1-12-3983/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2012. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-3983 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi M.S. süüdistus KarS § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav M.S.

Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud 8 korral Tõkend: ei ole kohaldatud Seaduslik esindaja S.M. Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Rein Napa

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.S. KarS § 263 p 1 järgi. KarS § 87 alusel vabastada M.S. KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – käitumiskontrollile allutamist, kohustades M.S t KarS § 87 lg 2 alusel 1 (ühe) aasta jooksul täitma KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on M.S. kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas- 2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

2 viieteistkümneks päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata M.S. käitumiskontrolli täitmise ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava ametniku poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: M.S ´t süüdistatakse selles, et tema 15.12.2011 kella 14:35 ja 14:55 vahel Tartu linnas Vanemuise 33 asuva Tartu Herbert Masingu Kooli ees avalikus kohas teiste isikute juuresolekul tungis kallale koolikaaslasele K.R. . Kallaletungi käigus peksis M.S. korduvalt jalaga vastu kannatanu reie piirkonda, seejärel haaras käega kinni kannatanu kukla piirkonnast ja lõi korduvalt kannatanut vastu koolimaja seina. Kannatanu tõstis oma käed pea kaitseks üles ning ülestõstetud käed tabasid seina. Seejärel haaras M.S. kannatanu pea enda haardesse kaenla alla ja lõi ühe korra põlvega vastu kannatanu nägu vasaku põse piirkonda. Sellega pani M.S. toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga.

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 263 p 1. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: moraalne ja füüsiline kahju. Tsiviilhagi ei ole.

Karistuse liik ja määr: Süüdi tunnistada M.S. KarS § 263 p 1 järgi. KarS § 87 alusel vabastada M.S. karistusest KarS § 263 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine käitumiskontrollile. KarS § 87 lg 2 alusel on M.S. kohustatud 1 (ühe) aasta jooksul täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid kohustusi. M.S. on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

3 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et M.S e, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239- 245 sätteid. Kohus on veendumusel, et M.S. on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Nimetatud asjaolu kinnitas kohtus ka tema ema S.M.. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M.S. süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ning vabastada ta karistusest ning kohaldada KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – käitumiskontrollile allutamine.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 188 annab kohtule aluse mõista menetluskulu välja alaealise vanemalt. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et menetluskulude hüvitamine käiks nii M.S ele kui ka tema emale S.M. üle jõu, siis kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda.

Rutt Teeveer Kohtunik