1-12-4024/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2012. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-4024 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi D.H süüdistus KarS § 205 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav D.H

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX X Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalja väärteokorras varem karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Kello

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada D.H KarS § 205 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud (neli) vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud vangistus kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.H 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane (kolme) toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tsiviilhagi: Rahuldada M.T., ik XXX) tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5

alusel D.H-lt M.T. kasuks 14 405 (neliteist tuhat nelisada viis) eurot 11 senti, milline summa kanda arveldusarvele nr XXX Swedbank.

Asitõendid: CD plaat fotodega, mis asub kriminaaltoimiku juures – jätta pärast kohtuotsuse

2 jõustumist kriminaalasja juurde.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 3 välja mõista D.H-lt menetluskuluna sundraha 100 ) eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulu riigi kanda. (ükssada

KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et D.H on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (ühe) Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud menetluskulu Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”.

Menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse

lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon: D.H süüdistatakse selles, et tema, 15.10.2009 kella 20.20 paiku jäi Tartumaal XXX vallas XXX alevikus XXX kinnistul asuva elumaja teise korruse korteris suitsetades magama, põhjustades sellega elumaja põlengu, millega tekitas ohu teiste samal ajal majas viibivate inimeste tervisele ja

elule ning millega rikkus elamu, tekitades rikkumisega T.K. kahju 21 607,67 eurot (338 086,50 krooni) ning M.T. kahju 14 405,11 eurot (225 391,14 krooni), s.o suure kahju. Sellega pani D.H toime KarS § 205 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja rikkumise ettevaatamatusest üldohtlikul viisil ja kui sellega on tekitatud suur kahju.

Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja advokaat Aivar Kello tasu summas 19,20 eurot

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: T.K. ei ole tsiviilhagi esitanud, M.T. on esitanud tsiviilhagi summas 14 405,11

Karistuse liik ja määr: KarS § 205 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.H ei pane 3 (kolme) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

3 Konfiskeerimisele kuuluv vara: -

Asitõendid ja salvestised: CD plaat fotodega asub kriminaaltoimiku juures

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et D.H, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et D.H on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse D.H süüdi tunnistada KarS § 205 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kohus on seisukohal, et D.H on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuletsiviilhagejale varalist kahju. Kannatanu M.T. kirjaliku avalduse kohaselt on talle tulekahjuga

tekitatud kahju 14 405,11 eurot. Kriminaalasjas ei ole esitatud tõendid, mis välistaksid

süüdistatavate süü kahju tekitamises. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta.

IV Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine

ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades D.H varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud valdavas osas riigi kanda ja anda KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel võimalus menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rutt Teeveer Kohtunik