1-12-4565/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-12-4565 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2012. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-4565 (11257000114) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi C S süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav C S – elukoht - peaks elama *, faktiliselt elab *, isikukood 39603024720, * kodanik, haridust * klassi, emakeel *keel, peaks õppima *, on * nimekirjas, kuid *. Kaitsja Asenduskaitsja advokaat Andres Rüütel

RESOLUTSIOON

1. Süüdi mõista C S KarS § 199 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) kuu. 2.KarS § 87 lg 1 p 4, lg 3 alusel vabastada C S karistusest ning paigutada C S kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli s.o Tapa Erikooli 2013/2014 õppeaasta õppetöö perioodi lõpuni.

3. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsjatele makstud tasu 115.20 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatava ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu

Ärakiri 1-12-4565 2 kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus Alaealist C S`t süüdistatakse selles, et tema täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 10.06.2011 kell

23.00 kuni 11.06.2011 kell 09.30 võttis Haapsalu linnas * asuva kortermaja trepikoja juurest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, milleks oli A J ele kuuluv jalgratas Minerva maksumusega 161 eurot, tekitades kuriteoga kannatanu A J varalise kahju summas 161 eurot. Sellise tegevusega C S, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime varguse, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Märge kriminaalhooldaja määramisest: Kriminaalasjas on C S kohta kohtueelse ettekande koostanud Viru Vangla Pärnu piirkonna kriminaalhooldusametnik Aveli Eeskivi /tl 108-113/, millest nähtub, et C S olukorda arvestades oleks otstarbekas suunata ta õppima kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. Prokuröri poolt kohtus 'le nõutud karistus: KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 87 lg 1 p 4 alusel vabastada C S karistusest ning paigutada ta kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, s.o paigutada C S Tapa Erikooli KarS § 87 lg 3 sätete alusel kuni kaheks aastaks ehk põhihariduse omandamise eesmärgil kuni 2013/2014 õppeaasta õppetöö perioodi lõpuni. Tapa Erikool kinnitab, et C S suhtes kehtib õppekoha broneering Tapa Erikoolis esialgselt kuni 17.06.2012 /tl 120/. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – kuriteo toimepanemisega tekitas C S kannatanu A J`ele varalise kahju summas 161 eurot /tl 4-6/, mis on kohtueelse kriminaalmenetluse käigus osaliselt hüvitatud jalgratta tagastamise teel /tl 8/, kuid kuna jalgratas oli kahjustatud, esitas kannatanu täiendava tsiviilhaginõude summas

61 eurot /tl 41-42/, mis on 23.04.2012 tasutud /tl 122/, seega tsiviilhagi on rahuldatud. Asitõendid – puuduvad.

Menetluskulud Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleks C.Selt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev kaitsjale P.Tartu C.S kaitsmise eest makstud tasu 38,40 eurot ja asenduskaitsjale A.Rüütel makstud tasu 76,80 eurot, kokku 115,20 eurot.

Kohus määrab KrMS § 180 lg 3 alusel, et C.S`elt ei tule välja mõista menetluskulusid ja kaitsjatasu tuleb jätta riigi kanda, kuna C.S on riigi ülalpidamisel ning menetluskulude hüvitamine käib talle

Ärakiri 1-12-4565 3 ilmselgelt üle jõu ja kohus leiab, et arvestades C.S resotsialiseerumisväljavaateid, tuleb kõik menetluskulud jätta riigi kanda. Kohus leiab, et käesoleval ajal on esmatähtis, et C.S omandaks hariduse ja see on aluseks, et edaspidi olla endaga hakkama saav kodanik, rahaliste kohustuste panemine talle ei toeta seda eesmärki.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige