1-12-4286/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-4286

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

02.mail 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jane Pajus kaitsja advokaat Aivar Hint osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav J.V, IK XXX, elukoht: XXXXX, kriminaalkorras karistatud

1 korda, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s:

Süüdistus

J.V süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes juhtis elukaaslase L.N. i mootorsõidukit Volvo S40 registreerimismärgiga XXX kuni 01.mail 2012.a. kella 17.27 ajal

Tartus Sõbra tänav 50 juures peatumiseni. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,80 mg/l, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele.

Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kokkuleppe kohaselt prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada J.V KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus 01..-02.mai 2012.a. s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 26.märtsi 2012.a. otsusega mõistetud 2 kuu ja 28 päevase vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 5 kuud ja 26 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada J.V mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb J.V teha (5X30+26)x2= 352 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 1 aasta 6 kuud.

KarS § 69 lg 4 kohaselt on J.V kohustatud üldkasuliku töö sooritamise tähtajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas;

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 83 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendmootorsõiduk Volvo S40 registreerimismärgiga XXX.

KrMS § 142 lg 1 ja 2 alusel taotleb prokurör kohtult sõiduki arestimist konfiskeerimise tagamiseks ja võõrandamise tõkestamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.

Prokurör taotles kokkulepet sõlmides KarS § 83 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendmootorsõiduk Volvo S40 registreerimismärgiga XXX. Konfiskeerimise tagamiseks ja võõrandamise tõkestamiseks kohaldada KrMS § 142 lg 1 ja 2 taotleb prokurör kohtult sõiduki arestimist. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärgiks tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine, kusjuures vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale ning KarS § 83 lg 3 p 1 alusel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi erandina ka siis, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta vähemalt kergemeelsusega on kaasa aidanud vahendi kasutamisele süüteo toimepanemisel.

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse J.V tahtlikus kuriteos, mis seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Ka varasemalt on teda korduvalt samasuguste õigusrikkumiste eest karistatud, muuhulgas kriminaalkorras 2012.a. märtsis. Kuna nii varasema kuriteo kui ka süüdistuse kohaselt käesolevas kriminaalasjas menetletava kuriteo on süüdistatav toime pannud sõiduautoga Volvo S40 registreerimismärgiga XXX, siis on põhjendatud nimetatud sõiduauto konfiskeerimine kuriteo toimepanemise vahendina.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kuni Maanteeameti liiklusregistrisse on sõiduauto Volvo S40 registreerimismärgiga XXX omanikuna kantud L.N. , kes on süüdistatava J.V elukaaslane. Samast nähtub, et üheks sõiduki kasutajaks on dokumenti märgitud J.V.

Toimiku lk. 20 õiendi kohaselt puudub J.V mootorsõiduki juhtimisõigus ja juhiluba.

Tunnistaja L.N. i ülekuulamisest nähtub, et sõiduk kuulub temale. Tunnistaja sõnul oli ta teadlik, et J.V puudub juhtimisõigus. Eelmise kuriteo toimepanemise ajal lubas tunnistaja enda sõnul J.V autot juhtima olles teadlik, et viimane on alkoholijoobes.

Seega on tuvastatud, et kolmas isik, s.o süüdistatava elukaaslane, vähemalt kergemeelselt võimaldas J.V kahel korral juhtida mootorsõidukit teades, et viimasel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ning et isik on alkoholijoobes. Eeltoodu põhjal on eeluurimiskohtunik seisukohal, et esineb seaduslik alus kolmandale isikule

L.N. ile kuuluva sõiduauto Volvo Seija S40 arestimiseks, et tagada selle konfiskeerimine kuriteo toimepanemise vahendina KarS § 83 alusel.

Menetluskuludena kuulub J.V-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt

KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Kohtunik leiab, et põhjendatud on väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine isikule osade kaupa pikema tähtaja jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud J.V vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka poolt eelvangistuses viibitud J.V aeg 01.-02.mai 2012.a, s.o kaks (2) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista

J.V-le kaks (2) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu J.V-le

26.märtsi 2012.a. otsusega mõistetud kahe (2) kuu kahekümne kaheksa (28) päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista viis (5) kuud kakskümmend kuus J.V-le

(26) päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis J.V-le

KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kolmsada viiskümmend kaks (352) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha ühe (1) aasta kuue (6) kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle J.V pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas –

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata

Tartu Vangla J.V

kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 142 lg 1 ja 2 alusel arestida konfiskeerimise tagamiseks ja võõrandamise tõkestamiseks L.N. ile kuuluv sõiduauto Volvi S40 registreerimismärgiga XXX. KarS § 83 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendmootorsõiduk Volvo S40 registreerimismärgiga XXX.

KrMS § 180 alusel välja mõista J.V-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kakssada seitseteist (217) eurot 50 senti ja kaitsjatasu viiskümmend seitse (57) eurot 60 senti.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates J.V kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik