1-12-4439/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Nimi: Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mail 2012. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-4439 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi I.A süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppementluse sätete kohaselt Prokurör prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav I.A

elukoht: XXXX: isikukood: XXX

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda, tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada I.A KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 06.-07.05.2012, s.o 2 päeva karistusaja hulka, I.A poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.A ei pane pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 2 (kahe) aasta 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu poolt määratud alalises elukohas

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

2 KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksa) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 23. mail 2012. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus,

kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista I.A-lt riigituludesse menetluskuludena ½ sundrahast,

s.o (kakssada seitseteist) eurot senti, kaitsjale makstud tasu (viiskümmend seitse) eurot 217 50 57 60 senti.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas tasumisele ositi (kümme) kuu 275.10 10

jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on I.A kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt (kakskümmend seitse) eurot senti kuni menetluskulude täieliku 27 51 hüvitamiseni. Juhul, kui I.A ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese makse

tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Otsuse vabatahtlikuks täitmiseks on aega üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks

menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu

I.A süüdistatakse selles, et tema, 06.05.2012 kella 15.00 paiku juhtis Tartu linnas Vasara

tänaval mootorsõidukit Mitsubishi Space Wagon registreerimismärgiga XXXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani I.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

3

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 06.-07.05.2012, s.o 2 päeva karistusaja hulk ja lõplikuks karistuseks mõista 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.A ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1

sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.A-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 9 kuuks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et I.A on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.A süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme

kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot (palga

alammäär on alates 1. jaanuarist 2012. a 290 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab

kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565

lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra.

Samuti on menetluskuludeks riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 19,20 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38,40 eurot, kokku 57,60 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

I.A on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi. Igakuiselt saaks ta tasuda 30 eurot. Kohus leiab, et I.A taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3

alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle

jõu. I.A-le tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 10 kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik