4-12-1057/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 4-12-1057
Legislator headnote
AI generated4-12-1057/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1 4-12-1057
Full text
1 4-12-1057
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mai 2012. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-1057 (2315,12,002410) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik T.J, ik: xxx, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Kristi Vares, Põhja Prefektuuri Ida Politseijaoskond RESOLUTSIOON V™S § 90 lg 1 korras
1. T.J süüdi tunnistada NPALS § 15
1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.
2. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6
Tallinnas. Määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.07.2012. Kui arest ei ole
tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse aresti ärakandmisele toimetamisest.
3. T.J-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel
tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank
või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „T.J, 4-12-1057, joobeekspertiis“.
4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu
Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord
Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille
kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 08.05.2012. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.
Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:
2
25.02.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1205371 selles, et 25.02.2012 kella 17.35 ajal peeti Võru 8 maja juures kinni T.J, kellelt
võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.
Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kutse oli kätte saanud menetlusaluse isikuga
samal aadresil elav Olga T.J. Kohus loeb seetõttu kutse kätteantuks. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks, leiab kohus, et väärteoasja saab arutada menetlusaluse isiku osavõtuta.
Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kuna varem on karistatud arestiga, siis tuleks mõista
karistuseks 5 päeva aresti. Välja mõista menetluskulu 35 eurot. Karistus ära kanda hiljemalt 01.07.2012.
Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub
seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on uuringuaktis tuvastatuga
tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.
Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul regulaarselt karistatud erinevate väärtegude, sh samalaadsete
väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud varavastaste kuritegude eest, millest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad
rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik
väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul
jäetud tasumata ja määratud trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei
ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb
süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata
karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses.
Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti suhteliselt lühiajalisena.
Märt Toming kohtunik