1-09-18287/29 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. mai 2012.a Tallinn

Kriminaalasja number

1-09- 18287 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Pavel Gontšarov ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tõlk

Alina Koop Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 03. aprill 2012.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi R.S-i süüdistus KarS §209 lg 2 p 1, 3 – 22 lg 2; § 209 lg 2 p 1; § 345 lg 1 – 22 lg 2 ja § 349 järgi ning A Di süüdistus KarS § 209 lg 1 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 31.01.2012.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja adv Natalia Lausmaa Prokurör Vallo Kariler

Süüdistatav R.S

isikukood XXX, kodakondsuseta, elukoht xxxxxxxxxx, varem kaheksal korra kohtu poolt karistatud, viimati 15.01.2007.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2, § 200 lg 2 p 7, 8, 9 ja 349 järgi 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga. Kaitsja Adv Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 31. jaanuari 2012.a otsus muutmata ning apellatsioon rahuldamata.

Välja mõista R.S-ilt riigieelarve tuludesse 172.80 eurot (ükssada seitsekümmend kaks eurot ja 80 senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

2

Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ( ning nõude liik).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni

esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega

tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 31.01.2012.a otsusega tunnistati R.S süüdi KarS § 209 lg 2 p 1; KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 22 lg 2 järgi ja karistati 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, KarS § 345 lg 1 ja § 22 lg 2 järgi 4-kuulise vangistusega ja KarS § 349 järgi 3-kuulise vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 6 kuud arvati karistusaja hulka, kandmata karistuseks jäi 1 aasta vangistust. KarS §

65 lg 2 ja 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust 15.01.2007.a otsusega mõistetud kandmata karistuse (3 aastat 4 kuud ja 29 päeva) võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4

aastat 4 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaja alguseks arvati tema karistuse kandmisele asumise päev.

Tsiviilhagid rahuldati ja R.S-ilt mõisteti välja SMS Laen AS kasuks 901,18 eurot,

Raha24 OÜ kasuks 784,86 eurot; Placet Group OÜ kasuks 234,88 eurot; Ferratum Estonia OÜ kasuks 225,30 eurot; Krediidikassa AS kasuks 127,82 eurot; Monetti AS kasuks 242,23

eurot; MCB Finance Estonia OÜ kasuks 441eurot (rahuldati osaliselt); OÜ AR Partnerid kasuks 127,82 eurot; Mobile Credit Estonia OÜ kasuks 191.74 eurot (rahuldati osaliselt); Q Ratsanikud PP AS (endise nimega Reval Credit AS, pankrotis) kasuks 3156.67 eurot; Eurex Finants OÜ kasuks 4023,65 eurot.

R.S-ile oli esitatud alljärgnev süüdistus.

R.S-i süüdistatakse selles, et tema varem kelmuse eest karistatud isikuna kihutas koos R S V D võtma ASist Reval Credit laenu summas 20 000 krooni ja veenis teda selleks

kasutama V D võltsitud pangakonto väljavõtet. Selleks andis R.S V D 05.12.2006.a AS-is Hansapank avatud konto nr 221034182456 väljavõtte, millel oli muudetud

konto kasutamise perioodi pikemaks – alates 01.07.2006.a, lisatud oli igakuine töötasu

laekumine OÜ-st Euroest Invest Group summades 4800 krooni kuni 5300 krooni ja

märkimata olid jäetud 05.12.2006, 21.01.2007 ja 22.01.2007 võetud laenud. Samuti oli

kontoväljavõte varustatud võltsitud AS Hansapank Liivalaia kontori templijäljendiga ning võltsitud pangatelleri allkirjaga.

V D esitas 01.02.2007.a Tallinnas, Pärnu mnt 21 asuvas AS-i Reval Credit esinduses

klienditeenindajale taotluse väikelaenu saamiseks summas 20 000 krooni ja koos sellega ka

võltsitud pangakonto väljavõtte, mille alusel sõlmiti AS Reval Credit ja V D vahel

01.02.2007.a väikelaenu leping nr 070210299 ja AS Reval Credit poolt teostati V D pangakontole laenu väljamakse summas 20 000 krooni.

3

Saadud summa kandis V D edasi D B pangakontole, kust see kolmandate isikute osalusel kuriteo toimepannud isikutele üle anti.

Seega kihutas R.S koos R S V D AS-i Reval Credit klienditeenindajas ebaõige

ettekujutuse loomisele tehingu sõlmimise eelduseks oleva dokumendi ja selles sisalduvate

andmete tegelikkusele vastavuse osas ning ebaõige ettekujutuse loomisele V D tegeliku

varalise seisundi osas, mille tulemusena teostati AS-i Reval Credit poolt varakäsutus

laenusumma ulatuses ning mille tulemusena R.S koos V D ja R S said ebaseaduslikult varalist kasu.

Samuti tema varem kelmuse toimepannud isikuna kihutas koos R S V D võtma OÜ-st Eurex

Finants laenu summas 15 000 krooni ja veenis teda selleks kasutama V D võltsitud pangakonto väljavõtet.

Selleks andis R.S V D 05.12.2006.a AS-is Hansapank avatud konto nr

xzxxxxxxxx väljavõtte, millel oli muudetud konto kasutamise perioodi pikemaks – alates

01.07.2006.a, lisatud oli igakuine töötasu laekumine OÜst Euroest Invest Group summades 4800 krooni kuni 5300 krooni ja märkimata olid jäetud 05.12.2006, 21.01.2007 ja 22.01.2007 võetud laenud. Samuti oli kontoväljavõte varustatud võltsitud AS Hansapank Liivalaia kontori templijäljendiga ning võltsitud pangatelleri allkirjaga.

V D esitas 05.02.2007.a Tallinnas, Pronksi 7 asuvas OÜ Eurex Finants esinduses

klienditeenindajale taotluse laenu saamiseks summas 15 000 krooni ja koos sellega ka

võltsitud pangakonto väljavõtte, mille alusel sõlmiti OÜ Eurex Finants ja V D vahel

07.02.2007.a laenuleping nr LT-70063-070207 ja OÜ Eurex Finants poolt teostati V D pangakontole laenu väljamakse summas 14 500 krooni. Saadud summa võttis V D oma pangakontolt sularahas välja ja osa saadud rahast andis üle R.S-ile ning R S.

Saadud summa kandis V D edasi D B pangakontole, kust see kolmandate isikute osalusel kuriteo toimepannud isikutele üle anti.

Seega kihutas R.S koos R S V D OÜ Eurex Finants klienditeenindajas ebaõige

ettekujutuse loomisele tehingu sõlmimise eelduseks oleva dokumendi ja selles sisalduvate

andmete tegelikkusele vastavuse osas ning ebaõige ettekujutuse loomisele V D tegeliku

varalise seisundi osas, mille tulemusena teostati OÜ Eurex Finants poolt varakäsutus

laenusumma ulatuses ning mille tulemusena R.S koos V D ja R S said ebaseaduslikult varalist kasu.

Seega pani R.S toime KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 ning § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti kihutas ta A D sõlmima Tele2 Eesti AS-iga lepinguid mobiiltelefonide järelmaksuga ostmiseks ja liitumislepingute sõlmimiseks selleks, et A D annaks pärast mobiiltelefonide ja kõnekaartide saamist need talle üle, lubades A Dile selle eest tasu.

15.05.2007.a sõlmis A D kõnekeskuse vahendusel lepingulise salasõna alusel Tele2 Eesti

ASiga sideteenuste osutamise lepingu GSM numbri 58371511 paketi Extra 300 tingimustel

kasutamiseks, sideteenuse osutamise lepingu GSM numbri xxxxxxxxxxx paketi Extra 300

tingimustel kasutamiseks, sideteenuste osutamise lepingu GSM numbri xxxxxxxxxxxxx

paketi Extra 300 tingimustel kasutamiseks, järelmaksulepingu mobiiltelefoni №kia N80-1

(IMEI koodiga xxxxxxxxxxxx) maksumusega 5130 krooni, ostuks, järelmaksulepingu

mobiiltelefoni Sony Ericsson W880i (IMEI koodiga xxxxxxxxxxx) maksumusega 5400

krooni, ostuks ja järelmaksulepingu mobiiltelefoni Sony Ericsson W880i (IMEI koodiga xxxxxxxxxxxxx) maksumusega 5400 krooni, ostuks.

4

24.05.2007.a sõlmis A D kõnekeskuse vahendusel lepingulise salasõna alusel Tele2 Eesti ASiga sideteenuse osutamise lepingu GSM numbri xxxxxxxxxx paketi Extra 300 tingimustel

kasutamiseks ja järelmaksulepingu mobiiltelefoni Sony Ericsson W810i (IMEI koodiga xxxxxxxxxxxxx) maksumusega 2970 krooni, ostuks.

Samuti sõlmis A D kõnekeskuse vahendusel lepingulise salasõna alusel Tele2 Eesti ASiga

24.05.2007.a mobiiltelefoni Sony Ericsson W800i (IMEI koodiga xxxxxxxxxxxx) maksumusega 4140 krooni, juurdeostuks GSM numbrile xxxxxxxxxxxxx ja 25.05.2007.a

mobiiltelefoni Sony Ericsson W850i (IMEI koodiga xxxxxxxxxxxxx) maksumusega 4500 krooni, juurdeostuks GSM numbrile xxxxxxxxxxxx.

Mobiiltelefonid ja kõnekaardid väljastati Tele2 Eesti AS laost 15.05.2007.a ja 24.05.2007.a

kullerteenuse abil A Di lepingulisele postiaadressile ja A D andis need seejärel üle R.S-ile

, mistõttu R.S sai varalist kasu mobiiltelefonide maksumuse ja

kõnekaartide kasutamisega saadud teenuste maksumuse ulatuses. 25.05.2007.a saadud mobiiltelefoni Sony Ericsson W850i tagastas A D Tele2 Eesti ASile.

Seega, R.S , kihutas A D teadlikult kauba müüjale ja teenuse osutajale ebaõige

ettekujutuse loomisele tegelikult tehingute alusel kauba saanud ja teenuseid kasutava isiku

osas ning seoses sellega ka saadud kauba ja teenuste eest tasumise maksmise osas, mille

eesmärgiks oli saada ebaseaduslikult varalist kasu, mistõttu pani varem kelmuse eest

karistatud isikuna toime kelmuse toimepanemisele tahtliku kallutamise, s.o. kihutamise teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisele varalise kasu saamise eesmärgil, s.o. KarS § 209 lg 2 p 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema varem kelmuse eest karistatud isikuna, kasutades enda valduses olevaid V D AS

Hansapank internetipanga paroole sõlmis V D nõusolekuta ja tema isikuandmeid,

arvelduskonto numbrit ning kontaktandmeid kasutades kohtueelse uurimisega tuvastamata

kohas interneti teel 21.01.2007.a V D nimel laenulepingu OÜga Raha24 laenu saamiseks

summas 3000 krooni ja ASiga Monetti laenu saamiseks summas 3200 krooni ning 22.01.2007.a OÜga Mobile Credit Estonia laenu saamiseks summas 3000 krooni. Nimetatud

laenusummad kanti üle V D ASi Hansapank kontole nr xxxxxxxxxxxxx, kuskohast R.S kandis 4000 krooni R S pangakontole ja 4625 krooni enda pangakontole.

Samuti tema varem kelmuse toimepannud isikuna, kasutades enda valduses olevaid V B AS

Hansapank internetipanga paroole sõlmis V B nõusolekuta ja tema isikuandmeid,

arvelduskonto numbrit ning kontaktandmeid kasutades kohtueelse uurimisega tuvastamata kohas interneti teel 26.02.2007.a V B nimel laenulepingu OÜga SMS Laen laenu saamiseks summas 3000 krooni. Nimetatud laenusumma kanti samal kuupäeval üle V B ASi Hansapank kontole nr xxxxxxxxxxxx ja R.S kandis saadud rahasumma edasi oma tuttava J N

pangakontole, kuskohast see J N elukaaslase J B poolt sularahas välja võeti ja R.S-ile üle anti.

Samuti tema varem kelmuse toimepannud isikuna, kasutades enda valduses olevaid A D AS

SEB internetipanga paroole sõlmis A D nõusolekuta ja tema isikuandmeid, arvelduskonto

numbrit ning kontaktandmeid kasutades Tallinnas asuvas internetiklubis interneti teel

07.03.2007.a laenulepingu Ai D nimel OÜga SMS Laen laenu saamiseks summas 3000 krooni ja OÜga Raha24 laenu saamiseks summas 3000 krooni. Nimetatud laenusummad kanti samal kuupäeval üle A D ASi SEB kontole nr xxxxxxxxxxx ja R.S kandis saadud

rahasumma edasi oma tuttava Lv I pangakontole, kelle kontot ta kasutas ja kuskohast laekunud summad välja võttis.

5 Samuti tema varem kelmuse toimepannud isikuna, kasutades enda valduses olevat A S Eesti

Vabariigi passi nr xxxxxxxxxx, sõlmis kõigepealt 17.09.2007.a AS Hansapank Lilleküla

kontoris, aadressil Tallinn, Tulika 31/Endla 45 A S nimele arvelduskonto lepingu konto nr xxxxxxxxxxxxxxxx avamiseks ja deebetkaardi lepingu konto kasutamiseks, sõlmis seejärel A

S pangakontot ja tema isikuandmeid kasutades kohtueelse uurimisega tuvastamata kohas

interneti teel 17.09.2007.a A S nimel laenulepingu SMS Laen OÜga laenu saamiseks 3000

krooni suuruses summas, Raha24 OÜga laenu saamiseks 2000 krooni suuruses summas ja Placet Group OÜ-ga laenu saamiseks 2000 krooni suuruses summas. Nimetatud laenusummad

kanti samal kuupäeval üle A S AS Hansapank kontole nr xxxxxxxx, kuskohast laekunud rahasummad R.S samal päeval sularahas välja võttis. 18.09.2007.a sõlmis R.S A S nimel laenulepingu Ferratum Estonia OÜga laenu saamiseks 1000 krooni suuruses summas, Krediidikassa OÜga laenu saamiseks 2000 krooni summas ja Raha24 OÜga laenu saamiseks 4000 krooni suuruses summas.

Nimetatud laenusummad kanti samal kuupäeval üle A S AS Hansapank kontole nr

xxxxxxxxxxxxxxx, kuskohast R.S 3250 krooni sularahas välja võttis ja 3750 krooni Raha24 OÜle ja Ferratum Estonia OÜle 18.09.2009.a võetud laenude eest tasumiseks tagasi kandis. 19.09.2007.a sõlmis R.S A S nimel laenulepingu Ferratum Estonia OÜga laenu saamiseks 3000 krooni suuruses summas ja Placet Group OÜga laenu saamiseks 3000 krooni

suuruses summas. Nimetatud laenusummad kanti samal kuupäeval üle A S AS Hansapank kontole nr xxxxxxxxxxx, kuskohast R.S enne Placet Group OÜlt laenu taotlemist neile varasema võla summas 2600 Ferratum Estonia OÜlt saadud laenu arvelt tagastas. Placet Group OÜlt saadud 3000 krooni võttis R.S sularahas välja. 20.09.2007.a sõlmis R.S A S nimel laenulepingu Raha24 OÜga laenu saamiseks

4000 krooni suuruses summas, teostades enne seda Raha24 OÜle varasema võla katteks tagasimakse 4900 krooni suuruses summas. Raha24 OÜlt 20.09.2007.a A S AS Hansapank kontole nr xxxxxxxxxxx laekunud 4000 krooni võttis R.S sularahas välja.

21.09.2007.a sõlmis R.S A S nimel laenulepingu Mobile Credit Estonia OÜga

laenu saamiseks 3000 krooni suuruses summas. Nimetatud laenusumma kanti samal kuupäeval üle A S AS Hansapank kontole nr xxxxxxxxxxx, kuskohast R.S selle sularahas välja võttis.

01.10.2007.a sõlmis R.S A S nimel laenulepingu AR Partnerid OÜga laenu saamiseks summas 1000 krooni. Nimetatud laenusumma kanti samal kuupäeval üle A S AS Hansapank kontole nr xxxxxxxxxxxx, kuskohast R.S selle sularahas välja võttis.

08.10.2007.a sõlmis R.S A S nimel laenulepingu SMS Kiirlaen OÜga laenu saamiseks 2000 krooni suuruses summas. Nimetatud laenusumma kanti samal kuupäeval üle A S AS Hansapank kontole nr xxxxxxxxxxxx, kuskohast R.S selle sularahas välja võttis.

Selliselt tekitas R.S laenu väljastavates isikutes ebaõige ettekujutuse tegelikult

laenu taotleva isiku osas, vältides sellega laenuandja poolset krediidivõimelisuse kontrolli

tegelikult laenu võtva isiku suhtes ja ülevaadet tema varalisest seisundist, saades selliselt

ebaseaduslikult varalist kasu ja isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime

korduvalt tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamised, s.o. kelmused, mis on kvalifitseeritavad KarS § 209 lg 2 p 1 järgi.

R.S-i süüdistatakse samuti selles, et tema kihutas koos R S V Dt 01.02.2007.a

Tallinnas, Pärnu mnt 21 asuvas ASi Reval Credit esinduses esitama klienditeenindajale

6

väikelaenu saamiseks summas 20 000 krooni, võltsitud AS Hansapank konto nr

xxxxxxxxxxxx väljavõtet, millel oli muudetud konto kasutamise perioodi pikemaks – alates

01.07.2006.a, lisatud oli igakuine töötasu laekumine OÜst Euroest Invest Group summades 4800 krooni kuni 5300 krooni ja märkimata olid jäetud 05.12.2006, 21.01.2007 ja 22.01.2007 võetud laenud. Samuti oli kontoväljavõte varustatud võltsitud AS Hansapank Liivalaia kontori templijäljendiga ning võltsitud pangatelleri allkirjaga. Esitatud võltsitud kontoväljavõtte alusel sõlmiti AS Reval Credit ja V D vahel 01.02.2007.a väikelaenu leping nr 070210299 ja AS Reval Credit poolt teostati V D pangakontole laenu väljamakse summas 20 000 krooni.

Samuti selles, et tema kihutas koos R S V Dt 05.02.2007.a Tallinnas, Pronksi 7 asuvas OÜ Eurex Finants esinduses esitama klienditeenindajale laenu saamiseks summas 15 000 krooni,

võltsitud AS Hansapank konto nr xxxxxxxxxxxxx väljavõtet, millel oli muudetud konto

kasutamise perioodi pikemaks – alates 01.07.2006.a, lisatud oli igakuine töötasu laekumine OÜst Euroest Invest Group summades 4800 krooni kuni 5300 krooni ja märkimata olid jäetud

05.12.2006, 21.01.2007 ja 22.01.2007 võetud laenud. Samuti oli kontoväljavõte varustatud

võltsitud AS Hansapank Liivalaia kontori templijäljendiga ning võltsitud pangatelleri allkirjaga. Esitatud võltsitud kontoväljavõtte alusel sõlmiti OÜ Eurex Finants ja V D vahel 07.02.2007.a laenu leping nr LT-70063-070207 ja OÜ Eurex Finants poolt teostati V D pangakontole laenu väljamakse summas 14 500 krooni.

Seega pani ta toime kihutamised võltsitud dokumendi kasutamisele, mille eesmärgiks oli omandada õigusi, s.o. KarS § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

R.S-i süüdistati samuti selles, et tema esitas 17.09.2007.a ASi Hansapank Lilleküla kontoris, aadressil Tallinn, Tulika 31/Endla 45 pangatellerile A S nimele väljastatud kehtiva Eesti Vabariigi passi nr xxxxxxxxxxxx ja sõlmis selle alusel A S nimele arvelduskonto

lepingu konto nr xxxxxxxxxx avamiseks ning deebetkaardi lepingu konto kasutamiseks, eesmärgiga kasutada A S nimele avatud arvelduskontot laenude võtmiseks A S nimele, kuid võetud laenude ulatuses isikliku varalise kasu saamiseks.

Seega pani R.S toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o. tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, mis on kvalifitseeritav KarS § 349 järgi.

APELLATSIOONI SISU

R.S-i kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue, õigeksmõistva otsuse tegemist. Apellatsiooni põhjendused on järgmised.

R.S ei ole ennast süüdi tunnistanud. Kaitsja esitab apellatsioonis R.S-i selgitused kuriteoepisoodide kohta ja märgib, et R.S-i süü ei ole tõendatud.

Episoodides V. Dga pidas kohus ebausaldusväärseks R.S-i seletusi selle kohta, nagu

oleks ta seal osalenud V. D palvel ainult tõlgina. Kohus leidis, et kõigis tegutsevates

laenukontorites oleks tegevus takistatud, kui seal puuduks vene keelt valdavad töötajad.

Apellant leiab, et see asjaolu, kas ja kuidas on laenukontor varustatud vene keelt oskava töötajaga, ei oma käesolevas asjas tõenduslikku tähtsust. Tähtsust omab laenuvõtja V. D enda hinnang oma keeleoskusele ja vajadus kaasa võtta keelt oskav vahendaja. V. D osas lõpetas

kohus menetluse ja tema kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et tõepoolest oli laenukontoris töötajaga suhtlejaks R.S, tegelikuks raha laenamise initsiaatoriks oli aga

7

R S, kellele ta ühe saadud laenu 15 000 krooni ka sularahas üle andis. Selle kohta, kes ja millisel viisil võis tema internetipanga paroole kasutada, V. D ütlusi anda ei osanud.

Episoodis A. Diga apellant kuritegelikku käitumist omaks ei võta, möönab, et võttis Dilt

lepinguga saadud mobiiltelefonid ja müüs need maha, kuid kinnitab, et andis saadud raha Dile.

Apellant leiab, et D rõõnab R.S-i, soovides vastutusest vabaneda. R.S leiab, et kohus on alusetult Di ütlusi rohkem usaldanud kui tema omi.

V. G arveldusarve kaudu internetipangas laenude võtmine R.S-i poolt ei ole tõendatud.

V. D on ka ise seletanud, et ta üüris koos R.S-iga korterit. Järelikult võis olla vajadus laenu võtta korteri eest maksmiseks.

V. B episoodis avaldas kohus tõendina O B ütlused ning on tuginenud R.S-i süüdimõistmisel sellele tõendile ja V. B enda ütlustele. V. B kinnitas kohtule, et ta andis oma

internetipanga paroolide kaardi mitte R.S-i, vaid B kätte, keda tundis ja sai selle ka B käest tagasi. B võis eeluurimisel tunnistusi andes olla huvitatud R.S-i süüstamisest, et endalt vastutust ära lükata.

A D episoodis peaks kohus suhtuma A. D seletustesse kriitikaga, mitte ühtki muud tõendit selle kohta, nagu oleks internetipanga kaudu laenu võtnud mitte D ise, vaid R.S, ei ole.

A Sga seotud episoodis pidas kohus küllaldaseks tõendiks selle kohta, et A. S nimelt lepingu

sõlminud ja sularaha välja võtnud isikuks on nimelt R.S, Hansapanga Lilleküla kontori turvavideot ja fotosid pangautomaatide turvakaameratest. Nimetatud lindilt võib küll tavakodaniku nägemiskogemuse alusel tuvastada, et lepingu sõlmijaks ja raha väljavõtjaks ei

ole A. S kuid selle järgi ei ole võimalik üheselt tuvastada, et pangas käinud ja hiljem raha

välja võtnud isikuks on R.S . Isikutuvastamise ekspertiisi ega ka käekirjaekspertiisi asjas tehtud ei ole.

Tavakogemusele tuginevalt võib kaitsja väita, et isik lindistusel on küll mõnevõrra R.S-iga sarnane, kuid eriti sellel videol, mis tehtud panka sisenemisel koridoris, on selgelt näha, et isik ei ole sama. Teadaolevalt on olemas võimalus, et tegemist on sarnase, kuid mitte sama isikuga. Mingeid võrdlusi sarnaste isikutega teostatud ei ole.

Eelnevast lähtuvalt ei ole võimalik tõsikindlalt väita ka seda, et internetipanga kaudu A. S

arveldusarvele võetud laenusummade taotlused esitas nimelt R.S , aga mitte keegi teine. R.S-i süü ei ole tõendatud ja ta tuleks kõigis episoodides õigeks mõista.

Apellant on seisukohal, et kohus on kohaldanud tsiviilhagide suhtes ebaõiget materiaalõiguse sätet.

Kahju tekitamisel õigusvastase teoga, sealhulgas kuriteoga on kohaldatav siiski TsÜS § 150 lg 1, mille kohaselt aegumistähtajaks on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju

hüvitama kohustatud isikust teada sai. TsüS § 150 lg 3 kujutab endast absoluutset nõude aegumise tähtaega, mis tähendab seda, et ei ole võimalik taotleda enam aegumise katkemise ja

peatumise sätete kohaldamist kahju tekitamisest tulenevale nõudele, mis on esitatud hiljem,

kui kümme aastat kahju tekitanud sündmuse toimumisest. Mingil juhul ei ole see säte

8 käesolevas asjas ja ka üldiselt kriminaalmenetluses kohaldatav tavalise kahjunõude esitamise aegumistähtajana.

Antud asjas võiks kohaldamisele kuuluda TsüS § 160 lg 1 p 4, mille kohaselt aegumine

peatub avalduse esitamisega kohtueelses menetluses. TsüS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille

kestel aegumine on peatatud, ei arvata aegumistähtaja hulka. Apellant leiab, et aegumise

katkemist eeluurimise aja võrra käesolevas asjas arvestada ei saa. Käesoleva asja eripäraks on, et see saabus kohtusse juba 2009.a kevadel, aga sisuliselt vaadati see läbi 2012.a jaanuaris,

s.o ajal, kui kehtis kriminaalmenetluse seadustiku uus redaktsioon 01.09.2011.a ja asja

materjale ei esitatud kohtule eeluurimisel kogutud kirjalikest tõenditest koosneva ühtse

toimikuna, vaid üksikute kirjalike tõenditena kohtumenetluse käigus. Prokurör ei pidanud

vajalikuks asja sisulisel arutamisel kohtule esitada mitte ühtki nendest avaldustest, mis olid

esitatud eeluurimisel, vaid esitas kõik tsiviilhagid kohtule alles 2012.a jaanuaris, kusjuures osa neist oli olnud prokuröri kantseleis üle aasta, kuid kohtule neid esitatud ei olnud.

Seoses asjaoluga, et kriminaalasja arutati sisuliselt pärast 01.09.2011.a uue menetlusseadustiku alusel ning prokurör esitas kohtule mitte need avaldused, mis olid esitatud eeluurimisel ajal, vaid juba uued, siis ei saa arvestada aegumistähtaja peatumise aega, kuna

kohtu käsutuses eelnevaid avaldusi ei ole. KrMSRaks § 2-4 kohaselt võib küll nendes

kriminaalasjades, milles eeluurimine on lõpule viidud, tsiviilhagisid esitada kuni kohtuliku uurimise lõpuni, kuid ka selles sättes ei ole viiteid sellele, et neid võidakse esitada hiljem kui üldine kahjunõude esitamise aegumistähtaeg ette näeb.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni, taotlesid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.

Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning taotles apellatsiooni rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära

kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on kõiki kohtuistungil kontrollitud tõendeid analüüsinud

ja kogumis hinnanud ning tulnud põhjendatult järeldusele, et R.S on talle esitatud süüdistuse kogu mahus süüdi. Maakohtu põhjendused on veenvad ja arusaadavad, mistõttu ei

pea kohtukolleegium kohtuotsuse põhiosa asjaolude kordamist vajalikuks. Apellatsiooniga seonduvalt märgib kohtukolleegium järgmist.

V. Dga seotud kuriteoepisoodide kohta on andnud maakohus igati loogilise ja kohtus

kontrollitud tõenditega vastavuses oleva hinnangu (lk 38-41). Kohtukolleegium soostub

kaitsjaga, et neis episoodides ei oma tõepoolest olulist tõenduslikku tähtsust asjaolu, kuidas

üks või teine laenukontor on varustatud vene keelt oskava töötajaga, kuid kohtuotsuse põhistusest tulenevalt ei olegi seda rõhutatud. Millegagi ei ole aga tõendamist leidnud, et V. Dl endal olnuks soov laenu võtta ja R.S-i kui tõlki laenutaotluse esitamisele kaasata.

Vaieldamatult on tõendamist leidnud, et süüdistatavate käsul võttis V. D kaasa üksnes oma

passi ning ta viidi laenuandja juurde, kusjuures laenu võtmise täpseid asjaolusid ta ei

9

teadnudki, vajalik oli üksnes tema allkiri laenutaotlusel, isegi konto väljavõtet, mis näitas

piisava sissetuleku ja töötasu olemasolu V. Dl ja mis AS-le Reval Credit ning OÜ-le Eurex Finants esitati, V. D ei näinud. Maakohus on muuhulgas tuvastanud, et R.S ja R. S tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, olles mõlemal juhul laenu võtmise initsiaatoriks. V. D oli R.S-i ja R. S jaoks üksnes isikuks, kelle nimel laenu võtta ja kellele jätta ka laenuvõtja

kohustused. Et V. D ei esitanud laenutaotlust selleks, et ise laenu võtta, nähtub ilmekalt

sellest, et laen kanti V. D kontolt edasi D. B kontole ja sealt A. Vi kontole, võeti siis

sularahas välja. Tunnistaja E. G ütlustest aga nähtub, et R. S maksis talle 20 000 kroonise võla, mille ta sai kätte A. V kontolt. OÜ-st Eurex Finants saadud laenu andis aga V. D üle R. Sle. Maakohus on tuvastanud, kuidas R.S koos R. S kallutasid V. Dt kelmust toime panema, omades samal ajal asjade käigust täielikku ülevaadet. V. D pangakaart oli aga R. S

käes, interneti paroolikaart R.S-i käes. Kohtukolleegiumile jääb apellatsiooni silmas pidades arusaamatuks, millistele argumentidele tuginedes leitakse, et R.S ei ole süüdi.

A. Diga seotud episoodis on kohus nii R.S-i kui A. Di ütlusi analüüsinud ja põhjendatult leidnud, et A. Di ütlused haakuvad ka teiste tõenditega, seetõttu pole alust neis

kahelda (lk 41-43). Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida sedagi, et silmas pidades R.S-ile süüks arvatud kuritegusid kogumis ja tema süü tõendatust neis, joonistub välja R.S-i

käitumise ühetaoline laad – kasutada kuritegude toimepanemisel ära teisi,

lihtsameelsemaid isikuid, eemaldudes ise tegude otsesest toimepanemisest. Apellandi väide, et A. D on R.S-i rõõnanud, on paljasõnaline.

Vastupidiselt apellatsioonis esitatud väitele on kohtukolleegiumi hinnangul täielikku

tõendamist leidnud V. D arveldusarve kaudu internetipangas laenude võtmine R.S-i poolt. Maakohus on R.S-i süüd ka selles kuriteoepisoodis väga põhjalikult analüüsinud

ning kohtu järeldused on veenvad (lk 43-44). Muuhulgas tegi kohus kindlaks, et ajal, mil laenud võeti, ei elanud R.S ja V. D enam ühises üürikorteris. Apellatsioonis ei esitata tõsiseltvõetavaid argumente, mis maakohtu järelduste ümberhindamiseks alust võiksid anda. V. B nimel laenu võtmist R.S-i poolt ei ole maakohus tuvastanud üksnes O. B ja V. B ütlustele tuginedes vaid on lähtunud väga mitmetest, sealhulgas ka kirjalikest tõenditest ning

need tõendid koosmõjus annavad aluse vaieldamatuks järelduseks, et laenuvõtjaks V. B

nimelt oli R.S (lk 44-45). Kaitsja oletuslik väide, et O. B võis olla huvitatud R.S-i süüstamisest, ei anna alust R.S-i süüs kahelda.

A D nimel ja teadmata kahe kiirlaenu võtmine R.S-i poolt on samuti maakohtu poolt

vaieldamatut tuvastamist leidnud (45-46). A. D ütlustesse ei ole alust kriitiliselt suhtuda, kuivõrd tema ütluste sisu on maakohus hinnanud koosmõjus teiste faktiliste asjaoludega nagu

konto avamine ja sulgemine A. D poolt, raha laekumise aeg, selle edasikandmine A. D

võõraste isikute kontodele, asjaolu, et A. D endal paroolikaarti ei olnud jms tehiolud, mis

andsid kohtule aluse järeldada, et hoopis R.S-i ütlused kui teadvalt valed tuleb tõendina arvestamata jätta.

