4-11-4164/27 · 4-11-4164/27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Väärteoasi nr 4-11-4164

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.aprillil 2012

Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-11-4164 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Väärteoasi U.M-i kaebused Ida Prefektuuri 28.09.2011 otsusele väärteoasjas nr 2440,11,006895, millega temale LS §239 lg1 p1 alusel määrati rahatrahv 33 trahviühiku ulatuses s.o 132 eurot Ida Prefektuuri 13.12.2011 otsusel ja e väärteoasjas nr 2440,11,009110, millega temale LS § 227 lg 2 alusel määrati

rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses s.o 200 eurot Väärteoasja arutamise aeg 13. ja 20.03. ja 23.04.2012 avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud

Ida Prefektuuri esindaja Meelis Kaev Kaebuse esitaja , isikukood xxx, U.M elukoht: xxx Juhindudes V™S , kohus § 132, § 134, § 135

OTSUSTAS:

Jätta r jätta muutmata ahuldamata U.M-i kaebused ning

Ida Prefektuuri 28.09.2011 otsus LS väärteoasjas nr 2440,11,006895, millega U.M-ile

§ s.o sõidukijuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest 239 lg 1 p 1 alusel -

s.o 132 eurot. määrati rahatrahv 33 trahviühikut

Rahatrahv(28.09.2011 otsuse alusel) tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul kusjuures esimene

makse tasuda ühe kuu kestel

alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Ida Prefektuuri otsustes

märgitud Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034796011 SEB pangas või arvele nr. 221023778606 Sw ) ja edbank, märkides viitenumbri 10220115259273(vt. Ida Prefektuuri otsust selgituse „ rahatrahv“. U.M 4-11-4164

Ja

2 Ida Prefektuuri 13.12.2011 otsus LS väärteoasjas nr 2440,11,009110, millega U.M-ile § htis mootorsõidukit liiklusmärgi 351 mõjupiirkonnas 57+ 227 lg 2 alusel s.o ju (30 km /h) /- 3 km /tunnis s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui 24 kilomeetrit tunnis s.o 200 eurot. –määrati rahatrahv 50 trahviühikut

Rahatrahv(13.12.2011 otsuse alusel) tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul kusjuures esimene

makse tasuda ühe kuu kestel

alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Ida Prefektuuri otsustes

märgitud Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034796011 SEB pangas või arvele nr. 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbri 10220115333393(vt. Ida Prefektuuri otsust ) ja selgituse „ rahatrahv“. U.M 4-11-4164

Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru 04.05.2012 kell 15.00 Maakohtus kättesaadav

Asjaolud ja menetluse varasem : käik 1.

LS § 239 lg 1 p 1 U.M-i kohta AB 1226036 ( tlk. 9) selles, koostati väärteoprotokoll nr. 11.09.2011 et ta

hvi-Tartu mnt juhtide sõitis samal kuupäeval kell 16.01 Jõ – l Jõhvi linnas s mootorsõidukit, ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. U.M rikkus Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg 3 sätteid ja tema rikkumine kvalifitseeriti LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Menetluses osales tõlk Inna Külaots, keda on eelnevalt hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja § 321 järgi kohustuste täitmisest keeldumise või teadvalt valesti tõlkimise eest.

Otsusega väärteoasjas nr. 2440,11,006895 määras kohtuväline menetleja 28.09.2011 (tlk.17) U.M-ile karistuseks sõidukijuhi poolt turvavööga kinnitamata jätmise eest, s.o LS § 33 lg 3 rikkumise eest rahatrahvi 33 trahviühikut s.o 132 eurot ja rikkumine kvalifitseeriti LS

§ 239 lg 1 p 1 järgi.

26.10.2011 esitas U.M kaebuse

kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri 28.09.2011 otsusele väärteoasjas nr. 2440,11,006895 , milles palus tühistada nimetatud otsus, kuna kaebuse esitaja ei pannud toime süütegu, milles teda süüdistatakse.

2.

LS § 227 lg 2 U.M-i kohta koostati

25.11.2011.a. väärteoprotokoll nr. AB 1226841 selle kohta, et ta Jõhvi linnas Rakvere tä l juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi nr. 351(30 km/h) nava viadukti mõjupiirkonnas kiirusega 57 +/ 3 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 - km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu.

Otsusega väärteoasjas määras Ida Prefektuuri kohtuväline nr. 2440,11,009110

13.12.2011 menetleja

U.M-ile karistuseks lubatud sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui 24 km/h s.o LS § 50 lg 5 p 3 rikkumise eest rahatrahvi 50 trahviühikut s.o 200 eurot ja rikkumine kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi.

3 U.M esitas kaebuse 11.01.2012 kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas 13.12.2011 nr. 2440,11,009110, milles palus tühistada eelnimetatud otsus ja lõpetada väärteomenetlus.

07.02.2012 Viru Maakohtu kohtumäärusega ühendati väärteoasjad nr. 4-11-4164 ja nr. 4-12-122 menetlemiseks ühtses väärteomenetluses.

Kohtu poolt uuritud tõendid ja järeldused:

Kohus hinnanud kogumis väärteoasjas kogutud tõendeid leidis, et U.M-i kaebus kahe vääreoasja kohtuvälise menetleja otsuste peale tuleb jätta rahuldamata:

- sjas nr. 2440,11,006895 (tlk.17) U.M-ile

Ida Prefektuuri otsus väärteoa 28.09.2011 sõidukijuhi poolt turvavööga kinnitamata jätmise eest, s.oLS § 33 lg 3 rikkumise eest LS§ 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuseks

määratud rahatrahv 33 trahviühikut s.o 132 eurot tuleb jätta muutmata.

- Ida Prefektuuri otsus nr. 2440,11,009110 (tlk.25) U.M-ile

13.12.2011 lubatud sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui 24 km/h s.o LS § 50 lg 5 p 3 rikkumise eest LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 50 trahviühikut s.o 200 eurot tuleb jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku § 133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad -s küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on õigesti määratud karistused

Liiklusseaduse §239 lg 1 p 1 ja LS § 227 lg 2

alusel erinevatel päevadel toimepandud liiklusalaste rikkumiste eest.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas U.M rikkus ülalnimetatud Liiklusseaduse nõudeid s.o LS § 33 lg 3 ja LS § 50 lg 5 p 3 sätteid.

1. 11.09.2011

LS § 33 lg 3 rikkumine

Kohus leidis, et U.M-i süüline käitumine LS § 33 lg 3 sätete rikku s.o sõidukis, mises millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, on tõendatud tunnistaja ütlustega, kes selgitas, et , politseiametniku R T tema koos paarimehega märkasid mõlemad paiku Jõhvi linnas Tartu mnt maja 15 b juures 11.09.2011 kell 16 a liiklemas sõidukit, mille juhil oli turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata. Asjaolu, et turvavöö oli ki

nnitamata oli hästi nähtav läbi sõiduauto esiklaasi ja külgakna klaasi. Sõiduki juht oli autos üksi turvavööga ki . Menetlustoimingud viidi läbi ja peatumise hetkel oli ta juba nnitatud politseiautos. Paarimees A U, kelle emakeel on vene keel, suhtles juhiga vene keeles. Allakirjutamise järel menetlusalune isik väärteoprotokolli koopia toimikust välja ja lahkus rebis

sõidukist. Paarimees palus isikul tulla politseijaoskonda. Politseijaoskonnas annulleeris politseiametnik eelnimetatud väärteoprotok koostati uus väärteoprotokoll, olli ning kohalekutsutud tõlgi, Inna Külaotsa osavõtul tõlgiti vene keelde ja selgitati vene keeles menetlusalusele isikule, U.M-ile uuesti koostatud

väärteoprotokolli sisu. Kohus hindab tunnistaja ütlusi usaldusväärseks. Tunnistajat hoiatati kohtuistungil vastutustest KarS § 318 ja 320 järgi ja ütlused on antud vahetult kohtuistungil ilma kellegi poolt mõjutamat

a. Tunnistaja andis U.M-i poolt toimepandud rikkumise kohta selgitusi tunnistaja enda

