4-12-1359/3

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2012. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-1359 (2373,12,001409; 2373,12,002504) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik R.B; ik: xxx, elukoht: xxx. Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON

karistada teda arestiga 12 (kaksteist) päeva.

Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusalusele isikule Harju Maakohtu 01.02.2012 otsusega nr 4-11-4864 mõistetud aresti ärakandmisest. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.05.2012. Vastavalt V™S § 199 lg 3 sätetele jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta otsuse tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

10.03.2012 koostatud väärteoprotokollist nr AB 1220096 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll

selles, et 10.03.2012 kell 14.15 peeti Lehola 6 maja juures Keila vallas Harju maakonnas suunaga Keila-Haapsalu mnt poole kinni sõiduk Ford Tourneo registreerimismärgiga xxx, mida juhtis R.B, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes

oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel kõrvaldatud, millega menetlusalune isik pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo.

28.04.2012 koostatud väärteoprotokollist nr AB 1098531 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 28.04.2012 kell 21.24 peeti Luha 2a maja juures Keilas suunaga Keskväljaku poole

puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel kõrvaldatud, millega menetlusalune isik pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo.

Menetlusalune isik seletas, et 10.03.2012 aitas Leholas bussi välja tõmmata. Kuna keegi ei

olnud kaine, läks ise rooli. 28.04.2012 sõitis autoga olude sunnil, polnud kedagi teist rooli

panna. Igal võimalusel paneb kellegi teise rooli. Sõiduk on elukaaslase oma. Samalaadsete väärtegude eest on varem karistatud. Trahvid on tasumata, on pöördunud kohtutäiturite poole et

maksegraafikuid teha. Tahaks aresti asendada üldkasuliku tööga. Elukaaslane on seitsmendat kuud rase, on teatud kohustusi.

Kohtuväline menetleja leidis, et eelnevad rahalised mõjutusvahendid ei ole oma mõju avaldanud. Seetõttu tuleks mõista arest 13 päeva ja pöörata arest koheselt täitmisele ning aresti ärakandmist arvestada eelmise aresti ärakandmisest, milline on mõistetud määrteoasjas nr 4-11- 4864.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, kontrollinud väärteoasjades leiduvaid

andmeid menetlusalusel isikul juhtimisõiguse puudumise kohta, 08.10.2011 ja 10.03.2012

koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuseid, samuti menetlusaluse isiku

karistusandmeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt peatati R.B juhtitud sõiduk kinni 10.03.2012 ning tuvastati, et R.B puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ning teda oli enne sõiduki

juhtimist juba mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimise õiguse puudumise tõttu. Seega oli ta mootorsõidukit juhtides isikuks, kellel puudub

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning isikuks, keda on mootorsõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud. Menetletavas väärteoasjas juhtis menetlusalune isik 10.03.2012

pukseeritavat sõidukit. Vastavalt kehtiva Liiklusseaduse § 62 lg 2 sätetele tohib pukseeritava

sõiduki roolis olla vaid selle kategooria sõiduki juhtimisõigusega juht. 28.04.2012 koostatud väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis menetlusalune isik Keila linnas sõidukit ja pärast

peatumist kõrvaldati uue otsusega sõiduki juhtimiselt. Väärteotoimikutest nähtuvalt puudub R.B igasugune juhtimisõigus. Seega pani R.B 10.03.2012 ja 28.04.2012

sõidukit juhtides toime LS § 90 lg 1 p 3 sätestatud nõuete rikkumised ja LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteod.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on

menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, mis ulatuvad tuhandetesse eurodesse ja millised on jäetud tasumata, samuti on teda korduvalt karistatud varavastaste ja liiklusalaste kuritegude

toimepanemise eest. Taolised andmed viitavad asjaolule, et menetlusalusel isikul puuduvad

piisavad rahalised vahendid või siis soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi

karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud,

kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Menetlusalune isik leidis, et ta ei saa pikaajalist aresti kanda, sest ta

kaotaks töökoha ning tema abikaasa on lapseootel, mistõttu on tal kohustusi. Kohus asub

seisukohale, et järjestikuseid väärtegusid toime pannes oli menetlusalusele isikule teada, et töökoha säilitamiseks ja elukaaslase eest hoolitsemiseks peab ta viibima vabaduses. Arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis ei saanud menetlusalusele isikule olla ka üllatuseks, et temale inkrimineeritavate väärtegude toimepanemise eest võidakse kohaldada aresti. Seejuures oli ta teadlik ka sellest, et eelmise otsusega talle juba arest mõisteti ning sellele vaatamata pani

ta toime kaks samalaadset väärtegu järjest. Seega olid tema jaoks esmatähtsad väärtegude

toimepanemised ning töökoha säilitamine ning elukaaslase eest hoolitsemine jäid vaatamata

3

reaalsele ohule saada karistatud pikaajalise arestiga, tahaplaanile. Seetõttu leiab kohus, et

kuivõrd menetlusalune isik jätkab järjekindlalt samalaadsete väärtegude toimepanemist, tuleb

menetlusaluse isiku suhtes kohaldada aresti, kuivõrd ei rahatrahvid ega eelmine arest ei ole

sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus,

juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb

süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem

samalaadse väärteo toimepanemise eest arestiga karistatud ning menetlusesemeks olevad väärteod pani ta toime kahe kuu jooksul pärast eelmise otsuse tegemist, mistõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb arest mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena.

Märt Toming kohtunik