04.2011 tungis ukseluku lõhkumise teel Tallinnas xxxxxxxxx korterisse ning varastas sealt O Z vara 3084.69 euro väärtuses;

17.07.2011 kell 23.00 kuni 18.07.2011 kell 07.00 Tallinnas xxxxxxxxxxx korteri rõdult varastas R V jalgratta Classic Discovery 2,6 koos lukuga;

ajavahemikul 03.08.2011 kell 21.00 kuni 04.08.2011 kell 09.30 tungis ukseluku lõhkumise teel

Tallinnas xxxxxxx maja keldrisse ning varastas BTA Group OÜ-le kuulunud tööriistad:

3

löökdrelli Makita väärtusega 50 eurot; akudrelli Skil koos laadijaga väärtusega 25 eurot;

kompressori Metabo väärtusega 100 eurot; pahtlipüstoli väärtusega 30 eurot, ketaslõikuri Skil väärtusega 30 eurot;

2011.a septembrikuu alguses Tallinnas xxxxxxxxxx korteri rõdult varastas R V jalgratta Bisan koos kahe lukuga.

KarS § 200 lg 2 p 4 järgi tunnistati .G süüdi selles, et olles varem toime pannud U röövimise 22.12.2010 kella 02.40 ajal Tallinnas Kopli ja Kesk-Kalamaja ristmiku lähedal lõi ühe korra rusikaga J S pea piirkonda. Löögi tagajärjel kukkus J S pikali. Kukkumisega tulid tal eest prillid maksumusega 95,87 eurot. Vastu rabeleva ja karjuva J S vastupanu murdmiseks lõi .G U J S näo piirkonda millega põhjustas tervisekahjustused – marrastuse kulmu piirkonnas

ja veritsuse igemetest. Samuti käskis .G olla S vait. Seejärel võttis .G ära J S U U rahakoti väärtusega 12.78 eurot, milles oli sularaha 1100 krooni (70.30 eurot), erinevad kliendi-

ja pangakaardid, juhiload, väikelaeva juhitunnistuse, 3 sõiduki tehnilised passid, mobiiltelefoni Nokia 2760 väärtusega 159,78 eurot, musta värvi nahast kohvri väärtusega 31,95 eurot, millesse

jäid erinevad dokumendid ja prillid väärtusega 95,87 eurot, s.o asju kokku väärtusega 466,55

eurot. Röövitud pangakaartidega püüdis .G võtta välja sularaha, kuid U ebaõnnestunult. Mobiiltelefoni müüs .G tundmatule mehele 150 krooni eest. U

KarS § 328 lg 1 järgi tunnistati .G süüdi selles, et ta vahialusena 08.11.2011 kella 15.00 U

paiku Tallinna linnas xxxxxxxxx korteris põgenes temaga läbiviidavate menetlustoimingute käigus.

APELLATSIOONIDE SISU

U.G leiab apellatsioonis, et ta on ära teeninud kohtu poolt mõistetud karistuse, kuid

viitab oma tervisele, märgib, et 23.11.2011.a tehti talle operatsioon, siiani kasutab liikumisel

karkude abi. Et tervis taastada, tuleb teha harjutusi, saada massaažiravi, kuid vanglas ei saa ta praegu mingit ravi. Saab aru, et on ise süüdi, et jala murdis, kuid ta tervis on selline, et isegi kui ta tahaks, ei saaks ta uusi kuritegusid toime panna. Taotleb, et osa mõistetud vangistusest jäetaks tingimisi täitmisele pööramata. On aru saanud, et senist elu tuleb muuta.

U.G kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega mõistetud karistuse vähendamist ning menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda.

Kaitsja palub arvestada, et .G pani toime kuritegusid elatusallika saamise nimel, U varastatut püüdis kohe realiseerida, et saaks elukaaslasele kingitusi teha. Samuti tuleks arvestada, et põgenemisel sai tõsiselt kannatada tema jalg, mis vajab nüüd pikaajalist ravi.

