1-12-2655/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 09. mai 2012 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-12-2655 (kohtueelses menetluses nr 12284000024) riik L.N versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav

L.N

(isikukood xxx; elukoht xxxxxx

xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxx

xxxxxxxxxxx; t

xxxxxxxxx xx omab öötab ; kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 215 lg 2 p 1 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada L.N (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 215 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) 74 lg 1 ja lg 3 kuud; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus

jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata L.N-ile katseaeg 2 (kaks) aastat

ning mõistetud ei pöörata täitmisele, kui 6 (kuue) kuulist vangistust L.N ei pane

katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumis 75 lg-s kontrolli nõuded; määrata käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks L.N-ile xxxxxx xxx , xx xxxxxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx L.N-ile ; tühistada tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1. kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: R.F.i rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista L.N-ilt 650 (kuussada viiskümmend) € R.F.i kasuks; 2.1 välja mõista 435 (nelisada kolmkümmend viis) € riigi õigusabi tasu L.N-ilt sundraha

ja 38 (kolmkümmend kaheksa) € € ning 40 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) ja 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 476 (nelisada seitsekümmend kuus) € ja 10 senti

tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 juunikuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend üheksa) € ja 68 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud -

2 menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumis ollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi kontr naalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal lusel määrata hooldusametniku sellekohase ettekande a täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud kui

rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB

P korraldusele: viitenumber angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse 2800049874 ja selgitusena „menetlusku “); lu ositi tasumine asjas nr 1-12-2655

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on s -des 318 321, mille kohaselt ätestatud KrMS § –

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu -

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE

KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on L.N toime pannud kuriteona asja omavolilise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise 215 lg 2 p 1 KarS § järgi, mis seisnes selles, et tema olles varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, võttis omavoliliselt

ööl vastu 23.02.2012 ajutise kasutamise eesmärgil R.F.ile kuuluva ratastraktori MTZ-82 registrimärgiga 0014 EK väärtusega 20 €, mis oli pargitud külas 000 xxxxxx talu hoovile xxxxxx

xxxxx-xxxxx vallas Viljandimaal ning sõitis sellega Viljandimaal Mudiste Sürgavere - -Kobruvere maanteel kraavi. Traktori omavolilise kasutamisega põhjustati kannatanu R.F.ile varalist kahju kokku 650 €. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § § 215 lg 2 p 1 järgi uus) kuud. KarS § 74

ja karistamises vangistusega 6 (k

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata L.N-ile katseaeg 2 (kaks) aastat koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75

lg 1 kohaselt on L.N kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas

ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

3 3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § õib -s 239, mille kohaselt kohus v

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima

likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku

tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on

tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS 1 § 215 lg 2 p näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

Tsiviilhagi lahendamine

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kriminaalasjas on tsiviilhagi R.F. versus L.N. Hagi esemeks on kuriteoga tekitatud kahju väljamõistmine. Hagihind 650 €.

Kahju õigusvastane tekitamine on käsitletud üldsätetena (VÕS) v

53. peatüki 1 ; (§ 1043 – § 1055). . jaos (

VÕS § 1043 ( ) kohaselt teisele isikule (kannatanu)

õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi. VÕS § 1045 (Kahju ) lg 1 p 5 kohaselt kahju

tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. L.N on hagi tunnistanud ning R.F.i tsiviilhagi tuleb kriminaalasjas rahuldada seoses hagi õigeksvõtuga ning välja mõista L.N 650 €

R.F. kasuks. i 3.3.

Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5

kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanud omandi või sellesarnase õiguse rikkumisega.

Tsiviilhagi on L.N tunnistanud ning hagi tuleb rahuldada seoses selle 650 € õigeksvõtuga. R.F. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta . mata kahju hüvitamiseks tsiviilhagi 650 € Tsiviilhagi tuleb alusel rahuldada L.N-ilt VÕS § 1043 ning VÕS § 1045 lg 1 p 5 ning välja mõista 650 R.F.i kasuks.

€ 4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

4

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamin tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri e otsus määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 üüdimõistva kohtuot p 9 kohaselt on menetluskuluks s susega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 (nelisada kolmkümmend viis) € Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr . 169 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab uurimis - -

asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on

kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p

-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise

eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi

osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti

Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud gusabi osutamise eest (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega kord

on kehtestatud tasu arvestamise alused ja m ning aksmise kord, tasumäärad kulude hüvitamisse ulatus. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,40 € Süüdistatav osavõtust kohtuistungist. . loobus kaitsja

Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 . – € Vastava -le 1 - lt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi

mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõ 3 m istetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluse kulude L.N-ilt hüvitamiseks tuleb

välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha , 435 (nelisada kolmkümmend viis) € riigi õigusabi tasu

38,40 ,70 . Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 € riigi kasuks menetluskulude sellis

tes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. 5.

Muud põhjendused ja selgitused kohtuotsusest tulenevalt

KrMS § 312 ( ohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi ) p 7 kohaselt k

kohaldamise, muutmise või tühistamis KrMS § 313 ( e motiivid.

resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt s kohtu valitud üüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse

tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohaldamise vajaduse äralangemisega tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. -

5

Toomas Lillsaar

Kohtunik