1-12-4232/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.mai 2012.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1 – 12 – 4232 (12230104846)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Grete Sirgi

Tõlk

Silvi Hindrikson

Prokuröri abi Urmo Paal

Kaitsja Vladimir Sadekov

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

R.J, isikukood: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; töökoht: puudub; kriminaalkorras karistatud

1-l korral, 07.10.2011 Harju MK otsusega KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 3 aastat ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 kuuks. KrMS § 217 korras kinni peetud 14.04.2012.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 14.04.2012.a. süüdistuses KarS § 424 järgi.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.J KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid lugeda karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud aeg

14.04.2012.a. s.o 1 (üks) päev ning ärakandmisele kuulub vangistus 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.10.2011.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust

2 – võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 8 kuud ja 28 päeva see on 268 päeva

vangistust üldkasuliku tööga selliselt, et ühele päevale vangistusele vastab 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 536 (viissada kolmkümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg 4 alusel on R.J kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks

päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata, et R.J on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat ning allutada R.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on R.J kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

R.J-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista R.J-ilt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12

(kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank

või 333416110002 Danske Bank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „R.J 1 – 12 – 4232, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

3

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

R.J süüdistatakse selles, et tema juhtis 14.04.2012. a. kella 02.00 ajal Harjumaal Tallinnas Kopli tn ja Sõle tn ristmikul, mootorsõidukit Audi 100 registreerimismärgiga xxx, olles

joobeseisundis (alkoholijoove 1,49 mg/l ± 0,14 mg/l (lõplik tulemus 1,35 mg/l)). Sellise

käitumisega rikkus R.J liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või

muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja

§ 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani R.J toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest R.J-i karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 14.04.2012.a., s.o. 1 päev karistusaja hulka, mõistes R.J-ile lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud 5 kuu ja 29 päevast vangistust Harju Maakohtu 07.10.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 2 kuu ja 29 päeva vangistuse,

võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 8 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 8 kuud ja 28 päeva, see on 268

päeva, vangistus üldkasuliku tööga. Lugedes ühele päevale vangistusele vastavaks kaks tundi üldkasulikku tööd, asendada 268 päevaline vangistus üldkasuliku tööga 536 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 ettenähtud kontrollnõudeid ning täitma järgmisi KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 2 sätestatud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

4

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena R.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

R.J nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud

kokkuleppega, kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava R.J-i

selgituse, kaitsja ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav R.J on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb R.J temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab R.J-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu

määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva

kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav töötu, mistõttu puudub tal

piisav sissetulek kohustuste tasumiseks. Kohtu hinnangul käib R.J

kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine ilmselt üle jõu. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et R.J-ilt tuleb menetluskulud välja mõista osaliselt, s.o summas 435.00 eurot ning samuti peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas ositi tasumist

s.o 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; § 175 § 179 ; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Aulike Salo Kohtunik