1-12-3118/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-12-3118

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-3118 (12230102502) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi U.K süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Tron Süüdistatav U.K

ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: Xxx,

tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 10.02.2012 kuni

11.02.2012, 22.02.2012 kuni 23.02.2012, elukohast

lahkumise keeld. Muudetud Harju Maakohtu 27.04.2012 määrusega tõkendiks vahistamine. Kinni peetud 08.05.2012. Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 19.04.2002 otsusega KrK § 139 lg 1

ja § 15 lg 2 järgi arest 2 kuud; 2. Harju Maakohtu 09.12.2003 otsusega KrK § 141 lg 2 p 1

järgi vangistus 3 aastat; 3. Tallinna Linnakohtu 10.09.2004 otsusega KrK § 140 lg 2

p 1, 2, 3, § 209 lg 2 p 1, § 64 lg 1 järgi vangistus 1 aasta 4 kuud, § 65 lg 1 järgi vangistus 3 aastat; 4. Harju Maakohtu 25.05.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p

4 järgi vangistus 6 kuud; 5. Harju Maakohtu 18.05.2010 otsusega KarS § 266 lg 2 p

3 järgi vangistus 2 kuud; 6. Harju Maakohtu 04.05.2011 otsusega KarS § 199 lg 2

p 9 järgi vangistus 4 kuud. Vabanes pärast karistuse ärakandmist 01.09.2011 Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu

2 RESOLUTSIOON

1. U.K süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 10.02.2012 kuni 11.02.2012, 22.02.2012 kuni 23.02.2012 so kokku 4

päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 16

(kuusteist) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates süüdistatava kinnipidamisest kohtumääruse alusel, so alates 08.05.2012.

4. Süüdistatava suhtes Harju Maakohtu 27.04.2012 määrusega muudetud tõkend

vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Juhul, kui ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse tähtaeg saabub enne kohtuotsuse jõustumist, kuulub tõkend tühistamisele ärakandmisele kuulunud vangistuse tähtaja saabumisest.

5. U.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 211 (kakssada üksteist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti,

mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.K , 1-12-3118, kaitsjatasu“.

6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. Jätta KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja

mõistetav sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel U.K-lt välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

U.K süüdistatakse selles, et tema olles varem toime pannud vargusi ning karistatud 04.05.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, taas 10.02.2012 kella 16.15 ajal Tallinnas Telliskivi 24 asuvas Comarket kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis “ Atleet” juustu maksumusega 3,49 eurot, ning möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid oli kinni peetud turvateenistuse poolt.

Samuti tema 22.02.2012 kella 17.35 ajal Tallinnas, Sõpruse pst 174/176 asuvas kaupluses

Rimi võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalis Rimi Eesti

Food AS-ile kuuluvat kaupa summas 61,88 eurot: silmud tarrendis 4 tükki, maksumusega 9,45 eurot/tükk, kogumaksumusega 37,80 eurot, täissuitsuvorsti 2 tükki maksumusega 3,55

eurot/tükk, kogumaksumusega 7,10 eurot, metsseavorsti 2 tükki maksumusega 3,89

eurot/tükk, kogumaksumusega 7,78 eurot, juustu Atleet 2 tükki maksumusega 2,95

eurot/tükk, kogumaksumusega 5,90 eurot, kohuke Farmi 2 tükki maksumusega 0,25 eurot/tükk, kogumaksumusega 0,50 eurot, kohuke Rimi 8 tükki maksmusega 0,18 eurot/tükk,

kogumaksumusega 1,44 eurot, dessert Vanilje 3 tükki maksumusega 0,34 eurot/tükk,

3 kogumaksumusega 1,11 eurot, möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid oli kinni peetud turvateenistuse poolt.

Seega alustas U.K vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel.

Seega U.K võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav U.K seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on

põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

10.02.2012 vargusekatse episood:

10.02.2012 koostatud Pelgulinna Comarketi avaldusest nähtuvalt jättis isik Pelgulinna Comarketis tahtlikult tasumata kauba eest (juust Atleet 500gr) 3,49 eurot. (t/l 2)

10.02.2012 koostatud tunnistaja MV ülekuulamisprotokolli kohaselt 10.02.2012 tema,

olles tööl turvatöötajana Pelgulinna Comarketis aadressil Telliskivi 24, Tallinn, pidas

kontrolliks kinni kell 16:15 naisterahva, kes läbis kassaliini jättes tahtlikult tasumata poele kuuluva kauba eest. Põue oli topitud juust Valio Atleet Originaal 500gr. Maksumusega 3,49 eurot. Kaup oli rikkumata. (t/l 3)

11.02.2012 koostatud kahtlustatava U.K ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist ning selgitab, et 10.02.2012 läks üksi Tallinnas Telliskivi tänaval asuvasse Comarket kauplusesse, ilma eesmärgita. Kaupluses võttis juustu, tal tekkis

varguse tahtlus, kuna ei olnud raha, et juustu osta. Juustu pani omale jope alla, möödus

juustuga kassast, siis turvatöötaja pidas ta kinni. Tehtut kahetseb puhtsüdamlikult. Juustu tahtis endale jätta, tahtis süüa. (t/l 11-12) Karistusregistri teatisest U.K kohta nähtub, et süüdistatavat on varem karistatud kriminaalkorras 6 korda:

- 19.04.2002 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 1 ja § 15 lg 2 järgi arest 2 kuud;

- 09.12.2003 Harju Maakohtu otsusega KrK § 141 lg 2 p 1 järgi vangistus 3 aastat;

- 10.09.2004 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1,2,3, § 209 lg 2 p 1, § 64 lg 1

järgi vangistus 1 aasta 4 kuud, § 65 lg 1 järgi vangistus 3 aastat;

- 25.05.2006 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 6 kuud;

- 18.05.2010 Harju Maakohtu otsusega KarS § 266 lg 2 p 3 järgi vangistus 2 kuud;

- 04.05.2011 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 4 kuud.

Vabanes pärast karistuse kandmist 01.09.2011. (t/l 14-18)

Väljatrükk 04.05.2011 Harju Maakohtu otsusest, millega tunnistati U.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. (t/l 19-21) Otsus väärteoasjas nr 2316,11,002364, millega U.K karistati KarS § 218 lg 1 järgi 11.02.2011 sooritatud varguse eest rahatrahviga. (t/l 26-27)

22.02.2012 vargusekatse episood:

22.02.2012 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nähtuvalt 22.02.2012 kell 17:35 peeti Rimi Food AS-i kaupluses aadressiga Sõpruse pst. 174/176, Tallinn, kinni naisterahvas, kes oli läbinud kassad ning kelle juurest avastati Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvat maksmata kaupa 61,88 euro väärtuses. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. (t/l 41) 22.02.2012 koostatud õigusrikkuja kinnipidamise akti kohaselt 22.02.2012 kell 17:35 peeti Rimi Food AS-i kaupluses aadressiga Sõpruse pst. 174/176, Tallinn, kinni naisterahvas, kelle

juurest leiti Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvat maksmata kaupa (silmud tarrendis 4tk,

4 täissuitsuvorst 2tk, metsseavorst 2 tk, juust Atleet 2tk, kohuke Farmi 2tk, kohuke Rimi 8tk, dessert Vanilje 3tk) 61,88 euro väärtuses. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 42)

22.02.2012 koostatud tunnistaja LV ülekuulamisprotokolli kohaselt 22.02.2012 umbes kella 17.30 paiku tuli tunnistaja juurde Sõpruse HR aadressil Sõpruse pst 174/176 müügisaalis

meesterahvas ja ütles, et saalis liigub naisterahvas hallis jopes ja pruuni kapuutsiga.

Naisterahvas pani kaupa rohelist värvi „Prisma„ kilekotti. Tunnistaja läks juustu osakonna

poole ja märkas seda naisterahvast. Läks tagasi kassade liinile ja kell 17.35 hakkas

naisterahvas kassade 10 ja 11 vahelt väljuma. Turvaväravad ei andnud signaali. Tunnistaja palus naisterahval tulla kaasa turvaruumi. Kilekotis oli Rimi kauplusele kuuluv kaup, mille eest ei olnud tasutud ja ostutšekk puudus. Silmud - 4tk - 37.80 eurot, täissuitsuvorst 2 tk - 7.10 eurot, metsaseavorst 2 tk- 2.78 eurot, juust Atleet - 2 tk 5.90 eurot, Farmi kõhuke 2 tk - 0.50 eurot, kõhuke Rimi 8 tk -1.44 eurot, dessert vanilje -3tk- 1.11 eurot. Kokku on kahjusumma 61.88 eurot. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 44, 45)

23.02.2012 koostatud kahtlustatava U.K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt

tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 22.01.2011 kella 17.15 paiku läks Rimi Sõpruse

kauplusesse. Olles kaupluse müügisaalis otsustas varastada toidukaupu, kuna ei olnud raha

tasumiseks. Pani toidukaubad (millised on märgitud kahtlustuses) käes olevasse Prisma kilekotti ja hakkas väljuma kaupluse müügisaalist, möödudes kassadest millegi eest tasumata. Väljus kaupluse müügisaalist ja oli kohe kinni peetud turvatöötaja poolt. Varastas enda jaoks. Väga kahetseb. (t/l 52-55)

Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 0 eurot. (t/l 23)

Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava U.K süüd tunnistavad ütlusi, tunnistajate MV ja LV ütlusi, kannatanute avaldusi,

õigusrikkuja kinnipidamise akti, Harju Maakohtu 04.05.2011 otsuste väljatrükki, otsust

väärteoasjas, teatist kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub kohus

seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava U.K käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 ja 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse U.K kahe varguse katse toimepanemises 10.02.2012 ja 22.02.2012 ning teda on Harju Maakohtu 04.05.2011 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, millise karistuse ärakandmiselt vabanes süüdistatav 01.09.2011.

Samuti on väärteokorras U.K karistatud KarS § 218 lg 1 järgi 11.02.2011

sooritatud varguse eest. Seega nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav on enne samalaadse kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistust toime pannud varavastase väärteo

ning pärast karistuse ärakandmist kaks uut vargust. Selline käitumine näitab, et varguste

toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning

taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mida saab hinnata varguste toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kuivõrd süüdistatavalt võeti

mõlemal korral varastatu ära, siis jäid vargused süüdistatava tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata ning neid tuleb hinnata süüteo katsetena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel

õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt so KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll

süütegude toimepanemist kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt.

Süüdistatavat on korduvalt varguse toimepanemiselt kinni peetud ning ta on avaldanud kahetsust, kuid sellele järgnevalt on teda uuesti varguse toimepanemiselt kinni peetud. Seega

ei varasemad karistused varavastaste kuritegude toimepanemise eest ega korduvad

5

kinnipidamised ei ole sundinud süüdistatavat uute süütegude toimepanemisest loobuma.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava kahetsusavaldus on paljasõnaline ega ole karistust

kergendava asjaoluna arvestatav. Kriminaaltoimiku andmetel puudub

süüdistataval alaline

sissetulek. Kohtuistungil teatas süüdistatav, et ta töötab koristajana eraisiku juures ja saab regulaarset ebalegaalset sissetulekut. Kohus asub seisukohale, et sellise sissetuleku olemasolu

ei ole tuvastatav Maksu- ja Tolliameti kaudu, mistõttu ei ole sissetuleku saamine ka

tuvastatav. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud tegude varavastast iseloomu ja süüdistataval legaalsete sissetulekute puudumist leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust

piiravat karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad piisavad rahalised vahendid rahalise

karistuse tasumiseks. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 6 korda, millest 5

korda varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimane kord karistati teda Harju Maakohtu 04.05.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 alusel vangistusega, mille ärakandmiselt vabanes ta 01.09.2011. Kõik varasemalt mõistetud karistused on süüdistatava poolt reaalselt

ärakantud. Peale selle on süüdistatavat korduvalt karistatud erinevate väärtegude

toimepanemise eest. Seejuures nähtub karistusandmetest, et süüdistatavat on aastate vältel

karistatud narkootilise aine tarvitamise eest arsti ettekirjutuseta ning karistusi on talle mõistetud nii vahetult enne viimase karistuse ärakandmisele asumist kui ka pärast karistuse

ärakandmiselt vabanemist. Sellistest andmetest saab teha järeldusi, et süüdistatav on

sõltuvuses narkootilistest ainetest. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest nähtuvalt on

süüdistatav nimetanud aasta jooksul erinevate kinnipidamiste ajal elukoha aadressina neli

erinevat aadressi. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et tema aadress on olnud sama, kuid

ilmselt on see menetlejate poolt valesti üles kirjutatud. Samas on nendele aadressidele saadetud kutsed tagastatud saatjale, kuivõrd süüdistatav ei ela nendel aadressidel, sealhulgas

ka süüdistatava väidetaval aadressil. Seega puudub kohtul kindlus selles, et süüdistataval oleks alaline elukoht. Sellest saab järeldada, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, sest

süüdistataval ei ole võimalik kontrollnõudeid täita. Sellest tulenevalt ei saa mõistetavat karistust jätta süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata ja süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Süüdistatav taotles kohtuistungil temale mõistetava karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Samas isikuandmete kontrollimisel selgitas süüdistatav, et ta tahab minna Soome Vabariiki oma ema ja lapse juurde. Kohus asub seisukohale, et juhul, kui

süüdistatav lahkub Eesti Vabariigist Soome Vabariiki, ei ole võimalik temal teha ka

üldkasulikku tööd, rääkimata käitumiskontrolli nõuete täitmisest. Kohus ei pea seetõttu võimalikuks süüdistatavale mõistetava karistuse asendamist üldkasuliku tööga.

Mis puudutab süüdistatavale mõistetava karistuse määra, siis kohus leiab, et kuivõrd süüdistatava eesmärk oli varastada suhteliselt väheväärtuslikke esemeid ja kuriteod jäid katse

staadiumisse ning varalist kahju ei tekkinud, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur ning

süüdistatavale võib mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena.

Kuivõrd süüdistataval puudub tuvastatav ja legaalne ning alaline sissetulek, leiab kohus, et süüdistatava ilmse maksejõuetuse tõttu käiks kõigi menetluskulude tasumine süüdistataval üle jõu ning kohus peab vajalikuks jätta KrMS § 180 lg 3 alusel valdava osa menetluskuludest välja mõistmata.

Märt Toming kohtunik