4 vahetu tajumise kohta. Puuduvad ajendid ja alused, et tunnistaja antud pahatahtlikult ütlused on ja alusetult kallutatud menetlusaluse isiku kahjuks.

. Menetlusse kaasati tõlk, kes tõlkis kohtuvälises menetluses väärteoprotokolli U.M-ile Kohtuistungil puudub vaidlus kahe väärteoprotokolli sisulise erinevuse osas.

Tunnistaja, politseiametnik A U andis ütlusi kohtuvälise väärteomenetluse käigu kohta ja tema ütlustega on tõendatud, et 11.09.2011 teostas ta koos patrullpolitseinik R liiklusjärelevalvet ja T kell 16.00 sõitis neile vastu sõiduauto, mille juht ei olnud kinnitatud turvavööga. Ilm oli selge ja sõidukite vahe oli väike. Isik oli sõiduautos üksi. ras sõiduki ringi, andis A.U kee peatumismärguande siniste punaste vilkuritega ja sõiduk peatus - Tartu mnt 21b maja juures. A.U paariline

väljus politseiautost ja läks autojuhiga vestlema. Kohus märgib, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et politseiametniku menetlustoimingud asjaolude tuvastamise kohta on tuvastatud tõepäraselt ütlustega. ja seonduvad tunnistaja R.T Eeltoodud ütlustega on tõendatud, et tuvastatud asjaoludega ei leidnud tõendamist

politseiametnik A.U p . A.U oolt väärteoasjaolude kunstlik loomine jäi politseiautosse ja tunnistaja R.T aolude tuvastamise ajal oli xxx, menetlusalust isikut ei tundnud, , kes väärteoasj läks sõidukijuhi juurde temaga vestlema. Kui selgus, et sõidukijuht räägi

b vene keeles, kutsus R.T paarimehe A.U . sõidukijuhiga vestlema A.U poolt tunnistaja ele menetlusaluse isiku sundimist või mõjutamist ütluste kallutamis kahjuks ei tuvastanud. väärteomenetluse käigus kohus Kaebuse esitaja seisukoht tunnistaja R.T

ütluste mittetõepäraseks tunnistamine üksnes seetõttu, et tunnistaja ei mäletanud 11.09.2011 U.M-i juhtimisel olnud sõiduki turvavöö

värvi 23. märtsi 2012 kohtuistungil ei ole tõsiseltvõetav väärteo kui mittekoosseisulise tunnuse kohta vajalik teave, mistõttu kohus jätab taotluse rahuldamata. Siinkohal kohus nõustub põhjendatud ja asjakohase tunnistaja R.T selgitusega, et nelja kuu kestel igapäevaselt ja korduvalt samasuguste liiklusalaste rikkumistega tegelemisel ei ole tunnistajal võimalik ja nõutav meelde jätta iga menetletava

juhtumi turvavöö värv. Tunnistaja Inna Külaotsa ütlustega on tõendatud, et politseijaoskonnas tõlkis ta menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja tegi seda korduvalt, sest menetlusalune isik vastas mitu korda, et temale ei ole

n arusaadav aga muu ei ole tõlgitu arusaadav. Seejärel isik selgitas, et tõlge o arusaadav. Menetleja hoia kriminaalvastutusega teadvalt valesti tab alati tõlki enne toimingut tõlkimise eest. Tunnistaja selgitab, et hoiatamise k

ohta allkirja võtmine sõltub menetlejast.

