Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
1-09-1474/16 AI generated

1-09-1474/16 · 1-09-1474/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-09-1474/16
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

1 Ärakiri K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tiit Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 03.05.2012.a., Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-1474 Avalduse sisu Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus asenduskaristuse määramiseks D.G-le Menetlusosalised Avalduse esitaja: Riigi Tugiteenuste Keskus Võlgnik: D.G, isikukood: xxx, elukoht: xxxx RESOLUTSIOON: Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus ...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 1-09-1474/16

1 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik Tiit Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht 03.05.2012.a., Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-09-1474

Avalduse sisu Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus asenduskaristuse määramiseks D.G-le

Menetlusosalised Avalduse esitaja: Riigi Tugiteenuste Keskus

Võlgnik: D.G, isikukood: xxx, elukoht: xxxx

RESOLUTSIOON:

Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus rahuldada.

Asendada D.G-le Viru Maakohtu 12.10.2009.a. kohtuotsusega nr 1-09-1474

KarS § 329 järgi mõistetud rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära, s.o summas

5000 krooni ehk 319,56 eurot, ja KarS § 121 järgi mõistetud rahaline karistus 180 miinimumpäevamäära, s.o. summas 9000 krooni ehk 575,20 eurot, 93 (üheksakümmend kolm) päevase vangistusega.

KarS § 69 alusel asendada D.G-le mõistetud vangistus 186 (ükssada

kaheksakümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 5 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada D.G Viru Vangla

Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumis-

kontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Kohtumääruse ärakiri kätte toimetada menetlusosalistele ja kohtutäitur Terje Tšapisele.

2 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Maakohtu 16.09.2009 kohtuotsusega nr 1-09-1474 tunnistati D.G süüdi KarS

§ 329 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o

summas 5000 krooni, ning KarS § 121 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 180

päevamäära ulatuses, s.o. summas 9000 krooni. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati

üksikkaristustest raskeimat ning mõisteti lõplikuks karistuseks rahaline karistus 280 miinimumpäevamäära ehk 14 000 krooni riigi tuludesse. 28.03.2012 saabus kohtule Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus koos lisadega (Viru Maakohtu 16.09.2009.a. kohtulahend nr 1-09-1474 ning kohtutäituri teade täitmise võimatusest täiteasjas 169/2009/2835) D.G-le mõistetud rahalise karistuse summas 14 000 krooni ehk 894,76 eurot asendamiseks ™S § 206 lg 2 alusel. Avaldusest nähtub, et asjas pole toimunud ühtegi laekumist. Samuti on isikul tasumata sama asja raames väljamõistetud muud rahalised kohustused. Tasumata on ka teise kriminaalasja raames riigi kasuks väljamõistetud rahalised nõuded. Pole tõenäoline, et isik tasuks nõuded tähtaegselt.

Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldusele lisatud kohtutäitur Terje Tšapise poolt koostatud

vastuse kohaselt on Viru Maakohtu 16.09.2009 otsuse nr 1-09-1474 ja sissenõudja Eesti Vabariigi avalduse alusel algatatud täiteasi 169/2009/2835, mille sisuks on rahaline karistus

14 000 krooni. Maksu- ja Tolliameti andmetel puudub D.G maksustatav tulu.

Täitemenetluse käigus on arestitud võlgniku arvelduskontod AS-is SEB Pank. Rahalisi laekumisi arestimise aktide alusel toimunud ei ole. Kohtutäiturile teadaolevalt D.G muud registervara ei oma. Samuti puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane

katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Kohtutäitur oli seisukohal, et nõude rahuldamine võlgniku poolt täitmistähtaja jooksul ja enne nõude aegumist on ebatõenäoline.

24.04.2012 toimunud kohtuistungil arutas kohus Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldust D.G-le mõistetud rahalise karistuse täitmisele pööramiseks. D.G selgitas istungil

kohtule, et on olnud pikalt töötu ning teinud vaid juhutöid. Rahaline karistus on tasumata, kuna tal ei ole rahalisi vahendeid. Samas on isik väljendanud nõusolekut teha ÜKTd.

™S § 206 lg 2 sätestab, et kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise

tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma

tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse

kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel

kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse

asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise

karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule

kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. KarS § 70 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust.

3 KarS § 69 lg 1 sätestab, et mõistes kuni kaheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud.

KarS § 69 lg 4 sätestab, et üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

Kohus leiab, et Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus D.G-le mõistetud rahalise

karistuse 280 päevamäära, s.o summas 14000 krooni ehk 894,76 euro asendamiseks on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest võlgnikul D.G puuduvad rahalised

vahendid rahalise karistuse tasumiseks, samuti puudub tal vara, millele sissenõuet pöörata.

Võlgniku D.G nõusolekul kuulub talle asenduskaristusena mõistetav 93 päeva vangistust asendamisele 186 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 5 kuud. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus KarS § 69, 70; ™S § 206 lg 2; KrMS § 417, 432 lg 3 sätteist.

Kohtunik

(allkiri)

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus

18. mail 2012. a.

№oremreferent

Lea Herne