1-12-3537/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-3537 (12231500104 )

Kohtunik Eha Popova

Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi U.F süüdistuses KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav U.F

eluk. Xxx, ik xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 14.10.2002 Tallinna

Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi; 2) 30.09.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 4,7 järg; 3) 31.05.2005

Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 järgi; 4) 07.11.2005 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 4 järgi; 5) 04.02.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi; 6) 22.02.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 4 järgi; 7) 20.04.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi; 8) 19.08.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi; 9) 06.03.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2- 199 lg 2 p 9 järgi; 10) 08.03.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 ; 25 lg 2-200 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 1 aasta 4 kuud vangistust, vabanes 26.03.2012 pärast karistuse kandmist, karistus kustumata

Kaitsja advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5;

311 ja 313

Tunnistada süüdi

järg U.F KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 i ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt U.F-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud.

Kohaldada U.F-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumis eni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 11.04.2012.a.

Välja mõista U.F-ilt riigituludesse sundraha 217,50 eurot. Sundraha tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011

AS SEB Pank viitenumber 2800049777

. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

U.F-i süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud 10-korral varguste eest, viimane oli Harju Maakohtu otsus 08.03.2011 KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 ; § 25 lg 2-200 lg

1 järgi, taas viibides 11.04.2012 kella 17:30 paiku Tallinnas Mustakivi tee 13 asuvas Jysk

Linnen´n Furniture OÜ-le kuuluvas “Jysk ” kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud

võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist Jysk

Linnen´n Furniture OÜ-le kuuluvad 2 voodipesu komplektit üldmaksumusega 119,98 eurot ja

möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni.

Seega U.F , isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 25 lg 2 -199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav U.F tunnistab enda täielikult süüdi ja seletab, et 11.04.2012.a. kella 17.30

paiku Lasnamäe Centrumis JYSK võttis kaks voodipesukomplekti ning läks kaupluse kinnisele terrassile. Märgates, et terrassi laudseinas, mis on kangaga kaetud, olid avad, kust saab voodipesu

väljast poolt välja tirida, pani voodipesukomplektid nende avade juurde. Peale seda väljus

kauplusest. Kui keskusest väljus, läks JYSK terrassi seina juurde, kuhu oli eelnevalt voodipesukomplektid ära peitnud. Ta peeti turvameeste poolt kinni, kui tahtis voodipesukomplekti

välja võtma hakata. Turvamehed toimetasid ta turvaruumi, kutsusid välja politsei ning ta toimetati jaoskonda. Varastas selleks, et kaup ära müüa. /tl 17-20/.

Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

• Jysk Linnen´n Furniture OÜ avaldusega / tl 2 /;

• kinnipeetu üleandmise aktiga / tl 3 /;

• tunnistaja MA ütlustega selle kohta, et olles tööl 11.04.2012.a. kella 17.10 paiku Lasnamäe Centrumis liikus mööda keskust ning korraks sisenes kauplusesse JYSK, kus nägi isikut, kes on

varem keskuses vargusega vahele jäänud. Turvameest nähes väljus noormees kiirustades kaupluse terrassilt, kauplusest ja keskusest. №ormees liikus JYSK välislao äärde ning püüdis

sinna valmispandud kahte voodipesukomplekti, mis olid pandud seina vahele, välja võtta. №ormees peeti turvakontrolli eesmärgil kinni. Kaup oli rikkumata ning see tagastati kauplusele JYSK/ tl 5- 10/-.

• teatisega Karistusregistrist / tl 21-37/;

• 08.03.2011 Harju Maakohtu otsusega / tl 38-42/.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et U.F isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega U.F pani toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. U.F on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Väärteokorras

samuti süstemaatiliselt karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata. Teda ei ole võimalik ega

otstarbekas karistada rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud, kuna U.F

ei oma sissetulekut ning tal puuduvad vahendid rahalise karistuse kandmiseks. Kohus

leiab, et rahalise karistuse kohaldamine U.F-i suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning

sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Tema suhtes on varasemalt korduvalt jäetud mõistetud vangistust täitmisele pööramata, kuid see ei ole mõjutanud U.F kuritegude toimepanemisest loobuma. Arvestades U.F-i isikut, on välitatud tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima,

kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on

varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi

õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-

06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on

mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed

eeldused, mida tuleb alati arvestada. U.F on kriminaalkorras karistatud 10 korda ning väärteokorras 64 korda. Tegemist on narkootikume tarvitava isikuga, kes on korduvalt karistatud NPAS § 15-1 järgi; ta on toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid.

Inkrimineeritava kuriteo pani U.F toime lühikese aja möödumisel eelmise karistuse

kandmiselt vabanemisest. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama.

Varasemad karistused ei ole mõjutanud U.F loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu

kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega, mis ei saa olla alammäära lähedane.

Tsiviilhagi ei ole.

Eha Popova Kohtunik