1-12-3501/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-3501 (12231500102)

Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi

P.T süüdistuses KarS §

199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav P.T

elukoht Xxx, ik xxx, Venemaa kodanik , põhiharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 28.01.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi; 2) 12.03.2009

Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi; 3)

30.05.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi; 4) 17.02.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi; 5) 27.04.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9

järgi vangistusega 45 päeva, KrMS § 238 lg 2 alusel

ärakandmisele 30 päeva vangistust, vabanes 25.05.2011. pärast karistuse kandmist, karistatus kustumata,

Kaitsja advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313

Tunnistada süüdi

järgi ja mõista karistuseks P.T KarS § 199 lg 2 p 9

9 (üheksa)

kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt P.T-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud.

Kohaldada P.T suhtes

kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 10.04.2012.a.

Välja mõista P.T-lt riigituludesse sundraha 217,50 eurot. Sundraha tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011

AS SEB Pank viitenumber 2800049777

. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu

Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista P.T-lt Maxima Eesti OÜ (reg nr 10765896) kasuks 45,90 eurot, Rimi Eesti Food AS (reg nr 10263574) kasuks 71,85 eurot.

Asitõendid – 2 CD plaati – jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

P.T süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 5-l korral, viimane oli Harju Maakohtu otsus 27.04.2011 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, taas viibides

24.10.2011 kella 09.33 paiku Tallinnas, Kalevipoja põik 12 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile

kuuluvas kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 15 pakki kohvi

“Classic Paulig ” üldmaksumusega kokku 71,85 eurot, ning väljus kauplusest kauba eest maksmata, tekitades sellega varalist kahju Rimi Eesti Food AS-ile summas 71,85 eurot.

Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas, viibides

12.03.2012 kella 18.50 paiku Tallinnas, Vikerlase 23 asuvas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses, võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 10 pakki kohvi “Classic Paulig ” üldmaksumusega kokku 45,90 eurot, ning väljus kauplusest kauba eest maksmata, tekitades sellega varalist kahju Maxima Eesti OÜ-le summas 45,90 eurot.

Seega P.T, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav P.T tunnistab enda täielikult süüdi ja seletab, et 24.10.2011.a. kella 09.00 paiku Lasnamäe Rimi Eesti Food AS Säästumarketis võttis 15 pakki kohvi Paulig ning pani kauba endale ostukorvi ning hiljem ladus kauba omale kotti. Peale seda möödus kassadest, jättes kauba eest

maksmata. Teda ei peetud turvatöötaja poolt kinni. Varastas selleks, et kaup ära müüa. 12.03.2012.a. kella 17.50 paiku Lasnamäe Maximas võttis 10 pakki kohvi Paulig ning pani kauba endale ostukorvi ning hiljem ladus kauba omale kotti. Peale seda möödus kassadest, jättes kauba eest maksmata. Teda ei peetud turvatöötaja poolt kinni. Varastas selleks, et kaup ära müüa. /tl 19- 21, 35-37/.

Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on peale süüdistatava omaksvõtvate ütluste täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

24.10.2011 episoodis: Rimi Eesti Food AS-i avaldus / tl 23 /; asitõendi vaatlusprotokoll (CD-plaat) ja fotod / tl 24-28 / ; karistusregistri teatis / tl 39-44 /; 27.04.2011 Harju Maakohtu otsus / tl 45-46/

12.03.2012 episoodis: Maxima Eesti OÜ avaldus / tl 3 /; akt seoses õiguserikkumisega / tl 4-5 /; asitõendi vaatlusprotokoll (CD-plaat) / tl 7-8 /;

tunnistaja Nikolai Iljini ütlused selle kohta, et 12.03.2012.a. oli ta tööl Maxima kaupluses Vikerlase tänaval. Ta vaatas videosalvestusi ja nägi, et müügisaali sisenes tütarlaps, kes võttis 10 pakki kohvi Pulig Classic koguväärtusega 45,90 eurot ning pani need musta kotti. Tütarlaps möödus kassadest kauba eest maksmata / tl 11-13 /;

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et P.T isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi

väheväärtuslike asjade varguse eest, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid

vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega P.T pani toime süstemaatilise varguse ja

tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust

raskendavad asjaolud puuduvad. P.T on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Teda ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud,

kuna P.T ei oma sissetulekut ning tal puuduvad vahendid rahalise karistuse kandmiseks. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine P.T suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga

ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. P.T suhtes on varasemalt kohaldatud KarS § 73 sätteid, kuid ta on katseajal toime pannud uue kuriteo. Arvestades P.T isikut, et ole tema suhtes võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid, kuna sellisel viisil ei ole võimalik mõjutada teda kuritegude toimepanemisest loobuma. Riigikohus on asunud seisukohale,

et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus,

et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude

toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed

eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö

kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga

üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. P.T on

kriminaalkorras karistatud 5 kord ning väärteokorras 12 korda. Tema suhtes on varasemalt kohaldatud KarS 69 sätteid, kuid karistus on pööratud täitmisele, kuna P.T pani toime uue kuriteo. Teda on karistatud NPAS § 15-1 järgi; ta on toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid. Kohtul puudub veendumus, et P.T oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Varasemad karistused ei ole mõjutanud P.T loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada reaalse vangistusega, mis ei saa olla alammäära lähedane.

Maxima Eesti OÜ poolt on seoses vargusega esitatud tsiviilhagi summas 45,90 eurot ja Rimi Eesti Food AS poolt summas 71,85 eurot.. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele

mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue

samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise

määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt

makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju

hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme

harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus leiab, et tsiviilhagid on tõendatud süüdistatava ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokollidega jt kirjalike materjalidega ning kuulubvad rahuldamisele.

Eha Popova Kohtunik