1-09-9134/20 · Tartu Ringkonnakohus

1-09-9134

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. mai 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-9134 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 13. aprilli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu H. määruskaebus Y

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:

Jätta Viru Maakohtu 13. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu . H Y määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud

Viru Maakohtu 13.04.2012 määrusega jäeti H. temale Viru Maakohtu 12.06.2009 Y kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

Viru Maakohtu 12.06.2009 otsusega tunnistati H. süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 ja Y KarS § 328 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.07.2006 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise aja algus on 20.01.2009 ja lõpp 16.04.2015.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning hinnanud Viru Vangla poolt esitatud materjale, leidis, et H. -d uleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise Y järelevalve alla vabastamata. Maakohus tuvastas, et H. on eelnevalt 9-l korral kriminaalkorras karistatud. Lisaks Y oli ta Viru Maakohtu 24.07.2006 mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid sooritas katseajal uued kuriteod. Seega ei leidnud kohus alust uskuda tema sõnu kriminaalhooldusnõuete järgimise kohta. Varasem käitumiskontroll ei avaldanud mõju, mistõttu on kaheldav isiku motiveeritus täita elektroonilise järelevalve nõudeid ja kohustusi. Lisaks ei ole H. end õiguskuulekalt üleval pidanud ka vangistuses, mida näitab 5 Y distsiplinaarkaristuse olemasolu.

H. -d pole uute kuritegude toimepanemisest hoiduma motiveerinud ei korduvad Y vangistused ega ka ennetähtaegselt tingimisi vabastamine. Lisaks puudub tal garanteeritud töökoht vabaduses, mistõttu säilib oht uute kuritegude toimepanemiseks.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

H. palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada tema Y taotlus ning vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Määruskaebuse kohaselt on ta vanglas omandanud XXXX eriala ning vabanedes on tal võimalus XXXX tööle asuda, mida kinnitab C OÜ garantiikiri. Lisaks on ta taotlenud kehtivat ID-kaarti, mis väljastatakse talle esimesel võimalusel. Tal on olemas kindel elukoht ja toetav pere. Määruskaebuse kohaselt ei ole Viru Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustuses märgitud asjaolu, et ta on töötanud vanglas XXXX alates 2009 novembrist kuni 2011 augustini ning seejärel omandas eriala. Samuti ei olevat iseloomustuses kajastatud psühholoogi ja vangla julgeoleku töötaja arvamusi tema kohta. Vabanedes soovib H. osaleda sotsiaalprogrammis, mille raames saaks ta rääkida Y vangla elust ning sellega aidata kaasa kuritegevuse ennetamisele. Samuti soovib ta kirjutada oma eluloo raamatut, et analüüsida oma kuritegude toimepanemise põhjuseid, sh tema kallal tarvitatud vägivald eelneva vangistuse ajal.

H. -d oob välja, et tema distsiplinaarrikkumised vanglas ei ole tõsist laadi ning on Y valdavalt seotud tubakatoodetega.

H. -l on soov heastada oma kuriteod ja tasuda võlad riigi ees. Y

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole H.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et H. on vanglas töötanud XXXX ja Y omandanud XXXX eriala ning otsib võimalusi vabaduses töötada. Samuti peab ringkonnakohus positiivseks elukoha olemasolu ning uue ID-kaardi taotlemist, kuna eelnev on aegunud. Positiivne on ka H. soov kirjutada oma eluloo raamatut, et jagada oma Y kogemusi edaspidise kuritegevuse ennetamiseks. Vaatamata sellele leiab ringkonnakohus, et H. on ära kandnud vaid ligikaudu poole Y karistusest, mis on ebaproportsionaalselt vähe võrreldes kogu talle mõistetud karistusega.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib esimese astme kuriteo sooritanud isik taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalvega, kui ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et isik, kes on toime pannud kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud.

Ringkonnakohus leiab, et isiku suhtes, keda on 9-l korral kriminaalkorras karistatud ning kes on pannud katseajal toime uue kuriteo, ei saa kohtul kujuneda kindlat veendumust, et rakendatud karistused on oma eesmärki – edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest – täitnud. Lisaks tuleb märkida, et H. -d kui vahistatut on karistatud KarS § 328 lg 1 Y alusel põgenemise eest, mistõttu ei teki kohtul veendumust, et H. on valmis järgima Y liikumisvabaduse piiranguid elektroonilise järelevalve ajal. Ringkonnakohtu hinnangul on ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel üheks kaalukaks asjaoluks kinnipeetava distsiplinaarkorras karistatus.

H. omab mitut kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitavad tema käitumist vanglas Y ja seda, et ta ei ole oma hoiakuid muutnud ning et tegemist ei ole seaduskuuleka isikuga. Ringkonnakohus ei nõustu H. poolt määruskaebuses toodud väitega, nagu poleks Y distsiplinaarrikkumised tõsist laadi ning on ainult seotud tubakatoodetega. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et H. -d on distsiplinaarkorras karistatud ka Y muude keelatud esemete omamise eest, sh eemaldati ta töölt, kuna omas nimesildi sees žiletitera. Määruskaebuses pidas H. vajalikuks kohtul teha Viru Vanglale järelepäring Y psühholoogi ja julgeolekutöötaja arvamuse osas. Ringkonnakohus märgib, et selles küsimuses on H. saanud vastuse Viru Vangla Y kriminaalhooldusosakonnast, mille kohaselt on kõik ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud dokumendid VangS § 76 lg 1 järgi esitatud ning eraldi psühholoogi koostatud iseloomustuse väljastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub, et vajalikud andmed KarS § 76 lg 3 sätestatud ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamiseks H. puhul on olemas. Y Kokkuvõtlikult ringkonnakohus leiab, et H. puhul ei ole õigustatud ennetähtaegne Y vabastamine elektroonilise järelevalve alla. H. on korduvalt kriminaalkorras Y karistatud, ta on toime pannud kuritegusid katseajal ning omab ka distsiplinaarkaristusi. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et on alust arvata, et H. ei hakka Y vabastamisel elektroonilise järelevalve alla elama seaduskuulekat elu. Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab H.

Y positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises kinnistada. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda käesoleval ajal ka ringkonnakohtul.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Mati Kartau Aarne Sarjas Paavo Randma