1-12-3345/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

09. mai 2012 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-12-3345 (kohtueelses menetluses nr 10260102190) riik G.E versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

G.E

(isikukood xxx; elukoht xxxxx

xxx x, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx; ilma kindla töökohata; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 199 lg 2 p 8 järgi Kaitsja advokaat Katrin Tamre

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada G.E (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 199 lg 2 p 8 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 4 (neli)

74 lg 1 ja lg 3 kuud; KarS § alusel määrata, et mõistetud

vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata

G.E-le katseaeg 18 (kaheksateist)

4 (nelja) kuulist vangistust G.E kuud ning mõistetud ei pöörata täitmisele, kui

75 lg-s ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks G.E-le

xxxxx xxx x, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx; tühistada süüdistatavale kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1. kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

rahuldada täielikult Askersund Trading OÜ tsiviilhagi ning välja mõista (kaks tuhat viissada kuus) € ja G.E-lt 2506

46 senti Askersund Trading kasuks; OÜ

2.1 välja mõista

435 (nelisada kolmkümmend viis) €, riigi õigusabi tasu G.E-lt sundraha

57 (viiskümmend seitse) € € ja 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) ja 70 senti

(postikulu 2,70 €) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 495 (nelisada üheksakümmend viis) € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 20 ja 30 senti juunikuust a igakuise menetluskulu osa

ja 28 senti tasumine, kuni menetluskulude

41 (nelikümmend üks) € täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; -

3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestada riigi selleks otstarbeks

19 (üheksateist) € ja 20 senti määratud vahendite arvelt advokaat Katrin Tamrel e. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus

täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P - angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse korraldusele: viite nr 1- number 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas 12-3345

“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu -

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt võõra vallasasja on G.E toime pannud kuriteona

äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega KarS § järgi, mis seisnes

199 lg 2 p 8 selles, et tema tungis ajavahemikul 26. aprill 2010. a kuni

30. aprill 2010. a Viljandi linnas Oja tee 5 Askersund Trading OÜ territooriumile ja varastas sealt Askersund Trading OÜ metsaveoauto haagiselt neli alumiiniumist küljeposti „LAXO“. Vargusega põhjustati Askersund Trading OÜ’le varalist kahju kokku 2556,46 eurot (s.o 40

000 krooni).

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi s vangistusega 4 (neli) kuud. KarS § 74

199 lg 2 p 8 ja karistamise

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui G.E 18 kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxx x xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu , töö või õppimiskoha - - vahetamiseks. 3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja § 248 lg 1 p

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS 199 lg 2 p 8 § näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

Tsiviilhagi lahendamine

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Kriminaalasjas on tsiviilhagi Askersund Trading OÜ versus G.E. Hagi esemeks on kuriteoga tekitatud kahju väljamõistmine. Hagihind 2556,46 €.

Kahju õigusvastane tekitamine on käsitletud üldsätetena (VÕS) v se 53. peatüki 1. jaos ( ; (§ 1043 – § 1055).

G.E on hagi tunnistanud ning

ja ka ära tasunud 50 € Askersund Trading OÜ

tsiviilhagi tuleb kriminaalasjas rahuldada seoses hagi õigeksvõtuga ning välja mõista

G.E-lt

2 506 A ,46 € skersund Trading OÜ kasuks.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev p 9 kohaselt on menetluskuluks s

sundraha, mis KrMS § 179 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 (nelisada kolmkümmend viis) € Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 . määrusest nr 169 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks

290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab uurimis - -

asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p

-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse krimin RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise aalmenetluses.

eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti

Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras koos hilisemate kord muudatustega on kehtestatud ning kulude tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad hüvitamisse ulatus.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,40 € Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus .

aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina € aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses 19,20 . Kaitsja kohtus esitatud kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 . – €

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

3 m

varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb

välja mõista G.E-lt

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) €, riigi õigusabi tasu 57,60 (

19,20 ja muu kriminaalmenetluse 2 (kaks) ja 70 senti riigi kasuks. Kohus ei 38,40 € + ) € € tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. 5.

Muud põhjendused ja selgitused kohtuotsusest tulenevalt

KrMS § 312 ( ohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi ) p 7 kohaselt k

kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid. KrMS § 313 ( suse

resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt s kohtu valitud üüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohaldamise vajaduse äralangemisega tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik