1-11-9661/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H TU M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-9661 (10240104807) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Mati Kartau Kriminaalasi N.E (N.E) süüdistuses KarS § 120, § 121, § 122, § 274 lg 1 ja § 275 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 31. jaanuari 2012 otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava N.E apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras:

jätta süüdistatava N.E apellatsioon Viru Maakohtu 31. jaanuari 2012 otsuse

peale kriminaalasjas 1-11-9661 läbi vaatamata.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 31. jaanuari 2012 otsusega mõisteti N.E lühimenetluses süüdi KarS § 120, § 121, § 122, § 274 lg 1 ja § 275 järgi ning mõisteti talle KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS

§ 68 lg 1 kohaldamisega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 23 päeva vangistust.

Nimetatud karistust suurendati KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 29.04.2008 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa, s.o 1 aasta 5 kuu 21 päeva, võrra ning mõisteti N.E-le liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 14 päeva vangistust.

Apellatsioonis esitatud taotlused

N.E taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist.

2 N.E leiab, et maakohtu poolt 29.04.2008 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistusele liidetud 11 kuud 23 päeva on liiga pikk karistus ning selle oleks võinud ümber kvalifitseerida tingimisi

vangistuseks või üldkasulikuks tööks. N.E palub kohtul arvestada sellega et tal on pere väikeste lastega ja abi vajav ema ning asjaoluga, et ta käis varem ametlikult tööl. N.E leiab, et vangistuses viibimise asemel üldkasuliku töö tegemisel oleks ühiskonnal temast rohkem kasu.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et N.E apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

KrMS § 326 lg 2 teisest lausest tulenevalt ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

Ringkonnakohus, hinnates N.E poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku

läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

2. taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas, N.E kuna leiab, et mõistetud karistus 11 kuud 23 päeva on liiga pikk ning selle asemel oleks võinud määrata tingimisi vangistuse või üldkasuliku töö.

Maakohtu poolt N.E-le mõistetud karistus 11 kuud 23 päeva kujunes alljärgnevalt.

Maakohus tunnistas N.E süüdi KarS § 120 järgi mõistes talle karistuseks 6 kuud vangistust, KarS § 121 järgi mõistes talle karistuseks 6 kuud vangistust, KarS § 122 järgi mõistes

talle karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 274 lg 1 järgi mõistes talle karistuseks 4 kuud vangistust ning KarS § 275 järgi mõistes talle karistuseks 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistis maakohus N.E-le liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust ning vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra karistades N.E vangistusega 1 aasta. Maakohus arvestas KarS § 68 lg 1

alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 7 päeva, ja mõistis N.E-le lõplikult ärakandmisele 11 kuud ja 23 päeva vangistust.

Maakohus on nimetatud karistust õigesti suurendanud KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 29.04.2008 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa, 1 aasta 5 kuu 21 päeva, võrra ning mõistnud N.E-le liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 14 päeva vangistust. KarS § 76 lg-le 6

viiakse juhul, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse

vangistusega, kandmata jäänud karistuse osa täide ning sellisel juhul mõistetakse liitkaristus

vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus N.E-le mõistetud karistuse osas on põhjendatud ja seaduslik ning ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Ringkonnakohus tuvastas, et maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud süüdistava süü astet,

süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, süüdistatava isikut, võimalust

süüdistatavat mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ( 2 kd tl 117) . Maakohtu hinnangul puudusid N.E süüd raskendavaid asjaolud ning

süüd kergendavaks asjaoluks luges maakohus N.E puhtsüdamliku kahetsuse. Maakohus

võttis karistuse mõistmisel arvesse, et N.E on varem kohtulikult karistatud, tal on

kustutamata karistus, teda on karistatud ka vangistusega ning ta on toime pannud mitu

kuriteoepisoodi. Maakohus leidis, et kuna N.E on isik, kes ei ole eelnevatest karistustest

järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegelikku tegevust, on igat liiki tingimisi karistuse

kohaldamine tema suhtes välistatud ning tema suhtes on otstarbekas kohaldada reaalset vangistust.

3

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning apellatsioonis väljatoodud asjaolud karistuse kergendamiseks ei ole põhjendatud.

3. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonile, et süüdistatava karistusest tingimuslikku vabastamata jätmist ei pea kohus eraldi põhjendama, kuna isikule mõistetud karistus pööratakse reegeljuhtumil täitmisele, mõistetud karistuse ärakandmine on karistusseadustiku regulatsiooni ja

kehtivat kohtupraktikat silmas pidades reegel ning karistusest tingimisi vabastamine erand.

Karistusest tingimisi vabastamist rakendatakse vaid erandlikel asjaoludel, mida N.E kui varasemalt kriminaalkorras karistatud ja katseajal uue kuriteo toimepannud isiku puhul ei esine. Ringkonnakohus rõhutab täiendavalt, et üldkasuliku töö rakendamine tuleb reegeljuhtumil kõne

alla vaid olukorras, kus seda nähakse vangistuse vältimise viimase abinõuna siis, kui isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning on alust arvata, et see meede suudab teda paremini

suunata edasisele õiguskuulekusele. Kuna N.E on varem kriminaalkorras karistatud ning

ühtlasi on N.E-le mõistetud liitkaristus katseajal toimepandud kuritegude tõttu, pole

N.E puhul karistuseesmärke üldkasuliku tööga võimalik saavutada ning üldkasuliku töö

rakendamine pole tema suhtes võimalik. Siinjuures ei saa N.E puhul pere toetamise vajadus, väikelaste olemasolu ja varasemalt töökoha olemasolu olla karistuse üldkasuliku tööga asendamise ja maakohtu otsuse tühistamise aluseks.

Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja KrMS § 326 lg 2 alusel tuleb jätta läbi vaatamata.

Tiit Lõhmus Paavo Randma

Mati Kartau