1-11-7455/17 · 1-11-7455/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-11-7455

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7455 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. aprilli 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu H.Z-i (H.Z) kaitsja advokaat Anu Vildi (Vilt) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Tartu Maakohtu 11. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu H.Z-i kaitsja advokaat Anu Vildi määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 76.80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 12.80 (kaksteist eurot ja kaheksakümmend senti), advokaat Anu

Vildile tema poolt H.Z-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista H.Z-ilt menetluskulud, s.o kaitsja

tasu advokaat Anu Vildi poolt osutatud õigusabi eest 76.80 eurot riigituludesse.

4. H.Z tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „H.Z 1- 11-7455 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

2

Asjaolud

Tartu Maakohtu 11.04.2012 määrusega jäeti H.Z talle Tartu Maakohtu 27.06.2011 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

H.Z tunnistati Tartu Maakohtu 27.06.2011 otsusega süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust H.Z-ile Tartu Maakohtu 15.12.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 20 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 25.06.2011 ja lõpeb 15.12.2012. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 20.03.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus leidis, et kuivõrd H.Z on ära kandnud enam kui poole temale mõistetud

liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks olemas. Samuti luges maakohus positiivseks, et H.Z on vabaduses kindel elukoht ja toetavad lähedased, ta on vangistuses osalenud XXX ning temaga on läbi viidud XXXX toetavad vestlused. Samas tuli maakohtul arvesse võtta, et H.Z-ist on korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud ning talle on juba mitmel korral antud võimalusi kanda oma karistust vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna. Sellest hoolimata on

ta oma õigusvastast tegevust jätkanud ega ole suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid ka

ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Ka vangistuses ei ole süüdimõistetu oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning on korduvalt rikkunud vangla sisekorda. Seega ei ole H.Z pärast varasemate karistuste kandmist ega ka karistuste kandmise ajal näidanud, et ta oleks enda suhtumist muutnud ning sooviks jätkata oma elu seaduskuulekalt. Ta ei ole suutnud alluda tema üle seatud kontrollile ega täita talle pandud kohustusi ei vabaduses ega ka

kinnipidamiskohas, mistõttu puudus maakohtul piisav veendumus, et ta seda käesoleva ennetähtaegse vabanemise korral teha suudaks. Maakohus märkis, et materjalidest nähtuvalt võib H.Z-i kuritegelikku käitumist oluliselt

mõjutada alkoholi tarvitamine. H.Z on ise tunnistanud enamike kuritegude toimepanemist alkoholijoobes ning samuti on teda korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel väärteokorras. Samas ei ole H.Z ise seni pidanud vajalikuks alkoholiprobleemiga midagi ette võtta. Ka käesoleval ajal kannab ta karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Samasuguse teo eest on teda ka varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud. Maakohus leidis, et seega on H.Z-i kuriteoriskide maandamiseks oluline, et ta tegeleks vangistuses

oma probleemkäitumise analüüsimise ja korrigeerimisega. Kuigi käesolevaks ajaks on

H.Z osalenud vangistuses vestlustel oma tegevuse tagajärgede analüüsimiseks, leidis

maakohus, et tal tuleks enne vabastamist läbida ka individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammid, korrigeerimaks oma liikluskäitumise ja alkoholi tarvitamise harjumusi.

Maakohus luges H.Z-i puhul uue kuriteo riskiteguriks ka tema vabanemisjärgse majandusliku olukorra, kuna varasemalt on H.Z pannud toime muuhulgas varavastaseid kuritegusid, tal puudub vabanemisel kindel töökoht ning varasem XXX ja XXX. Samuti on tema suhtes täitmisel võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi nõudeid. Maakohus leidis, et vaatamata vanemate võimalikule toetusele, mis on olnud ka enne viimaseid karistusi, jääb H.Z-i puhul püsima oht uute kuritegude toimepanemiseks. Arvestades seda, et süüdimõistetu

tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid ning varasemalt on ta kuritegusid toime pannud ka grupis, leidis maakohus, et H.Z-i uue kuriteo riskitegurina tuleb arvestada ka tema võimalikku mõjutatavust teiste isikute poolt.

3 Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning H.Z-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja märgib, et H.Z on üle poole oma karistusest kandnud ning tänaseks on ta

teadvustanud oma probleemide peamist põhjust – alkoholi liigtarbimist. Ta on avaldanud

soovi vabatahtlikult ravile asuda, millest tulenevalt paraneks ka tema edasine elukorraldus. Samuti soovib H.Z võimalikult kiiresti asuda autolukksepa ametit õppima ning muuta sõpruskonda, kuna teadvustab, et vastasel juhul on võimalik alkoholiga liialdamine ning

sellest tulenev mõtlematu käitumine. Lisaks soovib ta omandada juhilube ja hakata

regulaarselt trennis käima, et sisustada võimalikult tihedalt oma vaba aega. H.Z on mõistnud, et vabaduses elades peab ta seadma endale selged ja teostatavad eesmärgid, mille

kaudu saavutada elus hakkamasaamine ilma kuritegusid toime panemata. H.Z on

vabanemisel olemas kindel elukoht oma vanemate juures ning toetav perekond, kuhu kuuluvad ka kaks täiskasvanud venda, kes on talle toeks ja eeskujuks.