Kohus jätab välja tõendite kogumist tunnistaja O ütlused. Tunnistaja ei viibinud sõiduautos T

ajal, mil politseiametnikud sõiduauto kinni pidasid. O.T selgitas, et ta on U.M-i abikaasa ja sõitis sõiduautos koos kaebuse esitajaga kuni Eesti Telefoni majani, kus väljus autost. tunnistaja ei saa anda Abikaasa sõitis edasi. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ütlusi U.M-ile inkrimineerit oimepanemise asjaolude kohta, mida ta ise vahetult ei ud väärteo t tajunud, sest ta oli sõidukist väljunud enne kui politseiametnikud märkasid sõidukijuhti ilma kinnitamata turvavööta liikluses. Tunnistaja A D U.M-i ütlused turvavöö kasutamise asjaolude kohta tema kinnipidamise hetkel jätab kohus välja tõendite kogumist. Nimetatud tunnistaja ütlused nii ajaliselt kui ja faktiliselt ei kajasta sõidukijuhi U.M-i käitumist temale väärteo toimepanemise kohas. A.D viibis

eeltäheldatud ajal Jõhvi linnas Malmi tänava piirkonnas, kust U.M oli välja sõitnud. Tuvastatud rikkumine leidis aset aga Tartu mnt -l, mis jääb oluliselt kaugele tunnistaja vaateväljast ka väljasõidu algusest ka ajaliselt. Kohus leidis, et U.M-i käitumist väärteoasjaolude selgitamise ja väärteoprotokolli koostamise ajal väljendavad venitamise ja politseiametnike seaduslike korralduste täitmise kõrvalehoidumise taktikat, eelkõige kõrvalehoidumise st

vastutusest eesmärgil. Kohtuistungil ei kogutud tõendeid, millest nähtuks kohtuvälise menetleja poolt VtMS§ 19 menetlusaluse isiku õiguste rikkumi Väärteomaterjalidest nähtub, et U.M-i suhtes ei ne.

5 ole kasutatud isiku kinnipidamist, vaid ta on allutatud menetlustoimingutele kohtuvälise menetleja poolt vajalike, seaduslike toimingute teostamiseks. Menetlusalune isik ei ole esitanud õigeaegselt s.o 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest kohtuvälisele menetlejale vastulauset väärteoprotokollis tuvastatud asjaolude kohta. Seega on kohtu poolt kontrollitud kohtuvälise menetleja lahend U.M-i 11.09.2011 rikkumise kohta

vahetult kõiki tõendeid kohtuistungil.

Ülaltoodu alusel tuleb pr rahatrahvi määramise osas efektuuri otsus U.M-ile Liiklusseaduse §239 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata.

2. 25.11.2011

LS § 50 lg 5 p 3 rikkumine

Liiklusseaduse §227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ee – – st 21 40 kilomeetrit tunnis mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohtuväline menetleja määras tuvastatud rikkumise eest karistuse sanktsiooni keskmises määras. Kohtuväline menetleja ei kohaldanud toimepandud rikkumise eest lisakaristust.

U.M-i süüline käitumine on tõendatud kohtuistungil esitatud ja faktiliselt kohtuistungil

vaadatud videosalvestisega U.M-i juhtimisel oleva sõiduauto liiklemise kohta pimedal ajal väärteoprotokollis fikseeritud ajal ja kohas s.o viaduktil Rakvere t Jõhvi linnas.

