1-11-7871/11 · 1-11-7871/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-7871 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Valli MURDE Kohtuasi

Viru Vangla materjalid B.F-i

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.F

sünd. XXX, isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, keskeriharidus, rahvuselt eestlane, elukoht puudub XXX, töökoht Karistuse kandmise algus 09.07.2011 ja 07.07.2013 lõpp RESOLUTSIOON Vabastada B.F (isikukood XXX)

temale Tartu Maakohtu 08.07.2011 otsusega

mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §75 1 lg.3 määrata - B.F-ile elektroonilise valve pikkuseks 6 (kuus) kuud.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata B.F-ile katseaeg kuni 07.07.2013.

Kohustada B.F-i katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud

järgmisi kontrollnõudeid:

- elama alalises elukohas xxx

- ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

2 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohustada B.F-i katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 5, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume

- asuma tööle või võtma end töötuna

Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest

- alluma ettenähtud ravile

- mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ega mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega

- osalema sotsiaalabiprogrammis. Määrata B.F kriminaalhooldusele Tartu

Vangla

kriminaalhooldusosakonna

juhataja

määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §75-1 lg.4 hakkab

elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui

elektroonilise

valve

seade

kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 hakkab

katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada B.F Viru Vanglast peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast,

mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 05.03.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav B.F-i

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ting

imisi enne tähtaega vabastamiseks.

B.F on otsusega

süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 08.07.2011 Karistusseadustiku (KarS) karistatud §424 ja §329 järgi ning KarS §63 lg.1, §65 lg.2,

§68 ja §76 lg.6 aasta 11 kuud 28 päeva kohaldamisega vangistusega 1 alates 09.07.2011.

Viru Vangla iseloomustu 2 kehtivat sest nähtub, et kinnipeetaval on distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas

3

viibib esimest korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetav on käinud vestlustel kriminaalhooldusametnik sotsiaaltöötajaga, läbinud sotsiaalprogrammi -

Eluviisitreening

ja

olnud

hõivatud

majandustöödel

koristajana. Motivatsiooniprogrammi raames käis kinnipeetav 22.11.2011 direktori käskkirja alusel kodukülastusel. Kinnipeetava hariduse ja eelneva töökäiguga seonduvalt uue kuriteo risk kinnipeetava puhul puudub. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 2816,75 €, vabanemisfondis on 489,63 €. Kinnipeetava toimetulekut mõjutas vabaduses

ülemäärane alkoholi tarvitamine. Vangistuses toetab kinnipeetavat materiaalselt vanaema. Kinnipeetava lähivõrgustik a, vanavanemad ja tüdruksõber ku kuuluvad em , läbisaamine pereliikmete vahel on hea. Vangistuse ajal suheldakse telefoni ja kirja teel. l Kinnipeetava väitel ta kriminaalse taustaga sõpru ei ole, kinnipeetava viimase

aasta elustiili iseloomustab riskivalmidus, tagajärgedega mittearvestamine ja

hoolimatus. Kinnipeetava sõnul alustas ta alkoholi tarvitamist 13 – 14-aastaselt,

tõsisemalt 16 – 17-aastaselt. Kinnipeetaval on oma vanusele ja taustale kohased

sotsiaalsed oskused. Impulsiivsusele ja ebaefektiivsetele probleemilahendusoskustele

viitavad korduvad samaliigilised kuriteod, sõltuvusainete tarvitamine ja katseaja

tingimuste rikkumine. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingi ega elektroonilise valve kohaldamisega. misi enne tähta

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetav kannab vangistust

märgib, et esmakordselt. Kinnipeetav on olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Vangistuse ajal on kinnipeetav suhelnud ema ja vanavanematega põhiliselt telefoni- ja kirja teel, samuti kokkusaamiste kaudu. Kinnipeetavat on lapsest alates

kasvatanud vanavanemad. Ema ja vanaema sõnul ei ole kinnipeetaval kriminaalse

taustaga sõpru. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama

vanavanemate juurde. Tegemist on 4-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava vanaemale. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele ning

vanavanemad on kirjalikud nõusolekud andnud. Kinnipeetava vanavanemad on töövõimetuspensionärid, kuid käivad ka tööl. Ka kinnipeetava ema töötab. Nii ema

kui vanavanemad on kinnipeetavat vangistuse ajal rahaliselt toetanud. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kui

kinnipeetav on nõus, oleks otstarbekas määrata talle lisakohustusena kohustuseks pöördumine psühhiaatri vastuvõtule, et tegeleda sõltuvusprobleemidega ning vajadusel läbida ravi.

Maakohtu istung

Kinnipeetav B.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja selgitas, et

on esimese vanglasoleku ajal saanud aru karistusest, tingimisi süüdimõistmise ajal ta seda ei taibanud. Samuti kinnitas kinnipeetav, et on nõus minema alkoholivastasele ravile.

Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus

seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega tähtajaga 6 kuud.

Kaitsja vandeadvokaat Valli Murde toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja

palus see rahuldada. Kaitsja palus määrata elektroonilise valve pikkuseks 4 kuud ning panna kinnipeetavale kohustuseks läbida sõltuvusevastane ravi.

4

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et tegemist on kinnipeetava esimese

vangistusega. Kinnipeetav kannab karistust KarS §424 ja §329 järgi toimepandud kuritegude eest. Tegemist on samaliigiliste kuritegude jätkuva toimepanemisega, kuna

kinnipeetavat on varem kahel korral karistatud samuti KarS §424 järgi. Kinnipeetavale mõistetud liitkaristusest on tal kanda veel 1 aasta 2 kuud vangistust.

Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust, kuid tegemist on tubakatoodete omamise ja telefoni kasutamise kohta andmete mitteesitamisega.

Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel alaline elukoht, mis vastab

elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Kinnipeetava vanavanemad on andnud kirjalikud nõusolekud kinnipeetava sinna elama asumiseks.

Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Samas nähtub kaitsja seletusest maakohtu istungil, et tegemist on kutsekooliharidusega kinnipeetavaga, kes

ilma alkoholita on väga tubli töömees. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust

arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema ja vanavanemad on teda vangistuse ajal toetanud ja on nõus seda tegema ka edaspidi.

Kuna kinnipeetavat on kolmel korral karistatud KarS §424 järgi, on ilmselgelt tegemist isikuga, kel on alkoholiga probleeme ja kes võib olla alkoholi sõltlane. Maakohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on oma probleemist aru saanud ja asunud sellega tegelema juba vangistuses, läbides sotsiaalprogrammi Eluviisitreening.

Samuti on kinnipeetav maakohtu istungil andnud nõusoleku läbida võimaliku vabanemise korral sõltuvusvastane ravi (psühholoogi/psühhiaatri juures).

Eeltoodu arvestades leiab maakohus, et kinnipeetava resotsialiseerumine ühiskonda on tulemusrikkam ja otstarbekam tema vangistusest vabastamise korral tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kuna vabanemine elektroonilise

järelvalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle

kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada

seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel

võimalik suunata, samuti on kontrollitav tema sõltuvusravi ja sellele asumine. Arvestamisele kuulub ka asjaolu, et tegemist on suhteliselt noor inimesega, kellele see on esimene reaalne vangistus.

5

Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust, prokuröri abi seisukohta, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega.

Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise

järelevalve tähtaeg, mis on keskmine aeg ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 6 kuud.

Vastavalt KarS §75 ilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, -1 lg.4 hakkab elektroon kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 07.07.2013.

Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest.

Katseajal allutatakse kinnipeetav KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile

järgmiste nõuete täitmisega:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 5, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- oksul

asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jo peale vangistusest vabanemist

-

alluma ette nähtud ravile

- mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse alkoholi ja mitte suhelda

kriminaalkorras karistatud isikutega

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et kõik kinnipeetavale mõistetud karistused on seotud alkoholi kuritarvitamisega eest. Tööle asumine või

töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kohtades, kus

tarvitatakse alkoholi viibimise keeld ja kriminaalkorras karistatud isikutega ilma

kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab uute kuritegude toimepanemise ning taas alkoholi tarvitamisele asumise ohtu. Kuna kinnipeetav andis

maakohtu istungil nõusoleku sõltuvusravile minemiseks, peab maakohus vajalikuks ravi läbimise kindlustamiseks vormistada see kohustusena. Viimane lisakohustus on

vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt alkoholi kuritarvitamisega. Samas jätab maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna see peab selguma kriminaalhoolduse käigus.

6

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaa

lmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik