1-12-3467/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-12-3467

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

02. mai 2012.a., Tallinnas Kriminaalasja number

1-12-3467 (12230101613)

Kohtunik Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär

Tõlk Raivo Seppo

Ines Tammsalu Kriminaalasi

G.B süüdistuses KarS § 424 järgi, kokkuleppemenetluses

Prokurör Marika Reintop Süüdistatav G.B

Isikukood XXX, elukoht XXX, EV kodakondsus,

keskeriharidus, emakeel-vene keel, töökoht OÜ K , varem kriminaalkorras karistatud 1 korral:

- 06.06.2005 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg

1 alusel rahalise karistusega 2500 EEK.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 07.02.2012.a.

Kaitsja

Riine Lumiste RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 311, § 249, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1,

Tunnistada süüdi G.B KarS § 424 järgi ning mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud.

KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.B ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja

täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas (XXX);

2

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 02.05.2012.a.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada G.B suhtes lisakaristust, võttes G.B-lt ära sõiduki juhtimise õiguse 1 (üheks) kuuks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeldkohtuotsuse jõustumisel tühistada.

Välja mõista G.B-lt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 (kuuskümmend)

senti, koopiate tegemise kulud 45 (nelikümmend viis) euro senti ja joobeseisundi tuvastamise kulud summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot.

Menetluskulud on võimalik tasuda 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest,

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „süüdistatava nimi, 1-12-3467, menetluskulud“.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada

ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni

süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Tuvastatud asjaolud:

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse G.B selles, et tema 11.01.2012.a. kella

04.47 ajal juhtis Tallinnas, Tööstuse tn 97 juures ning edasi Kopli tn 100c juures

mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr. 117T kohaselt uuritaval G.B on uuringu läbiviimiseks võetud veres

3 tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,55 milligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g).

Sellega rikkus G.B Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis.

Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine

või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/

ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani G.B toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad: Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on prokuröri abi Marika Reintop, süüdistatav G.B ja tema kaitsja Riine Lumiste käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe:

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolme) kuulist vangistust.

Kohaldades KarS § 74 sätteid, jätta mõistetav karistus täitmisele pööramata, kui G.B ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajaks määrata G.B

Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena G.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuste sisu, kuritegude kvalifikatsioonide, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtu seisukoht:

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub G.B temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Kohtunik Julia Vernikova