Kaamera

politseisõidukis on suunatud ettepoole U.M-i juhtimisel oleva sõiduauto

liikumise suunas- kes oli üksik liikleja viaduktil mõõtmise ajal Teisi sõidukeid kiiruse . viaduktil samas suunas liiklemas ei olnud. Kiirusemõõteseadme tabloo näit videosalvestisel oli

57 ja sama

lk. 9-10 näit on fikseeritud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis, (t tõlkega) mille tõlkis U.M-ile tõlk R

T (kajastatud videosalvestisel).

korduv ettepanek U.M-ile Videosalvestisel nähtub väärteomenetleja A.U

politseisõidukis tabloole salvestatud näidu vaatamiseks. Menetlusalune isik oma käitumisega

väljendab selleks soovimatust ja keeldub vaatamast tabloo poole. Samas kirjutab

väärteoprotokolli oma seisukoha, et temale ei tutvustatud tabloo näitu, mis aga ei vasta tegelikkusele ja kohus jätab e allutatud isiku väited välja tõendite kogumist. menetlustoimingul

U.M-i süü on tõendatud ka ütlustega selles, et tunnistaja K T 25.11.2011 kella 6 paiku

hommikul patrullteenistuses olles teostas

liiklusjärelevalvet Pargi ja Kaare t ristmikul Jõhvi

linnas. Tun , et Kaare t nistaja nägi änava suunast viaduktile sõitis tumedat värvi universaal viaduktil intensiivselt kiirendades. Viaduktil oli kehtestatud seoses remondiga kiiruse piirang 30 km/h. Politseiametnik mõõtis kiirust iaduktile sõites kiiruse mõõtmise politseiautos v

suunas ja

fikseeriti registreerimisnumbriga xxx RMW 530d kiirus 57 km/h. . üksiku sõiduki

Politseiautos l atati punase-sinise ülitati sisse kaamera ja sõideti sõidukile järgi. Sõiduk pe

vilkuriga Rakvere t politsei SEB panga juures. Tunnistaja jäi autosse. Paarimees läks juhiga vestlema. ja isik oli autos üksinda. See oli Ükskiku sõiduki juhiks osutus U.M

näha läbi klaaside ja tehisvalgustus põles. Viaduktil mõõtmise a reklaam- ning jal teisi sõidukeid ei olnud.

Menetlusalune is kustas ik kutsuti politseiautosse. U.M väljus oma sõidukist ja lu sõiduki, millest andis märku autotulede vilkumine. Politseiautos vormistati vääreoprotokoll.

Paarimees tutvustas protokolli vene keeles millele ja küsis iga kord kas on selge,

menetlusalune isik vastas eitavalt. Paarimees tõlkis talle protokolli mitu korda sõna sõnalt ümber, peale mitmendat seletamist isik vastas, et talle ei ole midagi selge. Menetlusalune isik

vastas, et ta nõustub ainult sel juhul kui temale koostatakse protokoll minimaalse trahviga. Seejärel otsustati kutsuda tõlk, kes saabus 15 20 minuti pärast. -

6 Kohtuistungil vaadatud videosalvestiselt nähtub, et U.M väljub oma sõidukist ja lukustab oma sõiduki millest annab märku sõiduki tulede vilkumine. ,

Tunnistaja A U ütlustega on tõendatud, et ta koostas rikkumise kohta väärteoprotokolli ja tõlkis ise menetlusalusele isikule. Kuna see menetlusalusele isikule ei sobinud, kutsus kohale tõlgi. Tõlk tõlkis väärteoprotokolli. Väärteoprotokolli koostamise kohal menetlusalune isik ei taotlenud üle kuulata tunnistajaid ja nimeliselt ei teatanud tunnistate nimesid, keda üle kuulata. U.M-i juhtimis a el oleva sõiduki kiirus oli fikseeritud 57 km/h. Kaamer sisselülitamisega fikseeriti sõiduki kiiruse näit teisi sõidukeid viadukt varahommikul ja il viaduktil sel ajal ei ole. Politseiauto jõudis sõidukile järgi viadukti lõpus ja peatus sinise-punaste vilkuritega antud peatumismärguandele. Kiirusemõõteseadme protokolli tutvustamisel isik ei

saanud aru ka peale korduvate selgitamiste ja kohale kutsuti tõlk R T . Menetlusalune isik oli oma sõidukis üksi ja kaasreisijaid ei olnud. Lahkumisel lubas U.M kohtuda ja tal olevat mõned tunnistajad. A.U küsimusele,

kus need tunnistajad on U.M ei vastanud.

Kohus ei hinda tõendina tõepäraseks menetlusaluse isiku selgitust väärteoprotokollis sellega mittetutvumise kohta. Videosalvestusega ja tunnistajate K.T ja A.U korduvalt ütlustega on tõendatud, et A.U selgitas väärteoprotokolli sisu, millele U.M vastast korduvalt, et ta ei saa aru. Mitmekordse tõlgi poolt tõlkimisele vastas U.M samuti, et talle ei ole arusaadav tõlgitu ja selgitatav väärteoprotokoll. Oma väited lükk s U.M ümber märkusega, et ta

a nõustub rikkumisega kui politseiametnik määrab temale minimaalse trahvi.

Kohus jätab tõendite kogumist välja tunnistajate E ütlused selle kohta, et nad R ja A D mõlemad viibisid U.M-i juhtimisel oleva sõiduki

kinnipidamise ajal 25.11. 2011 kella 6 paiku selle tagaistmel

U.M-i sõidukis ja nägid, et sõiduki kiirus oli viaduktil 30 km/h. Tegemist on tunnistajatega, kelle ütlused ei kajasta nende endi poolt nähtud sündmust väärteootsuses täheldatud ajal ja kohas, kes ise ei viibinud väärteoasjas kajastatava sündmuse juures selle vahetu kogejana kuid annab ütlusi väärteomenetluses tuvastatavate asjaolude vahetu kogejana ja seega nendes ütlustes võib olla KarS § 320 ettenähtud kuriteokoosseisule vastav käitumine. Kohus hindab nimetatud tunnistajate ütlusi mittetõepäraseks, mis on tunnistajate poolt antud eesmärgiga U.M-i vastutustest vabastamise eesmärgil. Kohus on eelnevalt hoiatanud tunnistajaid kriminaalvastutusega teadvalt valeütluste andmise eest.

ja liikumiskiiruse kohta Tunnistajate ütlused sõidukis viibimise kohta on ümber lükatud sellega, et k eelnimetatud kohtuvälise menetluse käigus ei avaldanud menetlusalune isi tunnistajate olemasolu väärteoasjas, et nad võivad tema kaitseks ütlusi anda. Kohtustungil tunnistaja E.R selgitas, et ta ei tea U.M-i sõiduauto peatamise asjaolusid. Samuti selgitas, et sai teada väärteoprotokolli koostamisest kui sai kohtukutse. Tunnistaja A.Denissov selgitas, et E.R istus sõiduautos tagaistmel tema kõrval. Tunnistaja ise istus juhi taga. Tunnistaja ei mäleta kui kaua vestles U.M politseinikega. Kohus leiab, et eeltoodud tunnistate ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna peale lubatud piirkiiruse määra s.o 30 km tunnist liiklemise asjaolusid selgitada ei oska. Tunnistajate ütlused on ümber lükatud U.M-i enda käitumisega kohtueelse menetluse käigus, kes ei avaldanud tunnistajate olemasolu ja ei selgitanud kohtuistungil, miks ei saanud tunnistajate nimesid avaldada koheselt väärteomenetluse alguses väärteomenetluses väärteoprotokolli koostamise ajal kui politseiametnik küsis faktiliste tunnistajate täpsustamist. U.M ei pidanud vajalikuks oma tunnistajate nimesid avaldada ilmse põhjendamatuse tõttu, sest faktiliselt U.M-i sõidukis kaasreisijaid ei olnud ja juht lukustas oma sõiduki kui ta kutsuti politseiautosse. Eeltoodu on tõen näha U.M-i lahkumine oma sõiduki datud videosalvestusega, mille on st juurest ja sõiduauto tulede vilkumisega uste lukustamise fikseerimine. Tunnistajate R ja D

ja ütluste mittetõepärasteks tunnistamise aluseks ka politseiametnike A.U K.T tõepärased ütlused, et U.M-i sõidukis viibis juht üksi ja kaasreisijaid sõidukis ei

