Legislator Case Law & Legislation
1-09-2785/40 AI generated

1-09-2785/40 · 1-09-2785/40 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-09-2785/40
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-09-2785 M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada E.V talle 25.05.2009.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-2785 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Süüdimõistetu E.V kaitsja advokaat Niina Agarjova taotluse alusel välja m...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 1-09-2785/40

Kriminaalasi nr 1-09-2785

M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON

KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada E.V talle 25.05.2009.a Tartu

Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-2785 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Süüdimõistetu E.V kaitsja advokaat Niina Agarjova taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Niina Agarjova

Advokaadibüroo kasuks 80 eurot advokaat Niina (summa on ilma käbemaksuta)

Agarjova süüdimõistetu E.V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.mai 2012.a; Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-2785 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Kaija Sõster 17.04.2012.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 16.04.2012.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku

toimikuga materjalide edastamise kohta süüdimõistetu E.V tingimisi enne

tähtaja lõppemist elektroonilise valvega vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör

Jane Pajus – KrMS § 432 lg 33 alusel

prokurör 10.05.2012.a kohtuistungil ei osalenud – teatas 30.04.2012.a, et ei soovi

istungil osaleda ja edastas enda arvamuse

elektroonselt; kirjalikus arvamuses

prokurör kinnipeetava vangistusest

tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud Süüdimõistetu E.V

Kaitsja määratud korras asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 2-l korral süüdistatav KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi

katseajal 2010.a toimepandud kuritegudes

Tartu Maakohtus üldmenetluses olevas kriminaalasjas nr 1-12-2089

Niina Agarjova

2 2 õigusabi eest

(Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja

tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 23- 26).

KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi

seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista E.V-lt riigituludesse menetluskuluna 80 eurot määratud kaitsjale makstud tasu.

Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole

nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole

nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole

nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874;

selgituseks märkida: „E.V , 1-09-2785, menetluskulu 10.05.2012.a Tartu Maakohtu määruse alusel“.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS

§ 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumile – ministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Määruse koopia edastada vanglale, prokurörile, kaitsjale ja allkirja vastu E.V-le .

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus

Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

E.V kannab vangistuses karistust 25.05.2009.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja süüdimõistva kohtuotsuse alusel.

25.05.2009.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-

2785 karistati E.V KarS § 199 lg 1 ja KarS § 200 lg 2 p 7 järgi KarS § 64

lg 1 alusel 3 aasta vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel jäi kanda 2 aastat 11 kuud 28

päeva vangistust, mida määrati Kars § 74 alusel kohaldada 3-aastase katseajaga

tingimisi KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete ja KarS § 75 lg 2 p 1 sätestatud kohustuse täitmisega.

01.06.2010.a Tartu Maakohtu määrusega pöörati 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust

E.V suhtes täitmisele, kuna ta katseajal ei järginud kontrollnõudeid ja kohustust ning jätkas kuritegude toimepanemist. E.V kannab vanglas karistust alates 25.10.2010.a.

3 3 E.V on karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 punktis 1 märgitud poole (½) karistusaja ja ta on andnud nõusoleku enda suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks aadressi XXXX järgi. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt vastab see

korter elektroonilise valve kohaldamiseks nõutavatele tingimustele ja vajalikud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas.

10.05.2012.a kohtuistungil taotles E.V enda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

KarS § 76 lg 2 punktis 1 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo

toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ja isik nõustub enda suhtes elektroonilise valve kohaldamisega.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära E.V , tema kaitsja ning tutvunud prokuröri 30.04.2012.a elektroonselt kohtule esitatud

arvamusega, on seisukohal, et E.V ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada, kuna E.V vangistuses viibimist ei saa käesolevaks

ajaks veel tulemuslikuks hinnata ning käesolevaks ajaks ei ole karistus veel enda eesmärki täitnud.

E.V on vangistuse ajast hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi, neist viimased määrati 23.04.2012.a ja 04.05.2012.a. Hetkel on E.V süüdistatav KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi varguste süstemaatiliselt ja isikute grupis toimepanemises

katseajal 2010.a toimepandud kuritegudes Tartu Maakohtus üldmenetluses olevas kriminaalasjas nr 1-12-2089.

Kohtu hinnangul ei ole E.V vanglas karistuse kandmisest teinud vajalikke

järeldusi. Tulenevalt asjaolust, et E.V

on hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi, on tema õiguskuulekus jätkuvalt küsitav ja kaheldav.

Isiku puhul, kes vanglas ei täida korranõudeid, pole alust arvata, et ta suudaks

vabaduses täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.

Viimane (ja ka ainuke) kriminaalhooldus ebaõnnestus E.V suhtes täielikult -

E.V jättis kriminaalhooldusega kaasnevad kontrollnõudeid ja talle katseajaks

pandud kohustuse täitmata ning E.V jätkas kriminaalhooldusel olles uute

kuritegude toimepanemist. Katseajal toimepandud uute kuritegude eest karistati E.V rahalise karistusega.

Kinnipeetava iseloomustuses kajastatust nähtuvalt lähtuvad E.V-st tema vabadusse naastes kõrged uue kuriteo toimepanemise riskid – mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 55% ja vägivaldse kuriteo puhul 35%.

Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on E.V vabaduses tarvitanud

narkootikume – pikemaajaliselt amfetamiini süstimise teel erineva sagedusega.

Kinnipeetava individuaalses täitmiskavas (II,21p) märgitu kohaselt tuleks Marko

4 4

E.V osaleda sotsiaalprogrammis milles tuleks keskenduda sõltuvusi käitlevatele teemadele ja väärtushinnangutele elustiiliga seonduvalt.

Käesoleva vangistuse ajal ei ole E.V üheski taasühiskonnastavas sotsiaalprogrammis osalenud. Uue kuriteo toimepanemise riskid on jäänud vangistuse ajal vajalikul määral maandamata.

Eeltoodud asjaoludel kogumis ei ole E.V õiguskorra kaitsmise huvides

põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada - uue kuriteo toimepanemise riskid on jätkuvalt liiga kõrged. Ka kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt on E.V ennetähtaegne

vabastamine hetkel ennatlik ning E.V tuleks vangistuses omandada

puidupingitöölise eriala, millega ta alustas 01.09.2011.a ja milles õpingud kestavad

1 (üks) aasta, et vabadusse naastes oleksid tal paremad võimalused seaduskuuleka eluviisi järgimiseks.

Kuigi E.V on vangistuse ajal töötanud ja alates 01.09.2011 õpibXXXX

XXXX eriala ning vabadusse naastes on E.V olemas garanteeritud töökoht 4-

kuulise katseajaga XXXX, ei ole see eeltoodud asjaoludel hetkel veel küllaldane ja piisav E.V vanglast tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Järgmise ennetähtaegse vabastamise küsimuse kohtus menetlemiseni jäävat aega on

E.V mõttekas täita XXXX eriala omandamisega ja sotsiaalprogrammis

(näiteks ) või sotsiaalprogrammides osalemisega ning õiguskuuleka käitumisega, et ei lisanduks uusi distsiplinaarkaristusi. Nende nõuete täitmise korral,

juhul kui uusi distsiplinaarkaristusi ei lisandu, võib osutuda E.V ennetähtaegne vangistusest vabastamine edasiselt põhjendatuks.

Heli Sillaots kohtunik