Seoses H.Z-i distsiplinaarkaristustega vanglas märgib kaitsja, et tegemist on kergemate rikkumistega ning vangla iseloomustus H.Z-i kohta on rahuldav. Kaitsja möönab, et

H.Z on varem korduvalt karistatud, kuid leiab, et tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et

õigusrikkumiste toimepanemised on saanud alguse juba väga noores eas ning tõenäoliselt endale oma tegude põhjustest ja tagajärgedest aru andmata. Läbivalt on oluliseks riskiteguriks

alkohol ning seda probleemi on kinnipeetav ka endale teadvustanud. Kohtuistungil avaldas

H.Z, et talle sobiks, kui ennetähtaegsel vabastamisel pandaks talle käitumiskontrolli

ajaks võimalikult palju konkreetseid kohustusi, mis teda distsiplineeriks. Ta mõistab, et tulemuste saavutamiseks on vajalik abi ja kontroll tema tegevuse üle. Kaitsja lisab, et H.Z on väga noor inimene ning tema püüdlusi elada õiguskuulekat elu tuleks toetada. Oluline on, et H.Z saaks võimalikult kiiresti (õppeaasta alguses) asuda õppima. Juhul, kui H.Z vabaneb karistusaja lõppedes, on seda eesmärki oluliselt raskem täita.

Veel ei nõustu kaitsja maakohtuga selles, et H.Z-i puhul tuleb lugeda uue kuriteo riskiteguriks tema vabanemisjärgset majanduslikku olukorda. H.Z-i majanduslik olukord ei ole tõenäoliselt oluliselt erinev sellest, mis ootab teda ees juhul, kui ta kannab ära terve karistuse ning vabaneb detsembris 2012. Seetõttu on oluline, et H.Z saaks võimalikult kiiresti asuda õppima ja tööd otsima.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

H.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea

vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt peamiselt määruskaebuses esitatud väiteid.

3. Ringkonnakohus möönab, et H.Z-i käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud

mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3

4 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel

kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – H.Z on vanglas läbinud vestlused inspektor-kontaktisikuga, vabaduses on tal olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased, ta soovib tegeleda oma alkoholiprobleemiga ning asuda omandama eriala. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende

kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et H.Z-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

4. vangistusest tingimisi Ringkonnakohus leiab, et eelkõige ei võimalda H.Z-ist ennetähtaegselt vabastada tema varasem elukäik. Nii nähtub karistusregistri õiendist, et teda on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral, reaalses vangistuses viibib ta teist korda.

H.Z on kahel korral viibinud kriminaalhooldusel, kuid teisel korral rikkus ta

kontrollnõudeid – ei ilmunud korrapäraselt registreerimisele, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Samuti kohustati H.Z-ist osalema kriminaalhooldusosakonna poolt läbiviidavas

XXX, kuid esimesele infopäevale H.Z ei ilmunud, tuues põhjuseks transpordi

puudumise ja alkoholijoobe. Seega on H.Z-ile korduvalt antud võimalus oma käitumist parandada ning kanda karistust vabaduses, kuid ta pole saadud võimalusi kasutanud, vaid on

jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemist on H.Z jätkanud ka pärast vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasemad karistused pole H.Z-ile vajalikku paranduslikku mõju avaldanud, mistõttu

ringkonnakohtul puudub veendumus, et uus määratav katseaeg mööduks edukalt. Siinkohal

on ringkonnakohtu hinnangul oluline tähelepanu pöörata asjaolule, et H.Z pole ka vanglas range järelevalve tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt, omades kolme kehtivat distsiplinaarkaristust.

5. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne

vabastamine osutub võimalikuks alles siis, kui kohtul on kinnipeetavat iseloomustavate andmete hindamise tulemusena kujunenud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning isik on suuteline edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Seejuures ei

piisa üksnes süüdimõistetu paljasõnalisest lubadusest oma käitumist muuta, kui tema teod näitavad vastupidist. Ringkonnakohus leiab, et arvestades H.Z-i varasemat elukäiku ning

kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole tema lubadus jätkata vabaduses õiguskuulekat elu tõsiseltvõetav.

6. puhul oluliseks uue kuriteo toimepanemise Ringkonnakohtu hinnangul on H.Z-i riskiteguriks alkoholi kuritarvitamine. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et H.Z-ist

on korduvalt karistatud kriminaalkorras joobes juhtimise eest ning väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest. Samas pole H.Z käesoleva karistuse kandmise ajal läbinud sõltuvusprobleeme käsitlevat sotsiaalprogrammi. Seega eksisteerib endiselt suur oht,

et H.Z võib vabaduses jätkata alkoholi tarvitamist, mis võib viia uute kuritegude

sooritamiseni. Kuivõrd H.Z-ist on varasemalt karistatud ka varavastaste kuritegude

toimepanemise eest, eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise oht ka tulenevalt kinnipeetava vähesest majanduslikust kindlustatusest. H.Z-i rahalised kohustused ulatuvad

XXXX euroni. Samas puudub tal vabanedes garanteeritud töökoht, mille leidmine on kutsehariduse ja varasema töökogemuse puudumise tõttu ka raskendatud.

7. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid

ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea

ringkonnakohus võimalikuks kohaldada H.Z-i suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada.

5

8. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma