1-12-3980/12 | Legislator

Legislator summary

AI generated

1-12-3980 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus , Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2012.a. kokkuleppemenetluses il Kriminaalasja number 1-12-3980 (12700000059) Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava kohtui stungi sekretär Ülle Karna tõlk Ines Tammsalu Kriminaalasi J.A R.L süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1,2,4 järgi; süüdistuses KarS § 296 lg 1, § 298 lg 1 ...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Full text

1-12-3980

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus , Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2012.a. kokkuleppemenetluses il Kriminaalasja number 1-12-3980 (12700000059)

Kohtukoosseis Kohtunik

Helve Särgava kohtui

stungi sekretär Ülle Karna tõlk Ines Tammsalu Kriminaalasi J.A R.L süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1,2,4 järgi; süüdistuses KarS § 296 lg 1, § 298 lg 1 järgi; süüdistuses KarS § 298 lg T.S 2, § 296 lg 1, § 294 lg 2 p2,4 § 22 lg 3 järgi ; süüdistuse - N.R s KarS § 296 lg 1 järgi ; süüdistuses KarS § 296 lg 3 järgi ; L.V

F.H M.T süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi ; süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 2,4 - .T § 22 lg 3 järgi ; A süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1,2,4 -

§ 22 lg 3 järgi Riigiprokurör Heili Sepp Süüdistatav

J.A ,

isikukood:xxx e koht: / viibib vahi all ; lu XXX Põhja

Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimajas; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik ; haridus: emakeel: eesti keel kõrgharidus; ; töökoht: töötu

; varem kriminaalkorras karistamata Tõkend

vahistamine alates 21.12.2011.a. , kinni peetud 19.12.2011.a. Kaitsja

Jaak Siim Süüdistatav

R.L , isikukood: xxx elukoht : kodakondsus: Eesti ; XXX; Vabariigi kodanik; haridus: kesk-eri haridus; emakeel: vene keel; töökoh OÜ E juhatuse liige t: ; varem kriminaalkorras karistatud : 1) 28.02.2011.a. rahalise karistusega 390 päevamäära, s.o. 1513.20 eurot, lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks tõkend ei ole kohaldatud

2 kaitsja Kadi Mägi süüdistatav

M.T, xxx elukoht ; kodakondsus: Vene sünd. ; : XXX

Föderatsiooni kodanik; haridus: keskeri haridus; emakeel: vene keel; varem kriminaalkorras karistatud : töökoht VF ettevõte „E“;

19.06.2006.a. KarS § 298 lg 2 järgi 2 aastase vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga tõkend elukohast lahkumise keeld alates 19.01.2012 kaitsja Jelena Benevolenskaja Süüdistatav

T.S , isikukood: xxx elukoht: kodakondsus: Eesti Vabariigi ; XXX;

kodanik haridus: keskeri haridus; emakeel: vene keel ; ; töökoht:

varem kriminaalkorras karistatud: 1) OÜ V juhatuse liige; 08.05.20006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 202 lg 2 p 1,3; § 344 lg 1 järgi 4 kuu ja 6 päevase vangistusega; 2) 12.09.2007.a. Harju

Maakohtu poolt KarS § 344lg 1; § 202 lg 2 p 2 järgi 5 kuu

vangistusega, Kars § 69 lg 1 alusel asendatud 300 tunni ÜKT-ga

kohustusega täita 12 kuuga ; 3) 15.03.2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 320 lg 1 § 22 lg 2 ; § 212 lg 1 § 22lg 2 ; § 201 lg 2 - - p 2,4järgi 1 aasta 6 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga, KarS § 68 lg 1 alusel karistusest kantud 3 kuud 3 päeva tõkend elukohast lahkumise keeld 20.12.2011 kaitsja Gennadi Kull Süüdistatav A.T , isikukood: xxx; elukoht: ; kodakondsus: kodakodsuseta; XXX haridus: kõrgharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata tõkend elukohast lahkumisekeeld alates 20.12.2011 kaitsja Arina Liskmann-Getsu süüdistatav F.H , isikukood: xxx; elukoht: kodakondsus: Eesti Vabariigi XXX; kodanik; haridus: kõrgharidus; emakeel: vene keel; töökoht: OÜ G juhatuse liige; varem kriminaalkorras karistamata tõkend elukohast lahkumise keeld alates 20.12.2011 k it j Natalia Lausmaa süüdistatav L.V, registrikood xxx; asukoht: ; juhatuse liige A T XXX kaitsja Andres Simson süüdistatav N.R, isikukood: xxx; elukoht: ; kodakondsus: Eesti Vabariigi XXX kodanik; haridus: keskharidus; töökoht: OÜ E juhatuse liige; tõkend elukohast lahkumise keeld alates 23.12.2011 kaitsja Sven Sillar

3 Kohus juhindu - s KrMS § 248, § 249, § 175, § 180, § 311 313, § 315

RESOLUTSI

OON

S tunnistada J.A 294 lg 2 p 1,2, 4

karistuseks 4 aastat vangistust. üüdi KarS § järgi ja mõista

KarS § 68 lg 1 alusel J.A eelvangistuses viibitud aeg alates 19.12.2011.a. lugeda karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda 19.12.2011.a.

J.A suhtes va vahistamine litud tõkend – – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

KarS § 831 ja § 84 alusel mõista välja süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks J.A’lt riigituludesse 178 358 eurot. Konfiskeerimisnõude täitmisel tühistada keelumärge konfiskeerimise tagamiseks arestitud J.A

omandis olevalt kinnistult nr xxx

(elamumaa) pindala 12 943m – katastriüksused XXX 2 ( ) ja (maatulundusmaa) pindala 9,68ha ( ) . XXX XXX XXX

Harju Maakohtu 22.12.2011 , laiendatud konfiskeerimise .a. kohtumäärusega konfiskeerimise või ühisomandis konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud J.A ja kolmanda isiku PA

oleva kinnistu nr xxx

, pindala 1479m – katastriüksus XXX 2

(elamumaa XXX) ½ osa kinnistust

– vabastada aresti alt kohtuotsuse jõustumisel.

Harju Maakohtu 29.12.2011.a. kohtumäärusega konfiskeerimise, laiendatud konfiskeerimise

või konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud PA ja DnB NORD Liising AS vahel

21.07.2011 sõiduki Mercedes osas sõlmitud lepingust nr -Benz R320, reg. nr XXX xxx tulenevad ja J.A ning kolmanda isiku P

vabastada A ühisomandis olevad varalised õigused – aresti alt kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KarS § 296 lg 1 järgi järgi ja mõista karistuseks R.L 7 kuud vangistust. Süüdi tunnistada KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 R.L aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega mõista R.L’le liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui R.L 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 26.aprill 2012.a.

R.L elukohast lahkumise keeld suhtes kohaldatud tõkend – – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

Süüdi tunnistada KarS § § 22 lg 3 järgi ja mõista karis M.T 294 lg 2 p 2,4 - tuseks 2 aastat vangistust . KarS § 68 lg 1 alusel lugeda M.T eelvangistuses viibitud aeg 19.12.2011 kuni 19.01.2012, s.o. 1

kuu ja 1 päev karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 10 kuud ja 29 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel M.T’ mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele , kui ta le 1 aasta ja 6 kuulise

katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 sätestatud alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

4

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - amiseks. , töö või õppimiskoha vahet Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev , s.o. 26.aprill 2012.a.

M.T elukohast lahkumise keeld suhtes kohaldatud tõkend – – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

Süüdi tunnistada KarS § 294 lg 2 p 2,4 § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 2 T.S - aastat vangistust. Süüdi tunnistada KarS § 296 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 7 kuud vangistust. T.S

Süüdi tunnistada KarS § 298 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2aastat ja 1 kuu vangistust. T.S

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning . T.S’le liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 1 kuu vangistust KarS § 65 lg 1 alusel lugeda Harju Maakohtu 15.03.2011.a. kohtuotsusega mõistetud kergem karistus 1 aasta 6 kuud vangistust kaetuks mõistetud raskema karistusega 2 aastat ja 1 kuu vangistust ja mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 1 kuu vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda – T.S eelvangistuses viibitud aeg 19.12.2011 20.12.2011, s.o. 2

päeva karistusaja hulka ning KarS § 65 lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha Harju

Maakohtu 15.03.2011.a. kohtuotsuses KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg

25.02.2009 kuni 27.05.2009, s.o. 3 kuud ja 3 päeva. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks l 1 aasta 9 kuud ja 25

T.S’ päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 T.S’le mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele , kui ta 1 aasta ja 10 alusel kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 sätestatud alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas ; 2) ilmuma XXX kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks .

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse te

gemise päev, s.o. 26.aprill 2012.a.

T.S suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld tõkend – – jätta muutamata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

Süüdi KarS § § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat ja tunnistada A.T 294 lg 2 p 1,2, 4 - 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel A eelvangistuses viibitud aeg 19.12.2011.a. kuni 20.12.2011, s.o. 2 päeva .T lugeda karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 aastat ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui A.T ei pane 3 aastase

katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev , s.o. 26.aprill 2012.a.

A.T suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld tõkend – – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

KarS § 831 ja § 84 alusel mõista välja süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks

5 A lt riigituludesse 2000 eurot. .T’

KarS § 66 alusel kuulub konfiskeerimisele määratud summa tasumisele osade kaupa nelja kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, iga kuu 500 euro suuruses summas.

Süüdi tunnistada KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. F.H

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda F.H eelvangistuses viibitud aeg 19.12.2011 kuni 20.12.2011, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel F.H’le mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele , kui ta 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 sätestatud alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev , s.o. 26.aprill 2012.a.

F.H elukohast lahkumise keeld suhtes kohaldatud tõkend – – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

Süüdi tunnist KarS § 296 lg 3 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 10 ada L.V

000 euro suuruses summas.

KarS § 66 alusel kuulub mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi igakuiselt 2000 euro suuruses summas 5 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas, või arvele nr 221023778606 Swedbankis või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 4100064939 , märkides selgitusse „ 3980, rahaline karistus“ L.V, 1-12-

KarS § 831

ja § 84 alusel mõista välja süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks L.V’lt 1000 eurot riigituludesse.

Süüdi tunnistada R KarS § 296 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 500 päevamäära suurune N.

rahaline karistus (aluseks võttes miinimumpäevamäära 3.20 eurot) 1600 euro suuruses summas .

Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas, või arvele nr 221023778606 Swedbankis või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 4100064939 , märkides selgitusse „ 3980, rahaline karistus“ . N.R, 1-12-

N.R suhtes kohaldatud tõkend – jätta muutmata kohtuot elukohast lahkumise keeld- suse jõustumiseni, siis tühistada.

Välja mõista J.A’ KrMS § 179 lg 1 p 1

lt alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise k ,5 palga alammäära, s.o. orral 2 725 eurot riigituludesse.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas

märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606

Swedbankis märkides viitenumbri ning selgitusse „ “ 2800049777 J.A ,1-12-3980, sundraha . Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud

ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel

6 saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

Välja mõista R.L’lt KrMS § 179 lg 1 p 2 teos süüdimõistmise alusel sundraha teise astme kuri k eurot ja kaitsjata eurot orral 1,5 palga alammäära, s.o. 435 su osutatud õigusabi eest 96.00 riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB

Pangas märkides viitenumbri 00049777 või 28 Rahandusministeeriumi arveldusarvele

221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „R.L ,1-12-3980,

sundraha või “ kaitsjatasu . Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

Välja mõista T.S’ KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha esimese lt astme kuriteos süüdimõistmise k 2,5 palga alammäära, s.o. 725 eurot ja orral kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 115.20 eurot riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB

Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele

221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „T.S ,1-12-3980,

sundraha või “ kaitsjatasu . Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

kriminaalkantseleile. menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

Välja mõista ’lt KrMS § 179 lg 1 p 2 astme kuriteos süüdimõistmise N.R alusel sundraha teise k ra, s.o. 435 eurot ja kaitsjatasu menetluse orral 1,5 palga alammää s osutatud õigusabi eest 134.40 eurot riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB

Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele

221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „N.R,1-12-3980,

sundraha või “ kaitsjatasu . Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

Välja mõista L.V’lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise

korral 1,5 palga alammäära, s.o. 435 eurot riigituludesse .

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas

märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606

Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „ , sundraha“ L.V,1-12-3980 . Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud

ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

Välja mõista F.H’lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 435 eurot riigituludesse .

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas

märkides vi 2800049777 või itenumbri Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606

Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „ , sundraha“ F.H ,1-12-3980 . Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud

ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

7

Välja mõista M.T’lt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise k palga alammäära, s.o. 725 eurot orral 2,5 riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB

Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele

221023778606 Swedbankis märkide 2800049777 ning selgitusse „ s viitenumbri M.T,1-12-3980,

sundraha“. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel

saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

Välja mõista A.T’lt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o. 725 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB

Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele

221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „A.T,1-12-3980, sundraha või “ . Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

Asitõendid : naalasja materjalid märkega „PIIRATUD“

-ja DVD- plaadid (8 tk) ja krimi CD – tagastada peale kohtuotsuse jõustumist Kaitsepolitseiametile

.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS

§ 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on

kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse

esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale .

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

J.A on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja

teda süüdistatakse selles, et tema, 20.11.1998 21.12.2011 Kaitsepolitseiametis erinevatel ametikohtadel (sellest töötades –

keskosakonna komissarina 17.03.2008 31.12.2009 ja 01.01.2010 alates 19.12.2011 –

keskosakonna juhtivspetsialistina), kus tema ülesanneteks oli vastavalt julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) § le 3 koguda ja töödelda Kaitsepolitseiameti tööks vajalikku teavet, - aga ka süütegude kohta informatsiooni kogumine, süütegude menetlemine ja õiguskorra kaitse

ning seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni kohaldamine (JAS § 12 kohaselt on Kaitsepolitseiametil oma ülesannete täitmisel õigus kohaldada politsei ja piirivalve seaduses

sätestatud alustel ja korras järelvalve meedet ning vahetut sundi, omades seadusega politseiasutusele antud õi ´l ametiseisund gusi ja kohustusi). Seega oli J.A korruptsioonivastase

seaduse (edaspidi KVS) § 3 lg 2 mõttes, s.o. ametikohast tulenev õiguspädevus teha

8

kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi ja õiguslikke toiminguid ning osaleda otsuste

kujundamise protsessis ning ta

oli isikuks, kellele on riigiasutuses pandud järelvalve ja võimuesindaja ülesanded so ametiisikuks KarS § 288 lg l mõistes.

Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) J.A § 59 lõikest 1 kohustus täitma oma

teenistuskohustusi Kaitsepolitseiametis lähtudes avalikest huvidest ja avaliku teenistuse

eetikakoodeksi kohaselt, mille p 4 kohaselt võib avalikku võimu kasutada ainult avalikes huvides, p 13 kohaselt kohustus J.A hoiduma ametnikuna ka näiliku olukorra loomisest, mis

võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse, ning p. 15

kohaselt kohustus J.A ametnikuna kasutama ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides. Samuti kehtis J.A´le avaliku teenistujana ATS § 67,

mille kohaselt teenistuja peab nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna - -

ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

Tulenevalt KVS § 5 lg st 1 ja § 6 lg ´l kui ametiisikul keelatud korruptiivsete - -st 1 oli J.A

tegude toimepanemine, korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste

isikutega ning korruptiivse tulu saamine, kusjuures korruptiivne tegu on ametiisiku poolt

ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või

õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Samuti kohaldus J.A isikul, kes peab osutama ´le KVS § 22 lg 1, mille järgi ameti

teenuseid või langetama otsuseid, on keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, loonustasu või mingi vastuteenena, sama seaduse § 26 lg 1, mille järgi on ametiisikul keelatud seoses oma töö või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale kingitusi või muid -

soodustusi, ning lg 2, mille järgi ei või ametiisik vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. -

Alljärgnevatel juhtudel ajavahemikul 2009.a kevadest kuni 2011.a detsembrini kasutas J.A

mainitud ametiseisundit Kaitsepolitseiametis korduvalt ja ulatuslikult ära, rikkudes

süstemaatiliselt seadust (sealhulgas ülalnimetatud sätteid), seades eesmärgiks omakasu

saamise ja tegutsedes avalike huvide (sh JAS §-st 6 tulenevate Kaitsepolitseiameti eesmärkide) vastaselt, saades altkäemaksu kokku vähemalt 276 198 EUR suuruses summas, millest vahetult isiklikku kasutusse 178 358 EUR, ning nõudes lisaks sellele altkäemaksu veel kokku vähemalt 1 577 772 EUR suuruses summas:

I) T.S viibis vahi all kuni 28.05.2009 seoses tema suhtes alustatud kriminaalmenetlusega. Pärast vabanemist küsis eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas Eest J.A i Vabariigis 2009.a kevad-suvel T.S käest 75 000 EEK, vastutasuks selle eest, et J.A on kasutanud oma ametiseisundit Kaitsepolitseiametis ja ametialaseid sidemeid T.S vabastamise saavutamiseks ning kasutaks edaspidi oma ametiseisundit ja

aitaks mõjutada suhtes alustatud kriminaalmenetlust soodsas suunas. Eeluurimisega täpselt T.S tuvastamata ajal ja kohas andis T.S J.A´le üle nõutud 75 000 EEK.

Politsei- ja piirivalve seaduse § 3 kohaselt on politsei ülesandeks muuhulgas süütegude menetlemine

ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras. JAS § 6 p 3 kohaselt on

Kaitsepolitsei ülesandeks nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on

Kaitsepolitseiameti pädevuses. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 193

kohaselt peab uurimisasutus alustama kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu

menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust

välistavad asjaolud. KrMS § 62 kohaselt on kriminaalmenetluse ülesanne välja selgitada

9

tõendamiseseme asjaolud, milleks on kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud

kuriteo tehiolud ning kuriteokoosseis ning kuriteo toimepannud isiku süü ning kuriteo

toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. KrMS § 127 kohaselt tuleb tõkendit valides arvestada kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse

täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise,

muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või

süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

Seega lubas J.A oma ametiseisundit kasutades korraldada T.S vahi alt vabastamise ning

suunata T.S T.S suhtes soodsas suunas, mitte suhtes läbi viidavaid kriminaalmenetlusi seadusest tulenevate põhimõtete, vaid kahtlustatava T.S soovide kohaselt ja J.A omakasulistes

huvides. Seega nõudis J.A tasu seadusega mittelubatud teo eest, milleks oli lubadus korraldada kriminaalmenetluse läbiviimine KrMS sätteid rikkudes ning tõkendi kohaldamise

seaduslike aluste kaalutlemata jätmise korraldamine, rikkudes eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Eeltoodu alusel nõudis talle vara lubamist ning võttis vastu vara selle eest, et J.A J.A on ametiisikuna pannud toime ja paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo.

II. 1.) 2009 aasta kevadel eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal leppisid J.A, T.S ja V. A kokku, et V. A maksab J.A - - kasumist. Vastutasuks ´le iganädalaselt tasu VA´le kuuluva lõbustusasutuse klubi „P“ luba J.A s aidata lahendada klubis „P“ kaardimakse terminalidega tekkivaid probleeme pankadega ning klientide poolt politseisse kaardimaksetega seotud pettuste tõttu esitatud kaebused, kasutades selleks

ära enda kui Kaitsepolitseiameti ametniku positsiooni, juurdepääsetavat infot ja ametiseisundist

tingitud usaldusväärsust kolmandate isikutega suhtlemisel. 07.09.2010 peeti V A kaardimaksetega seotud pettuste tõttu talle kuuluvates lõbustusasutustes kahtlustatavana kinni. Kaks nädalat enne V A kinnipidamist teavitas J.A d A.T V A´ kaudu, et politsei teostab V A jälgimist, olles saanud eelnevalt

vastavale Põhja Prefektuuri jälitusteabele juurdepääsu, kasutades ära oma ametialaseid kontakte ja enda kui Kaitsepolitseiameti ametniku positsiooniga kaasnevat usaldusväärsust. V A maksis T.S ja

A.T kaudu erinevatel eeluurimisega tuvastamata aegadel ja kohtades Eesti Vabariigis J.A´le vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest 2009.a kevadest kuni 2010 aasta sügiseni sularahas 500 000 EEK.

II.2.) 2010/2011 talvel kohtus A T.S ja A 000 EUR J. .T´ga ning otsustasid nõuda V A´lt kahes osas 25

ja 25 000 EUR. Vastutasuks kokku 50 000 EUR maksmise eest lubas J.A oma ametiseisundit kasutades aidata V A´l vabaneda vahi alt. küsis ülesandel raha V A abikaasa O A käest, kes T.S J.A edastas raha küsimise vahi alt vabastamise eest V A’le. V A keeldus maksmast ´le selle eest, et J.A J.A kasutaks oma ametiseisundit ja aitaks V A´l vabaneda vahi alt.

II.3.) 2011. a juulis peale V A vabanemist edastas T.S J.A soovi saada endale ATV. V A ostis V A´le

J.A T.S J.A vastutasuks aitama V A tema suhtes ´le andmiseks 6400 EUR maksva ATV. sõnul pidi

menetletavas kriminaalasjas seoses lõbustusasutustes toimepandud krediitkaardikelmustega. V A kohtus 2011.a juulist kuni detsembrini korduvalt T.S ja A.T a, kes kinnitasid, et J.A on valmis V A ´g ’d aitama. 2011 novembris kohtus J.A -st ja V A V A´ga, kus möönis, et teab talle anda soovitud ATV soovist saada vastutasuks abi tema suhtes menetletavas kriminaalasjas. J.A lubas V A’ga ise õigel ajal ühendust võtta, et täpsustada abi osutamise võimalusi.

Politsei- ja piirivalve seaduse §3 kohaselt on politsei ülesandeks muuhulgas süütegude menetlemine

ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras. JAS § 6 p 3 kohaselt on

Kaitsepolitsei ülesandeks nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on

Kaitsepolitseiameti pädevuses. KrMS § 193 kohaselt peab uurimisasutus alustama

10

kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja

alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. KrMS § 6 kohaselt on

uurimisasutus kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. KrMS § 62 kohaselt on kriminaalmenetluse

ülesanne välja selgitada tõendamiseseme asjaolud, milleks on kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud ning kuriteokoosseis ning kuriteo toimepannud isiku

süü ning kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust

mõjutavad asjaolud. KrMS § 127 kohaselt tuleb tõkendit valides arvestada kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise

jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust,

kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

Seega lubas J.A oma ametiseisundit kasutades korraldada V A vahi alt vabastamise ning

suunata V A suhtes läbi viidavaid kriminaalmenetlusi V A suhtes soodsas suunas, mitte

seadusest tulenevate põhimõtete, vaid kahtlustatava V A soovide kohaselt ja J.A

omakasulistes huvides. Seega nõudis J.A tasu seadusega mittelubatud teo eest, milleks oli

lubadus korraldada kriminaalmenetluse läbiviimine KrMS sätteid rikkudes ning tõkendi

kohaldamise seaduslike aluste kaalutlemata jätmine, rikkudes eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Eeltoodu alusel nõudis talle suures ulatuses vara lubamist ning võttis vastu vara suures J.A

ulatuses selle eest, et J.A ametiisikuna on toime pannud ja edasipidi paneb toime seadusega mittelubatud teo .

III) J M viibis vahi all kuni 17.12.2009 seoses tema suhtes alustatud kriminaalmenetlusega. Peale J M vabanemist võttis temaga ühendust J.A soovides J M’ga kohtuda. Seejärel toimus eeluurimisega

täpselt tuvastamata ajal 2009.a lõpus või 2010.a alguses kohtumine J.A ja J M vahel hotellis X (praegune A). Toimunud kohtumisel ütles J M’le, et ta on oma ametiseisundit kasutanud selleks, et J.A

J M vabaneks vahi alt ning on nõus kasutama oma ametiseisundit selleks, et suunata J M suhtes menetletavat kriminaalasja J M jaoks soodsas suunas. Vastutasuks selle eest, et J.A on kasutanud oma ametiseisundit J M huvides ning on valmis seda tegema ka edaspidiselt, nõudis J.A, et J M maksaks talle 50 J.A J.A viimase 000 EEK. J M nõustus ´le soovitud summa maksma. Seejärel sõitsid J M ja kasutuses oleva sõiduautoga Mercedes . J M tõi oma elukohast 50 -Benz J M elukohta XXX 000 EEK sularaha ning andis selle J.A´le viimase sõiduautos üle.

Politsei- ja piirivalve seaduse § 3 kohaselt on politsei ülesandeks muuhulgas süütegude menetlemine

ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras. JAS § 6 p 3 kohaselt on

Kaitsepolitsei ülesandeks nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on

Kaitsepolitseiameti pädevuses. KrMS § 6 kohaselt on uurimisasutus kuriteo asjaolude

ilmnemisel kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust

välistavad asjaolud. KrMS § 62 kohaselt on kriminaalmenetluse ülesanne välja selgitada

tõendamiseseme asjaolud, milleks on kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud

kuriteo tehiolud ning kuriteokoosseis ning kuriteo toimepannud isiku süü ning kuriteo

toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. KrMS § 127 kohaselt tuleb tõkendit valides arvestada kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse

täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise,

muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või

süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

11

Seega lubas J.A oma ametiseisundit kasutades korraldada J M vahi alt vabastamise ning

suunata J M suhtes läbi viidavaid kriminaalmenetlusi J M suhtes soodsas suunas, mitte seadusest tulenevate põhimõtete, vaid kahtlustatava M soovide kohaselt ja J.A omakasulistes

huvides. Seega nõudis J.A tasu seadusega mittelubatud teo eest, milleks oli lubadus korraldada kriminaalmenetluse läbiviimine KrMS sätteid rikkudes ning tõkendi kohaldamise

seaduslike aluste kaalutlemata jätmise korraldamine, rikkudes eelloetletud ATS ja KVS

sätteid. Eeltoodu alusel nõudis talle vara lubamist ning võttis vastu vara selle eest, et J.A J.A on ametiisikuna pannud toime ja paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo .

IV) 2010. aasta jaanuaris viis V K R.L kokku A.T R.L ´ga, kuna ´l olid tekkinud Eesti ja Venemaa organiseeritud kuritegevusega seotud isikutega probleemid. A.T pakkus välja, et R.L’i tuttava politseiniku abiga. Seejärel toimus kohtumine probleemid saaks lahendada A.T Tallinnas Raua tänava asuvas restoranis, millel osalesid R.L, A.T, V K ja J.A. Kohtumisel selgitas R.L oma probleemide olemust ning teda lubati selles küsimuses aidata. Peale toimunud kohtumist leppisid J.A, V K ja A.T kokku, et A.T edastab R.L´le nõude tasuda 20 000 EUR J.A J.A aitab lahendada politseiametnikuna R.L probleemid ´le selle eest, organiseeritud kuritegevusega seotud isikutega, kasutades selleks ära Kaitsepolitseiametis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja mõjukust. A ’le .T edastas R.L nõude tasuta 20 000 EUR tema probleemi lahendamise eest. Eeluurimisel täpselt tuvastamata

ajal 2010.a veebruari lõpus või märtsi alguses teatas A.T R.L kontoris viibides, et R.L probleem on lahendatud ning selle eest tuleb neid aidanud politseinikule maksta nõutud 20 000 EUR. R.L .T 000 EEK ´l ei olnud sellist raha maksta, mistõttu andis ta A ´le üle 150 sularahas ning ülejäänud lubas maksta hiljem. 2010.a juuni alguses andis R.L eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas A ´le üle sularahas 150 ´lt saadud .T 000 EEK. A.T andis R.L raha eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas üle ´le. J.A

Seega nõudis J.A tasu seadusega mittelubatud teo eest, milleks oli julgeolekuasutuste seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku alusel Kaitsepolitseiametile antud pädevuse ärakasutamine

isiklikes varalistes huvides, rikkudes eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Eeltoodu alusel nõudis

J.A a selle eest, et J.A on ametiisikuna pannud seadusega talle vara lubamist ning võttis vastu var mittelubatud teo .

V) 2010.a kevadel saatis Politsei- ja Piirvalveamet R.L äripartner A J´le teate tulla andma selgitusi oma Eesti Vabariigi passi saamise asjaolude kohta. R.L teavitas tekkinud probleemist A.T’d. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal toimus kohtumine Tallinnas Kadriorus asuvas „ “ restoranis, millel osalesid , A J ja V K. Kohtumisel arutati A J´i Eesti Vabariigi X R.L, A.T passi kehtetuks tunnistamise menetlusega seotud küsimusi. Peale kohtumist suhtlesid V K ja A.T J.A

´ga A J´i passiga seotud küsimustes. Seejärel edastas A.T eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal R.L J.A J.A ’le viimase kontoris nõude, et ta maksaks ´le sularahas ühes osas 20 000 EUR selle eest, et ta mõjutaks A J’i passi tühistamise menetlust A J´i jaoks soodsas suunas, kasutades selleks ära Kaitsepolitseiametis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja mõjukust. arutas raha nõudmist A J´ga, kes oli nõus nõutud R.L summa tasuma. 01.04.2010 edastas A.T J.A kasutuses olevasse e-postkasti xxxx A J andmed. A.T -terminali juures asuvas korraldas eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Tallinnas D hotell P söögikohas kohtumise, millel osalesid , kus arutati muuhulgas A J’i R.L, J.A ja A.T passiga seotud küsimusi. 2010. aasta juuli lõpus viibis ´ga maakodus Lõuna

R.L koos A.T J.A - Eestis. Pärast seda andis A J ´le üle edastamiseks ’le passidega seotud teenuse eest R.L J.A sularahas 300 000 EEK. R.L andis eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas A J´lt saadud su .T laraha üle A ´le, kes omakorda edastas saadud raha eeluurimisega täpselt

12 tuvastamata ajal ja kohas J.A - ja Piirivalveamet ´le. 28.09.2010 tühistas Politsei A J’i Eesti Vabariigi passi.

Eesti Vabariigi passi välja andmise tingimusi ja korda reguleerivad kodakondsuse seadus ja isikut tõendavate dokumentide seadus. Eesti Vabariigi passi väljastamise menetlust reguleerib

haldusmenetluse seadus. HMS §4 kohaselt tuleb haldusorganil kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades

olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

Seega on J.A lubanud oma ametiseisundit kasutades mõjutada A J’i Eesti Vabariigi passi

tühistamise menetlust A J’i jaoks soodsas suunas. Võttes arvesse, et Politsei- ja

Piirivalveamet on peale menetluse läbi viimist A J’i Eesti Vaba 28.09.2010 leidnud, et riigi

pass on väljastatud alusetult ning tunnistas selle kehtetuks, lubas mõjutada läbiviidavat J.A

haldusmenetlust selliselt, et haldusorgan ei tuvastaks läbi viidava kontrollmenetlusega

tegelikke asjaolusid ega koguks objektiivseid tõendeid, mis ühtlasi on HMS seadusega kehtestatud nõuete rikkumine. Seega lubas J.A panna toime seadusega mittelubatud teo, mis lähtus omakasust ja oli seega vastuolus ka eelnimetatud ATS ja KVS sätetega. Eeltoodu alusel nõudis talle vara lubamist ning võttis vastu vara se J.A lle eest, et J.A ametiisikuna on toime pannud ja

edasipidi paneb toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi.

VI) 16.06.2010 alustati OÜ B F ja selle juhatuse liikme V B tegevuse uurimiseks kriminaalmenetlust. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2010. aasta sügisel viis A.T F.H kokku

J.A’ga, kuna organiseeritud kuritegevusega seotud isikud varastasid ´ga seotud P Ltd kontolt F.H

1 150 000 EUR-i ning F.H dlaste vastutusele soovis abi varastatud raha tagasisaamiseks ja süü

võtmiseks. 10.12.2010 omandas P Ltd OÜ B F osad. 20.12.2010 arestis Rahapesu andmebüroo (edaspidi RAB) OÜ B i. Eeluurimisega täpselt tuvastamata F pangakontole laekunud 647 158 EUR- ajal 2010. aasta lõpus või 2011. aasta alguses teavitasi J.A’d sellest, et RAB poolt on OÜ d A.T ja F.H

B F kontod arestitud ning arestitud rahad oli kantud OÜ B F kontole isikute poolt, kes omastasid P Ltd

kontolt F.H raha. J.A lubas politseiametnikuna, kasutades ära oma ametialaseid kontakte,

andmeallikaid, mõjukust ja Kaitsepolitseiameti ametniku positsioonist tulenevat õigust andmete

saamiseks, uurida RAB poolt järelevalve teostamise asjaolusid ja korraldada järelvalvemenetluse lõpetamine. Peale RAB poolt OÜ B F rahade arestimist 20.12.2010 küsis ´lt, F.H’ J.A A.T kes aitas l

OÜ B F ja P Ltd seotud küsimusi lahendada, endale tasuks 50% OÜ B F kontol arestitud 647 158

EUR-st vastutasuks selle eest, et J.A kasutab RAB järelevalvemenetluse mõjutamiseks oma

ametiseisundit. 23.03.2011 tühistas RAB oma ettekirjutusega nr 1-20/1310 OÜ B F konto suhtes

rakendatud piirangud. Samuti lubas J.A, et F.H´lt raha omastanud isikute suhtes alustatakse

kriminaalasi ning F.H rahade omastamisega seotud isikute S K ja A T elamisloa saamise osas alustatakse kontrollmenetlust. Aitamaks F.H J.A ’l P Ltd kontolt omastatud raha tagasi saada kohtus ,

rõhutades oma positsiooni Kaitsepolitseiametis ja nimetades eksitavalt oma huvi ametialaseks, Läti

Vabariigis korduvalt V Š´ga ning Eesti Vabariigis N T´ga, et nõuda politseiametnikuna neilt P Ltd kontolt F.H raha omastatud isikute survestamist, et need maksaks tagasi nende poolt omastatud F.H

raha. Samuti aitas J.A oma ametipositsioonist tulenevaid õigusi kasutades ja näiliselt ametialastest, kuid tegelikult isiklikest huvidest lähtudes, korraldada RAB töötajate A T ja A O suhtes teenistusliku järelevalve läbiviimist seoses OÜ-t B F puudutava menetlusega, ning kasutades oma ametiseisundit püüdis läbi Politsei ja Piirivalveameti Sisekontrolli büroo juhi M T mõjutada teenistusliku järelevalve - käiku. 2011. aasta suvel küsis ´lt korduvalt OÜ B F ja P Ltd seotud küsimuste lahendamise J.A F.H aitamise, RAB järelevalvemenetluse mõjutamise ning F.H raha omastanud isikute suhtes menetluste

13 alustamise eest endale tasuks 50% OÜ B F kontol arestitud 647 158 EUR-st, so 323 579 EUR. J.A

selgitas raha nõudes ´le, et ta on kasutanud oma ametiseisundi RAB järelevalvemenetluse F.H lõpetamiseks.

Välismaalase Eesti Vabariigi territooriumil viibimise, elamisloa andmise ning tühistamise tingimused

ja kord on sätestatud välismaalaste seaduses ning selle alusel välja antud muudes õigusaktides. Välismaalaste seaduse § 289 kohaselt teostab välismaalaste Eestis viibimise üle järelvalvet Politsei- ja

Piirivalveamet ning ka Kaitsepolitseiamet. Välismaalasele elamisloa andmise ning tühistamise menetluses kehtivad HMS sätestatud põhimõtted ja kord. HMS § 3 kohaselt võib haldusmenetlusega piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel ning - halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

HMS § 4 kohaselt tuleb haldusorganil kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas

olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

Seega on J.A

lubanud mõjutada RAB poolt läbiviidavat järelevalvet, samuti mõjutada

Politsei- ja Piirivalveameti poolset teenistusliku järelvalvemenetlust ning püüdnud sekkuda

läbiviidavatesse menetlustesse ja mõjutada neid läbi viima seadusest tulenevaid nõudeid

rikkudes F.H likult ja jaoks vajalikus suunas, ning seega menetlusi läbi viima erapoo

seadusega sätestatud nõudeid eirates mitte järgides, rikkudes lisaks ka eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Eeltoodu alusel nõudis J.A talle suures ulatuses vara lubamist vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna on toime pannud, ja paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi.

VII) 2010. aasta lõpus Eesti Vabariigis eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal pöördus J.A F.H poole ning selgitas, et F.H tuttava ja endise alluva R L’i tegevuse osas tunnevad huvi Inglise, Prantsuse, Belgia ja Eesti eriteenistused, kuna R L on seotud ühe jalgpalliklubi ostu müügi tehinguga, mille rahad - pärinevad araabimaadest. soovis, et R L tuleks Eestisse ning teeks ülestunnistuse oma tegevuse J.A kohta. J.A sõnul võis R L saada keelu siseneda Eestisse ning Schengeni riikidesse. Seejärel soovis J.A, rõhutades oma ametipositsiooni politseiametnikuna, et R L esitaks talle kirjaliku seletuse oma tegevuse kohta nimetatud jalgpalliklubi tehinguga seoses, kuigi tema tegelik eesmärk oli panna R L sundolukorda ning kasutada saadavat teavet ja võimalust ähvardada oma ametiseisundist tuleneva pädevuse ja kontaktidega ära selleks, et esitada R L’ile omakasulisi rahalisi nõudmisi. R L koostas seletuse oma seotuse kohta Prantsusmaa jalgpalliklubi Racing Club de Strasbourg ostmisega F.C. F C LDT poolt 2009. aastal, mille F.H edastas J.A´le. Peale R L’i seletusega tutvumist süüdistas ’ J.A F.H d selles, et on ise R L’i nimel kirjutanud nõutud seletuse. ähvardas F.H’d J.A , et viimasel tekkivad samuti seoses R L’i tegevusega probleemid, kuna on seotud R L’i tegevusega. Seejärel toimus F.H 2011. aasta alguses eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal kohtumine Tallinnas D terminali lähedal - asuvas hotelli Portus söögikohas, kus osalesid J.A, F.H, M.T ja A.T. Kohtumisel nõudis ´lt J.A F.H järgmisel päeval 100 000 EUR maksmist, vastutasuks selle eest, et J.A aitab lahendada F.H’l ja R L’il õiguskaitseasutustega tekkida võivaid probleeme. poolt nõutud raha maksmast, mill F.H keeldus J.A e järel ähvardas, et ’l tekkivad probleemid. käskis R L’il Eestist lahkuda, kuna vastasel juhul J.A F.H J.A lubas J.A R L’i ja tema perekonna panna vangi. Samuti rääkis J.A, et ta pakkus V A nimelisele isikule samuti võimalust oma probleemidest õiguskaitseasutustega vabaneda, kuid V A keeldus raha maksmast, mistõttu pandi V A vangi. teavitas raha nõudmisest ka R L’i ning viimane keeldus F.H samuti raha maksmast. J.A palus M.T´l ja A ´l ´le peale käia, et nõustuks raha maksma. .T F.H F.H Samuti palus J.A hankida F.H R L´i ja kohta täiendavat informatsiooni, mida A.T ka tegi, edastades avalikest allikatest leitud informatsiooni J.A kasutuses olevale isiklikule e-posti aadressile XXX. A.T ja M.T F.H käisid ’t korduvalt veenmas, et viimane maksaks ära poolt nõutud summa. Seejärel J.A toimus 2011. aasta kevad-talvel kohtumine Tallinnas hotellis Portus, kus J.A F.H nõudis ´lt 50 000 EUR selle eest, et J.A aitab lahendada F.H’l ja R L’il õiguskaitseasutustega tekkida võivaid

14 probleeme. J.A .T ja M.T nõudmise ja A mõjutustegevuse tulemusena nõustus F.H maksma J.A´le temale temale tekkida võivate probleemide vältimiseks 50 000 EUR. 50 000 EUR-i maksis F.H J.A´le kolmes osas sularahas. Esimese osa rahast, milleks oli 10 000 EUR-i andis F.H eeluurimise täpselt tuvastamata ajal 2011.a kevadel J.A´le üleandmiseks A ´le üle Tallinna sadama D .T -terminaali juures asuvas hotellis Portus. Teisel korral andis F.H 15 000 EUR sularahas J.A´le üleandmiseks A kätte .T eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011. aasta kevadel Tallinna kesklinnas, Roosikrantsi tänaval A.T sõiduautos. Kolmandal korral andis eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011. aasta F.H kevadel sularahas 25 000 EUR-i J.A´le edasiandmiseks A kätte Tallinnas, Loomaia juures, Paldiski .T maanteel asuvas šašlõkibaari juures. ´lt saadud sularaha ´le üle kahel korral. Ühel A andis F.H .T J.A korral andis A

.T eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas Tallinnas ´le üle ´lt saadud 20 J.A F.H 000 EUR sularahas, millest J.A andis A.T´le ja M.T’le kummalegi 1 500 EUR. Teisel korral andis A.T koos M.T´ga eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011. aasta kevadel ´le üle ´lt saadud J.A F.H sularaha 30 000 EUR Männikul asuvas baaris, kus ´lt saadud rahast A ´le ja ´le J.A andis F.H .T M.T kummalegi 3 500 EUR.

Politsei- ja piirivalve seaduse § 3 kohaselt on politsei ülesandeks muuhulgas süütegude menetlemine

ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras. JAS § 6 p 3 kohaselt on

Kaitsepolitsei ülesandeks nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses, ning JAS 21 kohaselt on Kaitsepolitseiameti politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel õigus kohaldada politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alustel

ja korras järelvalve meedet ning vahetut sundi. KrMS § 193 kohaselt peab uurimisasutus alustama kriminaalmenetlust, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust

välistavad asjaolud. KrMS § 194 kohaselt on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või

kuriteole viitav muu teave ning kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine

kriminaalmenetluse ajendis. KrMS § 6 kohaselt on uurimisasutus kuriteo asjaolude

ilmnemisel kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud.

Seega J.A lubas oma ametiseisundit kasutades korraldada R i ja F.H suhtes L’

kriminaalmenetluse mittealustamise, juhul J.A´le teada olevas teabes ning täiendava teabe

saamisel selgub, et R L ja F.H tegevuses ilmnevad kuriteo tunnused, so panna toime seadusega mittelubatud teo. Seega nõudis J.A tasu seadusega mittelubatud teo eest, milleks oli

lubadus tagada kriminaalmenetluse alustamise vältimine olukorras, kus seaduse kohaselt

peaks kriminaalmenetlust läbi viima, so juhindudes KrMS sätete asemel R L’i ja F.H soovidest ja J.A omakasulistest huvidest, rikkudes eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Eeltoodu alusel nõudis talle suures ulatuses vara lubamist ning võttis vastu suures ulatuses vara selle eest, et J.A

J.A ametiisikuna paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi.

VIII) 2011. aasta juulis toimus eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Tallinnas kohtumine F.H ja J.A

vahel. Kohtumisel selgitas J.A F.H - ja Piirivalveameti kodakondsus- ja ´le, et Politsei migratsiooniosakonnal on plaan läbi viia suurem ja põhjalikum kontroll väljastatud elamislubade osas,

mille käigus vähemasti kuus tutvusringkonda kuuluvat isikut jäävad neile Eestis välja antud F.H elamisloast ilma, sh AVB C OÜ juhatuse liikmed V B ja A B, A OÜ juhatuse liikmed M S ja A B ning D I OÜ juhatuse liikmed A D ja I D. Juurdepääsu teabele, mis puudutas kavandatavat kontrolli, oli J.A

saanud oma ametialaseid kontakte ja Kaitsepolitseiameti ametniku positsiooniga kaasnevat

usaldusväärsust ära kasutades. sõnul pidi nimetatud isikutel tekkima p J.A robleemid ning neile võidakse kehtestada Schengeni viisa keeld ning ühtlasi tekkivad ’l, kui neid isikuid aidanud isikul, F.H probleemid. J.A lubas nimetatud isikutel ja F.H’l tekkida võivad probleemid ära lahendada ja soovis vastutasuks saada selle eest H F.H J.A F. ´lt raha. ei olnud nõus ´le raha maksma. Mõned päevad hiljem

teatas J.A eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas ´le, et soovib saada 10 F.H 000 EUR iga

eelpool nimetatud firma kohta. Samuti palus J.A A.T´l ´le meelde tuletada, et ta peab ´le F.H J.A

15 elamislubadega seoses raha maksma ning seda on vaja kiirelt teha, mida A

.T eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ka tegi. Kuivõrd F.H sai aru, et J.A on politseiametnikuna suuteline elamislubadega ja Schengeni viisadega seotud probleeme tekitama ja F.H J.A neid ka lahendama, nõustus ´le nõutud raha

maksma. F.H maksis J.A 000 EUR kahes osas. Esimese osa andis F.H ´le nõutud summa 30 eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011. aasta juulis ´le edasiandmiseks A kätte 20 J.A .T 000 EUR

sularahas ning A.T andis F.H´lt saadud summa eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas üle J.A F.H ´le. Teise osa andis eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011. aasta septembris ´le üle J.A Viru väljak 2 juures kasutuses olevas sõiduautos. J.A

Välismaalase Eesti Vabariigi territooriumil viibimise, elamisloa andmise ning tühistamise tingimused

ja kord on sätestatud välismaalaste seaduses ning selle alusel välja antud muudes õigusaktides. Välismaalaste seaduse § 289 kohaselt teostab välismaalaste Eestis viibimise üle järelvalvet Politsei- ja

Piirivalveamet ning ka Kaitsepolitseiamet. Välismaalasele elamisloa andmise ning tühistamise menetluses kehtivad HMS sätestatud põhimõtted ja kord. HMS § 3 kohaselt võib haldusmenetlusega piirata isiku põhiõigusi ja ema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel ning -vabadusi ning t halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

HMS § 4 kohaselt tuleb haldusorganil kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

Seega on J.A lubanud politseiametnikuna kasutada oma ametiseisundit ja korraldada, et AVB C OÜ juhatuse liikmete V A B, A OÜ juhatuse liikmete M S ja A B ning D I OÜ juhatuse liikmete A D ja I

D suhtes ei alustata võimalike elamisloa tühistamise aluste ilmnemisel menetlust ning J.A’le raha mittemaksemisel lubas alustada elamisloa tühistamise menetlust jättes teostamata kaalutlusõiguse ning tekitada põhjendamatuid takistusi isikute vabale liikumisele viisakeeldude näol. Seega lubas J.A panna

toime seadusega mittelubatud teo, lubades seaduses ettenähtud nõuetest juhindumise asemel

lähtuda F.H tuttavate soovidest ja enda omakasulistest huvidest, rikkudes lisaks ka

eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Eeltoodu alusel nõudis J.A talle suures ulatuses vara lubamist ning võttis vastu suures ulatuses vara selle eest, et J.A ametiisikuna paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi.

IX) 2011. aasta detsembris, eesmärgiga kasutada isiklikes rahalistes huvides ära ametialaseid kanaleid pidi saadud ja saadavat teavet elamislubade põhjendatuse kontrolli kohta, laskis J.A A.T

´l organiseerida kohtumise M L´ga, kellele antud elamisloa põhjendatuse osas teostas kontrolli Politsei- ja Piirivalve J.A koos F.H ja A.T amet. 12.12.2011 sõitis ´ga Läti Vabariiki, et kohtuda M L´ga ning nõuda temalt 2 000 EUR M L´i ja temaga seotud isikute 000 elamislubadega seotud kontrollmenetluse lõpetamise organiseerimise eest. Kuna 12.12.2011 Läti Vabariigis Jurmala L´i isal S L´l, keda s toimunud kohtumisel selgus, et M J.A, F.H ja A.T J.A A.T ja pidasid väga rikkaks inimeseks, ei ole Eesti Vabariigi elamisluba, siis nõudis F.H 000 000 EUR, vastutasuks kaasabil M L´lt 1 M L’i, A L, V L, L B ning M ja A L laste A L, P L ja G L’i elamislubadega seotud probleemide lahendamise eest. Kohtumisel selgitas J.A, et elamislubade kontrollmenetlust reguleerib tema, tema abikaasa ja temaga seotud politseiametnik M T. M L ei olnud nõus koheselt nõutud summat maksma. Peale Läti Vabariigis Jurmalas toimunud kohtumist suhtles A.T .T M L’iga, kes palus A ´l pidada läbirääkimisi temalt nõutud summa vähendamiseks. 15.12.2011 toimus Tallinnas hotell Portus söögikohas kohtumine, millel osalesid J.A, A.T, F.H ja M.T. Kohtumisel loobusid A.T ja F.H J.A 000 soovist saada osa M L´lt nõutud summast, kuid kavatses jätkata M L´lt 500 EUR nõudmist. Peale 15.12.2011 kohtumist teavitas A M L´t, et temalt nõutud summa on .T poole väiksem, so 500 000 EUR. M L’i sõnul oli tal olemas vaid 500

000 USD. M L pidi

16 20.12.2011-21.12.2011 saabuma Tallinnasse, et arutada temalt raha nõudmist ning elamisloaga seotud küsimusi, kuid kohtumine antud küsimuste arutamiseks jäi ära seoses J.A, A.T, F.H ja M.T kahtlustatavana kinnipidamisega 19.12.2011.

Välismaalase Eesti Vabariigi territooriumil viibimise, elamisloa andmise ning tühistamise tingimused

ja kord on sätestatud välismaalaste seaduses ning selle alusel välja antud muudes õigusaktides. Välismaalaste seaduse § 289 kohaselt teostab välismaalaste Eestis viibimise üle järelvalvet Politsei- ja

Piirivalveamet ning ka Kaitsepolitseiamet. Välismaalasele elamisloa andmise ning tühistamise menetluses kehtivad HMS sätestatud põhimõtted ja kord. HMS § 3 kohaselt võib haldusmenetlusega piirata isiku põhiõigusi ja g tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel ning -vabadusi nin halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

HMS § 4 kohaselt tuleb haldusorganil kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

Seega on J.A lubanud politseiametnikuna kasutada oma ametiseisundit ja korraldada, et M L’i, A L, V L, L B ning M ja A L laste A L, P L ja G L’i suhtes ei alustata võimalike elamisloa tühistamise aluste ilmnemisel menetlust ning juba alustatud kontrollmenetluste lõpetamise. Seega lubas J.A panna toime seadusega mittelubatud teo, lubades seaduses ettenähtud nõuetest juhindumise asemel lähtuda M L’i ja temaga seotud isikute soovidest ning enda omakasulistest huvidest, rikkudes lisaks ka

eelloetletud ATS ja KVS sätteid. J.A talle suures ulatuses vara lubamist Eeltoodu alusel nõudis

vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi.

X) 2011. aasta kevadel hakkas F.H nõustama Moskva Panka seoses Moskva Pangale kuulunud AS

Eesti Krediidipank aktsiate ostu-müügitehingu asjaolude väljaselgitamisega. J.A pakkus

politseiametnikuna omapoolset abi toimunud tehingu asjaolude väljaselgitamiseks ja sellega seotud

isikuid puudutava informatsiooni hankimiseks ning vajadusel aidata korraldada kriminaalmenetlus

isikute suhtes, kes on vastutavad aktsiatehingu eest, lubades kasutada selleks ära

Kaitsepolitseiametis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja mõjukust. F.H firma OÜ GS sõlmis 29.08.2011 Moskva Pangaga lepingu nõustamisteenuse osutamiseks.

Toimunud aktsiatehingu asjaolude ja AS Eesti Krediidipank juhtide tegevuse kohta hinnangu

andmiseks otsustati moodustada AS Eesti Krediidipank nõukogu juurde Kontrollkomitee. J.A lubas

F.H’l aidata leida Kontrollkomiteesse sobivaid isikuid. AS Eesti Krediidipank nõukogu 02.09.2011

otsusega nr 161 määrati Kontrollkomitee liikmeteks N M, A N, P I, F.H, T V, O G ja A V. J.A soovitas Kontrollkomiteesse A V määramist, kes valiti Kontrollkomitee 19.09.2011 istungil komitee esimeheks. J.A olles lubanud F.H’t aidata Kontrollkomitee liikmete valimise osas, kontrollis isiklikul eesmärgil Politsei ja Piirivalvemeti Sisekontrolli büroo juht M T kau tegi igapäevaselt - du, kellega J.A ametikohast tulenevat koostööd, AS Eesti Krediidipank Kontrollkomitee liikmeteks määratud A V, O G ja T V ning J.A ja F.H -ga Eesti Krediidipank seoses aitava A T kohta politseiandmebaasis ’t AS KAIRI kajastatud teavet.

11.09.2011 toimus Prantsusmaal Pariisis F.H kohtumine Moskva Panga esindaja T U´ga. läks J.A kohtumisele erahuvides, kuid kohtumisel lubas J.A politseiametnikuna kasutada oma ametiseisundit ja

hankida informatsiooni T U´t huvitavate firmade ja nende tehingute kohta Eesti Vabariigis tegutsevates pankades. Samuti pakkus J.A välja võimaluse hankida kompromiteerivat informatsiooni

AS Eesti Krediidipank juhtorgani liikmete kohta. T U edastas lepingu nr xxx lisana nimekirja

firmadest, mille kohta soovis informatsiooni saada. J.A edastas erahuvides saadud nimekirja

17

Kaitsepolitseiameti juhtivspetsilist V S´le, et viimane, kasutades ära oma ametikohast tulenevat

pädevust, kontrolliks nimekirjas olevate firmade kohta RAB-s olevat informatsiooni. V S andis nimekirja kontrollimiseks RAB töötajale A O’le.

15.10.2011 toimus Inglismaal Londonis F.H ja J.A kohtumine Moskva Panga esindaja T U´ga, kus

J.A pidi esitama oma poolt kogutud informatsiooni. J.A esitas üksnes Krediidiinfo kaudu hangitud informatsiooni. 21.10.2011 teatas J.A F.H´le, kes pidi Venemaal uuesti kohtuma Moskva Panga esindaja T U´ga, et kontrollis RAB ´le antud nimekirjas olevaid firmasid ning neist läbib infosid -st J.A

üksnes firma R T SIA. sõnul on RAB teinud suuremate käivetega firmade kohta päringud Läti J.A Vabariiki. Samas soovis F.H saada J.A kaudu nimekirja 2011. aastal rahapesuga tegelenud firmade kohta, mille J.A lubas RAB-st hankida. Samuti teatas J.A, et sai RAB-st omale F.H´t huvitanud firma

P LTD toimiku ning RAB töötaja A O ootab ´t läbirääki F.H mistele. 21.10.2011 palus A T J.A’l hankida RAB-st A O käest informatsiooni AS Eesti Krediidipank aktsiatehinguga seotud Belize´st off- shore firma kohta, mida J.A lubas teha.

05.09.2011 sai J.A F.H usel 300 000 EUR. ´lt teada, et talle on laekunud Moskva pangast lepingu al

Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011.a septembri alguses nõudis ’lt raha vastutasuks J.A F.H selle eest, et on kasutanud oma ametiseisundit F.H aitamiseks AS Eesti Krediidipank aktsiatehingu asjaolude välja selgitamiseks ning on hankinud soovitud ametialast teavet ning on valmis seda tegema ka edaspidi. J.A F.H nõudis, et kannaks A T firma OÜ W kontole 78 050 EUR ning annaks seejärel A

T kätte temale üleandmiseks 40 000 EUR sularahas. J.A F.H enda firma nõudmise tulemusena kandis L N 000 OÜ kontolt 08.09.2011 78 050 EUR A T firma OÜ W kontole. A T kandis OÜ W kontolt 60

EUR oma firma OÜ M kontole. Kokkuleppel ´ga kandis A T 24 942,70 EUR fiktiivse J.A ja N.R lepingu alusel 15.09.2011 J.A´le edasiandmiseks R’i firma OÜ ERA C kontole, R võttis N. millest N.

läbi AS Tavid sularahas välja 23 945 EUR. R andis väljavõetud sularaha 15.09.2011 ´le üle N. J.A Tallinnas Järve Selveris. Samuti andis 2011. aasta septembris eeluurimisega täpselt tuvastamata F.H ajal A T kätte ´le edastamiseks 40 EUR sularahas, mille A T eeluurimisega täpselt tuvastamata J.A 000 ajal ja kohas andis üle ´le. J.A

Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 1, 2, 12, 17 on asutusesiseseks kasutamiseks informatsioon, mis on

kogutud kriminaal- või väärteomenetluse või käigus, teave, mis riikliku järelevalve menetluse

sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust ning teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust.

Politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 2 kohaselt kasutakse infosüsteemi andmeid

politseitegevusega seonduvate tegevuste ja sündmuste analüüsimisel ja statistilistel

eesmärkidel koos politsei sisemise töökorralduse vajadusteks peetavate andmekogudega.

Politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 3 kohaselt on infosüsteem piiratud

juurdepääsuga ja infosüsteemi andmed on ainult ametialaseks kasutamiseks. Lubades politseiametnikuna hankida isiklikul otstarbel ametialast teavet ning olles hankinud ametialast

teavet, on J.A pannud toime seadusega mittelubatud, so ebaseadusliku teo. Samuti seisneb

lubatud teo ebaseaduslikkus selles, et J.A lubas kasutada ja kasutaski ettekavatsetult ja eelmainitud KVS ja ATS sätteid rikkudes isiklikes varalistes huvides ära Kaitsepolitseiametis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja õigusi, mis ei olnud talle antud

mitte omakasuliste eesmärkide täitmiseks, vaid JAS § 6 sätestatud julgeolekuasutuse

ülesannete täitmiseks. Eeltoodu alusel nõudis talle suures ulatuses vara lubamist ning võttis J.A

vastu suures ulatuses vara, vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna on toime pannud, paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi.

18 XI) 2011.a talvel otsisid Kasahstani firma PK firma esindajad õigusabi ja inkasso teenust pakkuvatelt Eesti firmadelt abi nõudmaks Eesti firmalt AS HT tagasi võlga summa 2 348

507,11 USD. A.T ja J.A F.H suhtlesid PK firma küsimuse osas ’ga, kellel palusid läbi oma tutvuste leida Kasahstanist üles PK esindajad, eesmärgiga pakkuda neile inkassoteenust.

J.A soovis, et PK loovutaks nõude AS HT vastu A P’ga seotud OÜ-le CI. J.A lubas omakorda anda nõu AS HT võla kätte saamiseks ja aidata oma ametipositsiooni ja sellest tulenevaid kontakte kasutades korraldada kriminaalmenetluse alustamist AS HT ja selle juhtide suhtes. F.H’l oli kavatsus sõlmida PK firmaga nõude loovutamise leping enda firmaga OÜ L N, mitte J.A -ga CI. 13.06.2011 pidid PK esindajad saabuma Tallinnasse poolt tungivalt soovitatud OÜ läbirääkimistele ´ga. Päev enne PK esindajate saabumist küsis ´lt endale F.H J.A F.H ettemaksuna tasuks 10% AS HT võlgnevusest 2 348 507,11 USD, so 234 850 USD vastutasuks selle eest, et J.A aitab politseiametnikuna F.H´l AS HT võlga tagasi nõuda ning aidata alustada kriminaalmenetlus AS H T ja selle juhtide suhtes. F.H keeldus J.A poolt nõutud 10% nõudest tasuma.