Väga põhjalikult on maakohus analüüsinud ka R.S-i poolt A. S passi kasutades arvelduskonto avamist Hansapangas ja seejärel tema nimel paljude SMS laenude taotlemist. Muuhulgas on maakohus leidnud, et videosalvestusest nähtuvalt A. S nimel konto avanud isik

on väga sarnane kohtuistungil viibinud R.S-iga ning sarnane ka isiku äratundmiseks

esitamise protokollide juures olevate fotodega R.S-ist . Kohus on oma analüüsis

kindlalt välistanud pangatoimingute tegemise A. S enda poolt, leidnud aga tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt, et konto avajaks pangas ja laenude võtjaks oli R.S (lk 46- 48). Apellandi etteheide, et asjas pole läbi viidud isikutuvastamise ega käekirjaekspertiisi ei

10

sea maakohtu järeldusi kahtluse alla. R.S-i väited, et ta pole süüdistustes kirjeldatud tegusid toime pannud, et ta üksnes aitas oma sõpru ja tuttavaid, on paljasõnalised ega haaku

maakohtu poolt tuvastatud tehioludega. R.S-i süüditunnistamine süüdistuse kogu mahus on põhjendatud ja seaduslik.

Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus tsiviilhagide aegumistähtaja kindlaksmääramisel

õigustatult juhindunud TsÜS §-s 150 lg-s 3 sätestatust (kahju õigusvastasest tekitamisest

tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt

kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest).

Nimetatud seadusesäte parandab nii kahju tekitaja positsiooni, tagades kümne aasta

möödumisel kahju tekitanud teo toimepanekust või sündmuse toimumisest, et tema vastu rohkem enam nõudeid esitada ei saa. Teisalt välistab TsÜS § 150 lg 3 kohaldamine vajaduse

hinnata tihti keerulisi subjektiivseid asjaolusid lg 1 järgi ja lihtsustab seega kohtu tööd. Seadusandja on sellist normi kehtestades kaalunud mõlema poole huvisid. Käesoleval juhul

ongi kohtukolleegiumi hinnangul tegemist olukorraga, kus on mõistlik ja proportsionaalne

juhinduda TsÜS § 150 lg 3 ning maakohus on just sellest aspektist ning kriminaalasja

eripärast tulenevalt nimetatud sätte aluseks võtnud (lk 50). Mis puutub tsiviilhagide

esitamisse, siis nagu maakohuski on märkinud, saadeti käesolev kriminaalasi kohtulikuks arutamiseks kriminaalmenetluse seadustiku eelmise redaktsiooni kehtimise ajal kui § 38 lg 1 p

2 kohaselt oli kannatanul õigus esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. KrMSRakS § 24 kohaselt tuleb selline tsiviilhagi läbi vaadata kriminaalmenetluse seadustiku eelmises redaktsioonis sätestatud nõuete kohaselt. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ka tsiviilhagisid puudutavas osas, apellatsioon otsuse tühistamiseks alust ei anna.

Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 31.01.2012.a otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.

R.S-i kaitsja adv Natalia Lausmaa esitas taotluse määrata tema poolt R.S-ile

apellatsioonimenetluses (apellatsioonimenetluseks ettevalmistamine, apellatsiooni

koostamine, kohtuistungil osalemine) osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Natalia

Lausmaa makstavaks tasuks 144 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. Kokku taotleb kaitsja seega 172.80 euro hüvitamist. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsuse punktidest 4, 16 ja 18 rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg-s 1 p-s 1 nimetatud lahendi, kannab kulutused riigi õigusabile süüdistatav ise.

Malle Preimer Pavel Gontšarov Ivi Kesküla

R I I G I K O H U S

ERIKOGU

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

11

Kohtuasja number 3-1-1-106-12 Otsuse kuupäev 22. veebruar 2013 Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Jüri Ilvest, Villu Kõve, Priit Pikamäe ja Tambet Tampuu Kohtuasi Kriminaalasi R.S-i süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 - § 22 lg 2, § 345 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 349 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2012. a otsus kriminaalasjas nr 1-09-18287 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.S-i kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled

Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Vallo Kariler Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 22. jaanuar 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2012. a ja Harju Maakohtu 31. jaanuari

2012. a otsused osas, millega:

1.1 R.S tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 - § 22 lg 2 järgi ning talle mõisteti KarS § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi karistuseks vangistus 4 kuuks;

1.2 rahuldati osaliselt MCB Finance Estonia OÜ ja Mobile Credit Estonia OÜ

tsiviilhagid ning mõisteti R.S-ilt välja MCB Finance OÜ kasuks 441 eurot ning Mobile Credit Estonia OÜ kasuks 191 eurot 74 senti.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2012. a otsus lisaks punktis 1 märgitule

osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse rahuldada OÜ Eurex Finants ja AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) tsiviilhagid.

3. KarS § 63 lg 1 alusel lugeda R.S-i karistuseks KarS § 209 lg 2 p 1 ja

§ 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi vangistus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. R.S-ile KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristused jätta muutmata.

4. MCB Finance Estonia OÜ tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

5. Saata kriminaalasi AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) ja OÜ Eurex Finants

tsiviilhagide lahendamist puudutavas osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

6. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

7. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

12 8. Määrata FIE Natalia Lausmaale kassatsioonimenetluses R.S-ile osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot 80 senti (sh käibemaks 28 eurot 80 senti). Jätta see menetluskulu riigi kanda.