Apellant taotles juba maakohtus menetluskulude osalist riigi kanda jätmist, kuid kohus ei

rahuldanud taotlust. Kaitsja kohtuga ei nõustu, märgib, et pärast vabanemist tekivad raskused resotsialiseerumisega, samuti tuleb tasuda tsiviilhagid.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsioone. Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonid ei anna otsuse tühistamiseks alust.

4 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsuse tühistamist alust ei ole.

Esmalt rõhutab kohtukolleegium, et kui kohus on karistuse mõistmisel otsustanud vangistuse

kasuks, on Eesti karistusõigussüsteemis võetud aluseks, et see pööratakse ka täitmisele.

Kohtupraktikas on üheselt juurdunud seisukoht, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise

asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu

otsus nr 3-1-1-99-06). Kohtukolleegiumi hinnangul puudub .G puhul käesolevas U süüdistusasjas alus nii ühest kui teisest karistusest tingimisi vabastamise alusest rääkimiseks. .G U on pannud toime süstemaatiliselt varavastaseid kuritegusid, sealhulgas röövimisi, teda ei ole kallutanud ellusuhtumist muutma varasemad karistused. Nii nagu maakohus oma otsuses

märkis, pani .G pärast paari päeva eelvangistuses viibimist jälle ja jälle toime uusi U

kuritegusid ning on vaidlustatud süüdistusasja põhjal kümnendat korda kohtu all. Seega on .G U

isik, kelle karistusest tingimisi vabastamine on välistatud. Teisalt välistab karistusest

vabastamise ka tema süü suurus. Asjaolu, et .G on vahi alt põgenemise käigus U vigastanud oma jala, ei ole erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse hakata kaaluma karistusest

tingimisi vabastamist. Mis puudutab .G väiteid, et vajab arstiabi, see ei ole aga U vanglatingimustes piisavalt tagatud, siis kohtukolleegium osundab vangistusseaduse (VangS) §-le 49, mille kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. VangS § 52 kohaselt osutab

tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. VangS § 53 lg 2 kohaselt suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on seadusest tulenevalt arstiabi .G-le ka vanglatingimustes tagatud. U

Kaitsja poolt apellatsioonis esitatud argumendid – kuritegude toimepanek elatusallika saamiseks, varastatu kohene realiseerimine, et elukaaslasele kingitusi teha – ei saa olla mõistetud karistuse

leevendamise aluseks, selliseid asjaolusid ei saa tõlgendada kergendavatena. Et .G U

menetluse käigus vahi alt põgenes ja seeläbi vigastatud sai, pole samuti kergendava asjaoluna

arvestatav. Käesoleval juhul tuleb silmas pidada, et .G pani toime röövimise, seitse U

vargust, põgenemise vahialusena ning talle mõisteti kuritegude kogumi eest kõigest 4 aastat

vangistust, millest tuleb ära kanda vaid 2 aastat ja 8 kuud. .G süü suurust ja isikut U

arvestades on teda koheldud leebemail viisil ning sellise karistuse tühistamiseks ei anna apellatsioonid alust.

Mis puudutab menetluskulude tasumist, siis kuigi ei süüdistatav ega tema kaitsja pole

menetluskulude sissenõudmisel KrMS § 180 lg 3 kohaldamist taotlenud /III kd tl 200/, on

maakohus siiski kulude tasumise ajatanud. Asjaolu, et süüdistatav on pannud toime palju

kuritegusid, mitmetele isikutele materiaalset kahju tekitanud ning seetõttu peab vangistust kandma, pole kohtukolleegiumi hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks.

Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 20.03.2012.a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

5

U U .G kaitsja adv Gennadi Kull esitas taotluse määrata tema poolt .G-le

apellatsioonimenetluses (apellatsiooni koostamine, kohtuistungil osalemine) osutatud õigusabi eest OÜ Kull Advokaadibüroole makstavaks tasuks 64 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. Kokku taotleb kaitsja 76.80 euro hüvitamist.

Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsuse punktidest 4, 16 ja 18 rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb .G suhtes KrMS § 337 lg-s 1 p-s 1 U nimetatud lahendi, kannab kulutused riigi õigusabile süüdistatav ise.

Malle Preimer Meelika Aava Sten Lind