7 olnud. Samuti on mittetõepäraste ütluste ümberlükkamise aluseks videosalvestisel fikseeritud kiiruse näit, mis on kantud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli. Kohtul puudub põhjendatud kahtlustus politseiametnike ütluste mitteusaldusväärsuse kohta. U.M-i süüdistused politseiametniku väidetavate rikkumiste kohta mõlema väärteo menetlemisel A.U on alusetud ja antud eesm

ärgiga vabaneda vastutusest. Väärteomenetleja A.U käitumises ei tuvastanud kohus ühtki U.M-i õiguste alusetut piirangut käesolevates kohtuvälistes väärteomenetlustes. Küll aga tuvastas kohus U.M-i käitumises politseiametnike seaduslike menetlusalaste korralduste eiramise v

äärteoasjas menetluse venitamise eesmärgil näiteks

- järjekindlalt väites, et e tõlgitud lühikesest tekstist i saa menetlusalusele isikule emakeelde aru, kui menetlusalune isik on kesk-eriharidusega, gi läbinud sõidukijuhi koolituse ja omab sõiduki juhtimisõigust; samuti keeldus menetlusaluse isikuna tahtlikult vaatamast politseiametniku poolt osutatud mõõteseadme näitu. Politseiametnike käitumine antud situatsioonis (videosalvestus tablool fikseeritud sõidukiiruse näidu tutvustamine U.M-ile ) oli jätkuvalt korrektne ja u suhtlemise teel läbivi rahulik idav menetlustoiming ning oli teostatud vajadusega . menetlusaluse isiku õiguste maksimaalse realiseerimise eesmärgil

rahatrahvi määramise kohta Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus U.M-ile

Liiklusseaduse §227lg 2 järgi jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse

sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud

eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik

saavutada ratud karistustega. antud asjas mää

Liiklusseaduse §239 lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

Liiklusseaduse §227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas asjas nähtub, et kohtuväline menetleja on Liiklusseaduse §227 lg 2 järgi määranud menetlusalusele isikule karistuse ulatuses, kusjuures lisakaristust sanktsiooni keskmise määra ei ole määratud ja Liiklusseaduse §239 järgi üle sanktsiooni keskmise määra. lg 1 p 1

Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §227 lg 2 ja Liiklusseaduse §239 järgi, leiab maakohus, et käesolevas lg 1 p 1

asjas on kohtuväline menetleja karistuse suuruse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumiste raskusastet ja süüdlase isikut.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega sanktsiooni keskmises määras

ja leiab, et süüdlase vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisel on toimepandud rikkumise eest vastavuses üleastumise raskusega.

8

Liiklusseaduse §227 lg 5 p 1 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist sama paragrahvi lg 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesolevas asjas kohtuväline menetleja ei ole nimetatud õigust kasutanud ega määranud menetlusalusele isikule lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ega ole raskendanud menetlusaluse isiku olukorda. Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 alusel määratud karistus 33

trahviühikut on kohtuväline menetleja määranud ulatuses üle sanktsiooni keskmise määra

põhjusel, et isikul on kehtiv karistatus varasemate väärtegude toimepanemise eest. Käesoleva väärteo menetluse käik näitas, et menetlusalune isik ei soovi järeldusi teha õigeid järeldusi oma

liiklusalase rikkumise kohta, püüab end õigustada politseiametnike käitumise alusetu

kritiseerimisega vabanemaks vastutusest. Seega on kohtuväline menetleja määratud karistus

antud ulatuses põhjendatud tähelepanu juhtimine U.M-i liikluses kehtestatud nõuete kohustuslikuks järgimiseks.

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et rahatrahvide suuruste vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole ja seda taotletud ei olegi. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsused täies ulatuses jätta muutmat

a.

allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma

Kohtunik