Legislator Case Law & Legislation
1-12-4000/4 AI generated

1-12-4000/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-12-4000/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

mail 2012. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-4000 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi B.R süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav B.R Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral: viimati 01.10.2010. a Viru Maakohtu Kohtla–Järve kohtumaja kohtuotsusega nr 1-10-15902 KarS § 424 järgi 8 kuu vangistusega, kandmata karistus 7 kuud ja 27 päeva vangistust, tingimisi KarS § alusel 2-aastase katseajaga ja

Legislator headnote

AI generated

1-12-4000/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 08.04.2012 kuni 10.04.2012. a, so 3 (kolm) päeva eelvangistust, .R poolt B ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mail 2012. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-4000 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi B.R süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav B.R

isikukood: XXX; elukoht: XXXXX XX

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral: viimati 01.10.2010. a Viru Maakohtu Kohtla–Järve kohtumaja kohtuotsusega nr 1-10-15902 KarS § 424 järgi 8 kuu vangistusega, kandmata karistus 7 kuud ja 27 päeva vangistust, tingimisi KarS § alusel 2-aastase katseajaga ja

lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 10.04.2012. Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada .R KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud B vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada .R-ile mõistetud karistust Viru Maakohtu B Kohtla-Järve kohtumaja 01.10.2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7

(seitsme) kuu 27 (kahekümne seitsme) päeva võrra ja mõista .R-ile B

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

08.04.2012 kuni 10.04.2012. a, so 3 (kolm) päeva eelvangistust, .R poolt B ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada .R-ile mõistetud vangistus 958 (üheksasaja B viiekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga.

B.R üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 2 (kaks) aastat.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada B.R üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: - elama kohtu poolt määratud alalises elukohas –

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta .R-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise B

õigus 9 (üheksaks) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 1. juunil 2012. a.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.R-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha

(nelisada kolmkümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulud (viiskümmend seitse) eurot

60 senti

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (nelisada üheksakümmend kaks)

eurot senti tasumisele ositi (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on B.R kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 41

(nelikümmend üks) eurot senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

Juhul, kui B.R ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

B.R süüdistatakse selles, et tema 08.04.2012 kella 19:57 paiku juhtis alkoholijoobe seisundis Tartu linnas Keskkaare tänaval mootorsõidukit Ford Galaxy registreerimismärgiga XXX XXX.

Sellega pani B.R toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 järgi mõista liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 8 kuud vangistust 01.10.2010 Viru Maakohtu Kohtla – Järve kohtumaja kohtuotsusega nr 1-10-15902 mõistetud karistuse ärakandmata osa

7 kuud 27 päeva vangistust võrra.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 08.04.2012 – 10.04.2012, so 3 eelvangistuspäeva karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 3 kuud 24 päeva vangistust. Lähtudes KarS §-dest 74 lg 5 ja 69 asendada 1 aasta 3 kuud 24 päeva vangistust üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna võrdub 958 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab B.R jälgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule. KarS § 50 lg 1 p 1 järgi mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine üheksaks kuuks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et B.R on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.R süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses 38,40 eurot ja kohtumenetluses 19,20 eurot, kokku 57,60 eurot. Menetluskuluks on samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on 290 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

B.R on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi ühe aasta jooksul. Kohus leiab, et B.R taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu.

B.R-ile tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi ühe aasta jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik