1-12-2507/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-12-2507

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprillil 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number 1-12-2507 (11230115591)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Helle Koppel

Tõlk Diana Smirnova

Kriminaalasi M.S KarS § 424 süüdistuses järgi lühimenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 03.04.2012.a

Prokurör

Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav M.S – isikukood: XXX;

kodakondsuseta; elukoht: XXX; keskharidus; õpib kaugõppes ; töötab juhutöödel sadamas; kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 18.11.2011.a otsusega KarS §

257 ja § 200 lg 2 p 9 järgi vangistusega 2 aastat ja 8 kuud (millest eelvangistusena kantud 6 päeva), KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel kuulub kohesele ärakandmisele 2 kuud vangistust, 2 aastat 5 kuud ja 24 päeva mõisteti tingimisi

3-aastase katseajaga. Seoses edasikaebamisega otsus

tervikuna jõustumata ning kõigi süüdistatavate osas

täitmisele pööramata. Korduvalt karistatud väärtegude

eest (tasumata 10 rahatrahvi); tõkend – elukohast

lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 01.11.2011.a)

Kaitsja advokaat Kristina Suvalova

2

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada M.S KarS § 424 karistuseks mõista 3

järgi ning kuud vangistust vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 kuu

vangistuse) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda

. kantuks 1 päeva eelvangistust

KarS § 74 alusel ei pöörata mõistetud vangistust (1 kuu ja 29 päeva) täitmisele, kui M.S

ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja 2-aastase katseaja kestel järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud . kontrollnõuded

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Tallinna Vangla KrHO juhatajal määrata M.S-ile kriminaalhooldaja.

Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest..

2. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 mootorsõiduki alusel ära võtta M.S-ilt

juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks.

3. Välja mõista M.S ’lt menetluskulud riigieelarve tuludesse

: määratud

kaitsjale makstud tasu

(üheksakümmend kaks eurot ja 60 senti) kaitsjale 95,60 eurot ,

toimikumaterjalidest koopiate tegemise kulud (45 senti), joobe tuvastamisega 0,45 eurot tekkinud kulud kokku (seitsekümmend kaks) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev 72 eurot sundraha (nelisada kolmkümmend viis) . 435 eurot

Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades Rahandusministeeriumi arvele alates kohtuotsuse jõustumisest

nr 10220034796011

SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank Pangas, viitenumber mõlemal juhul

2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-12-2507 ja süüdimõistetu nimi.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist.

SÜÜDISTUS M.S juhtis 01.11.2011a. kella 00.50 ajal Harjumaal, Tallinnas, Pae tn. 17 maja

juures mootorsõidukit BMW 316I registrimärgiga XXXolles joobeseisundis, s.o. narkojoobes.

3

Sellega rikkus M.S liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid: juht ei tohi olla

joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise,

psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani M.S toime järgi KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad

Prokurör leidis, et M.S süü mootorsõiduki juhtimises narkojoobes on tõendamist

leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Taotles M.S

süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning tema karistamist vangistusega 3 kuud, mida lühimenetluse tõttu vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele jääb 2 kuud vangistust ning seda KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga. KarS § 68 lg 1 alusel kantuks lugeda 1

päev eelvangistust. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel M.S-ilt ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks kuuks.

Kuna jõustumata on 18.11.2011.a. otsusega mõistetud karistus, siis liitkaristuse saab lahendada täitmiskohtunik pärast mõistetud karistuse täitmisele pööramist esimeses asjas.

Kaitsja nõustus prokuröriga süüteo tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas. Toetas prokuröri

taotlust ka mõistetava põhikaristuse osas, kuid lisakaristuse osas palus arvesse võtta, et M.S elab Maardus, töötab aga Kopli sadamas ning sinna jõudmine on raske, töö on

õhtuti ja ka öösel, mistõttu palus juhtimisõiguse ära võtta minimaalses ulatuses. Palus võimaldada menetluskulud tasumist osade kaupa.

Süüdistatav tunnistas end süüdi ja kahetses toimepandut. Palus alles jätta juhtimisõiguse. Ühtlasi taotles menetluskulude maksmist osade kaupa vähemalt 10 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

Kohus leiab, et M.S süü mootorsõiduki juhtimises narkojoobes on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega:

- Narkojoove on tõendatud M.S terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr. 285/1, kus

01.11.2011.a kell 01:35 on fikseeritud süüdistatava silmade sidekestade punetus, värin laugudes, rombergi asendi ebastabiilsus ja sõrme-nina katse ebastäpsus (tl. 8). Wismari Haigla labori sõeluuring on andnud positiivse tulemuse kanepi suhtes (tl. 11). Arst on jõudnud

järeldusele, et M.S esineb joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste

funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise aine tarvitamise tulemusena (tl.8). Ainete lõplikuks tuvastamiseks oli M.S-ilt haiglas võetud uriiniproov saadetud EKEI-

sse. Ekspert M. Liiv on andnud arvamuse, et M.S uriiniproov sisaldas tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH), s.o. narkootilist ainet (tl.12)

- Tunnistaja O. Dmitrijevi ütlustest nähtub, et 01.11.11 kell 00:50 Pae 17 maja juures peatasid nad patrullis olles mootorsõiduki BMW registrimärgiga XXX, rooli taga istus M.S . Suhtlemise käigus ta märkas, et M.S käitumine on imelik; segane kõne,

häiritud reaktsioonikiirus, häiritud koordinatsioon, väga suured pupillid. M.S ise

4

ütles, et suitsetas reedel kanepit. Otsustasid toimetada M.S Wismari Haiglasse ekspertiisi (tl. 14-15).

- Kohtueelses menetluses on M.S kahtlustatavana 01.11.11 kinni peetud (tl. 3-6)

ning ta on andnud ütlusi, mille kohaselt tunnistab mootorsõiduki juhtumist narkojoobes, kahetseb puhtsüdamlikult. Maardus ööklubis oli ta tarbinud narkootilist ainet marihuaanat.

01.11.11 öösel tuli ta oma sõbra autoga Tallinna. Sõitsid sõpradega koos Majaka tn. poolt

Lasnamäe suunas mööda Pae tänavat. Sõitis rahulikult, enda arvates liikluseeskirju ei

rikkunud, kui ühel hetkel nägi selja taga talle järgi sõitvat ning vilkurtuledega

peatumismärguannet andvat politseisõidukit. Koheselt peatas tema juhitud sõiduauto BMW (XXX). Politseinik läks tema dokumentidega politseisõidukisse ning mõne aja pärast naastes

küsis tema käest, kas tal on varasemalt olnud kokkupuudet narkootilise ainega. Vastas jaatavat, mille peale toimetati ta Wismari Haiglasse. Ise ei tundnud end joobnud olekus olevat ja autot juhtima asudes arvas, et on kaine (tl. 16-17).

-Karistusregistri väljavõttest nähtub, et narkootilist ainet ei tarvitanud M.S esmakordselt. Teda on NPALS §151 järgi karistatud rahatrahviga. Erinevate väärtegude eest mõistetud rahatrahvidest on 10-l juhul trahv siiani tasumata.

Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et tuvastatud on M.S poolt 01.11.11

narkojoobes mootorsõiduki juhtimine, sellise tegevusega on M.S rikkunud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

KarS § 424 järgi kui joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus M.S süüst, arvestab kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 424 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade

rikkumisega soetud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt.

M.S, kes ametlikult ei tööta ning kellel püsiv igakuine sissetulek puudub, samuti kellel on tasumata 10 varasemat rahatrahvi, ei ole kohtu arvates võimalik karistada rahalise

karistusega. Selline karistus ei oleks tema puhul täidetav, sest süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnevad ka menetluskulud. Kuna liiklusalaste väärtegude eest on teda varem karistatud

korduvalt rahatrahvidega, ei ole selline karistusliik suutnud teda ka mõjutada mitte enam toime panema uusi süütegusid.

Arvestades karistust kergendava asjaoluna M.S puhtsüdamlikku kahetsust, nõustub kohus prokuröri taotlusega karistada M.S KarS § 424 järgi 3-kuulise vangistusega, mis on tunduvalt alla keskmist sanktsiooni määra. Mõistetavat karistust tuleb vähendada ühe kolmandiku võrra, sest asja arutamine toimus lühimenetluses ning KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata ka eelvangistuses viibitud aeg.

5

Mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest leiab kohus, et otstarbekohane on M.S-ile mõistetud lühiajaline vangistus jätta tingimisi täitmisele

pööramata, kui M.S 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.

Narkojoobes autot juhtides seadis M.S ohtu mitte ainult enda, vaid ka teiste

kaasliiklejate elu ja tervise, mistõttu peab kohus põhjendatuks KarS § 50 lg 1 p 1 alusel

kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda kaheks kuuks nagu taotles prokurör. Lisakaristuse kohaldamine teenib õiguskorra kaitsmise huvisid ja peab oma mõju avaldama ka M.S-ile. Iga joobes rooli istunud isik peab arvestama, et tema

teole järgneb karistus ning lisaks põhikaristusele on seadusandja ette näinud lisakaristuse

kohaldamise võimaluse, seda just isiku mõjutamiseks seaduskuulekale käitumisele selgelt tunnetatava piirangu kaudu.

Erinevaid liiklusseaduse nõudeid rikkudes on M.S varasemalt karistatud

rahatrahvidega seitsmel korral ning teda võib pidada süstemaatiliseks liikluseeskirja rikkujaks.

Kuigi M.S on eelnevalt karistatud ka Harju Maakohtu 18.11.2011.a otsusega, ei arvesta kohus eelnimetatud kohtuotsusega mõistetud karistust käesoleva kriminaalasja raames mõistetava karistuse juures, kuna seoses edasikaebamisega on Harju Maakohtu 18.11.11 otsus

tervikuna jõustumata ning kõigi süüdistatavate osas täitmisele pööramata. Pärast nimetatud otsuse täitmisele pööramist saab liitkaristuse lahendada täitmiskohtunik.

Menetluskulud.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks joobe tuvastamisega tekkinud

kulud, määratud kaitsjale makstutud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 435 eurot.

Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda ositi 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest

Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306, 311 - 313.

Kohtunik