1-12-3944/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-12-3944

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

09. mai 2012.a., Tallinnas Kriminaalasja number

1-12-3944 (07231801412)

Kohtunik Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo Tõlk Darja Kolodijeva Kriminaalasi G.N-i süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses

Prokurör Vallo Kariler Süüdistatav G.N

Isikukood xxx, elukoht xxx, EV kodakondsus,

keskeriharidus, emakeel-vene keel, töökoht puudub, pensionär, varem kriminaalkorras karistamata Tõkend – elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Dmitri Školjar RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 311, § 249, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1,

Tunnistada süüdi G.N KarS § 209 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud 1 aasta 1 kuu vangistust jäetakse tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui G.N ei pane toime 3 aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx);

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise kohta ja elatusvahendite kohta;

2

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha Vahetamiseks;

6) heastama kuriteoga tekitatud kahju summas 9 435,92 eurot (147 640 krooni) hiljemalt katseaja lõpuks.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Esitatud tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista G.N-ilt kannatanu VV kasuks 9 435,92 eurot (147 640 krooni).

Välja mõista G.N-ilt riigituludesse menetluskulu: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha osaliselt summas 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu osaliselt summas 126 (ükssada kakskümmend kuus) eurot ja 40 (nelikümmend) senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt summas 500 eurot riigi kanda.

Menetluskulud on võimalik tasuda 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest,

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „G.N, 1-12-3944, menetluskulud“.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul,

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Tuvastatud asjaolud:

G.N süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt, 2002.a jaanuarikuus lubanud

vahendada IV´le ja VV´ile Tallinnas, XXX asuva korteri müüki ja olles võtnud 27.01.2002 nimetatud korteri eest IV´lt ja VV´ilt ettemaksu 450 000,00 Eesti krooni suuruses summas ning

jättes tahtlikult ostu-müügi tehingu vormistamata ja raha tagastamata, küsis 07.07.2006 IV`lt

uuesti raha, seekord summas 180 000,00 Eesti krooni, väites, et see summa on vajalik

võlgnevuse kustutamiseks, mille järgselt tal on omakorda võimalik saada pangast krediiti,

3 lubades pangast saadavast rahast IV`le ja VV`ile neilt 27.01.2002 saadud 450 000,00 Eesti krooni suuruse rahasumma tagastada.

Selliselt, kasutades ära IV ja VV`i kergeusklikkust, mõjutatavust ja nende soovi 2002.a G.N-ile

makstud raha tagasi saada ning olles varasemate korduvate lubadustega ja kirjalike võlakinnitustega järjest suuremate summade tagastamiseks loonud IV`l ja VV`il ettekujutuse, et tal on soov raha tagasi maksta ja lõpuks nad saavad oma raha tagasi, andiski IV G.N-ile

Tallinnas, XXX korteris 07.07.2006 sularaha summas 25 000,00 EEK, 28.08.2006 sularaha

summas 52 400,00 EEK ja 1270,00 USD (tolleaegse kursiga 12,00 EEK/USD, s.o 15 240,00

EEK) ning 29.08.2006 sularaha summas 70 000,00 EEK, kokku sularaha summas 162 640,00 EEK. Kuid G.N, vaatamata lubadustele ei võtnud krediiti, samuti ei tagastanud ta saadud raha,

olles soovinud seda mitte teha juba raha küsimise hetkel, luues selliselt IV ja VV ebaõige ettekujutuse saadud raha summas 162 640,00 EEK tagasi saamise osas, saades selliselt varalist kasu summas 162 640,00 EEK, tekitades IV ja VV varalise kahju summas 162 640,00 EEK.

Selliselt pani G.N toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o kelmuse, mis on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 1 järgi.

Kuriteoga tekitati varalist kahju G.N-i poolt IV ja VV summas 162 640.- krooni, millest

on 09.09.2006 makstud tagasi 3000.- Eesti krooni, 21.09.2006 5000.- Eesti krooni ning 04.10.2010 hüvitatud 7000.- Eesti krooni. Tsiviilhagi on VV poolt esitatud 9435,92 eurot (147 640.- Eesti krooni) suuruses summas.

Menetlusosaliste seisukohad:

Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on prokurör Vallo Kariler, süüdistatav G.N ja tema kaitsja Dmitri Školjar käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe:

KarS § 209 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 1 aasta 1 kuu. KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi

kohaldamata katseajaga 3 aastat ja panna lisakohustusena hüvitada katseaja lõpuks tekitatud kahju summas 9 435,92 eurot (147 640 krooni).

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtu seisukoht:

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav

on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub G.N temale KarS § 209 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Kohtunik Julia Vernikova