1-12-3148/10 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3148 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 3. aprilli 2012 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav S.V (S.V) apellatsioon

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava S.V apellatsioon Tartu Maakohtu 3. aprilli 2012 otsusele läbi vaatamata.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Tartu Maakohtu 03.04.2012 otsusega mõisteti S.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust, KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti

talle karistuseks 1 aasta vangistust, ja KarS § 213 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti S.V-le liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust.

Lisaks mõisteti maakohtu otsusega KrMS § 180 alusel S.V-lt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 200 eurot ja kaitsjatasu 50 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäeti

KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Ühtlasi määrati, et S.V on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

Kohus asus seisukohale, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

2 Menetluskulude osas leidis kohus, et S.V suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. S.V puudub käesoleval ajal kindel töökoht

ja sissetulek, ta on alates eelmise aasta novembrikuust viibinud vahi all ning käesoleva

kohtuotsuse kohaselt tema vangistus jätkub. Arvestades temalt väljamõistetavate

menetluskulude kogusummat ning asjaolu, et lisaks neile tuleb tal käesoleva kohtuotsuse

alusel hakata tasuma ka tsiviilhagisid, leidis kohus, et on alust arvata, et väljamõistetavate menetluskulude täielik tasumine käiks talle ilmselt üle jõu.

Samuti leidis kohus, et väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa on põhjendatud.

Apellatsioonis esitatud taotlused

S.V taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist menetluskulude tasumise tähtaja ja temalt väljamõistetud kaitsjatasu summas 50 eurot osas.

S.V märgib, et temalt väljamõistetud menetluskulusid ei ole tal võimalik määratud

tähtajaga tasuda, kuna praktiliselt terve käesoleva aasta viibib ta vangistuses. Tal puudub

igasugune töö ja sissetulek. Enamus kinnipeetavatele ei võimalda ka vangla tööd. Seega peaksid tema menetluskulusid tasuma tema lähedased, mida ta aga ei soovi. Samuti ei soovi S.V tasuda 50 eurot talle määratud kaitsjale, kuna kaitsja panus saavutatud kokkuleppesse oli nullilähedane.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, on seisukohal, et S.V apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus, hinnates S.V apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise

perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Maakohus on S.V suhtes teinud süüdimõistva kohtulahendi, kohaldades sealjuures kokkuleppemenetluse sätteid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on järginud kõiki KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning ei ole rikkunud kriminaalmenetlusõigust.

2. S.V on apellatsioonis vaidlustanud temalt väljamõistetud menetluskulude koosseisu ning tasumise aega.

2.1 Ringkonnakohus leiab, et S.V taotlus tühistada maakohtu otsus temalt väljamõistetud kaitsjatasu osas on põhjendamatu.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Maakohtu otsusega mõisteti S.V-lt välja menetluskuludena sundraha summas 200 eurot ning kaitsjatasu 50 eurot. Samas osundab ringkonnakohus asjaolule, et maakohus kohaldas S.V

suhtes KrMS § 180 lg 3 sätteid ning jättis eelnimetatud summadest ülejäänud

menetluskulud riigi kanda. Seega vähendas maakohus otsuse tegemisel S.V-lt väljamõistetavaid menetluskulusid oluliselt. Puutuvalt kaitsjatasusse, märgib ringkonnakohus, et kaitsjatasuna on kriminaalmenetluse raames kaitsjale hüvitatud kaitsjatasuna kokku 172,61

eurot (tõkendina vahistamise kohaldamise arutamise kohtuistungil osalemise eest ning määruskaebuste esitamise eest nii ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule, samuti kokkuleppe sõlmimise eest) ning sellest üksnes 50 eurot on välja mõistetud S.V-lt. Ringkonnakohus

3 leiab, et maakohus on põhjendatult vähendanud S.V-lt väljamõistetavaid menetluskulusid KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades, et S.V puudub töö ja sissetulek, ta kannab vangistust

eelmise aasta novembrikuust alates ning menetluskulude ja tsiviilhagide kogusummat. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudub alus S.V-lt väljamõistetavat kaitsjatasu

veelgi vähendada. Nimetatud ringkonnakohtu veendumust ei muuda ka S.V

apellatsioonis esitatud väide, et kaitsja panus saavutatud kokkuleppesse oli nullilähedane, kuna kaitsjale hüvitati tasu üksnes kokkuleppe sõlmimise eest summas 19,20 eurot (tl 228).

2.2 S.V on apellatsioonis taotlenud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist, kuna praktiliselt terve 2012 aasta viibib ta vangistuses ja tal puudub igasugune töö ja sissetulek. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud taotlus on õiguslikult asjakohatu, kuivõrd maakohus on määranud S.V-le menetluskulude tasumise osade kaupa ühe aasta jooksul.

Esmalt selgitab ringkonnakohus, et reeglina tuleb süüdimõistetul tasuda väljamõistetud menetluskulud tervikuna ning 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. KrMS § 423 ja

§ 424 võimaldavad pikendada süüdimõistetult väljamõistetud menetluskulude tasumise

tähtaega, kuid seda üksnes ühe aasta võrra. Maakohus on nimetatud võimalust rakendanud

ning arvestades asjaolusid, millele on S.V ka apellatsioonis viidanud, on maakohus määranud, et S.V tuleb menetluskulud osade kaupa tasuda ühe aasta jooksul. Seega on

maakohus S.V-lt väljamõistetavate menetluskulude tasumise tähtaega juba pikendanud

ning käesoleval juhul puudub võimalus veelgi S.V-lt väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega pikendada.

3. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja KrMS § 326 lg 2 kohaselt tuleb jätta läbi vaatamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau