1-10-2667/36 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-10-2667

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-2667 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Paavo Randma, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 5. aprilli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu J.H (J.H) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:

Jätta Tartu Maakohtu 5. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu J.H määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 05.04.2012 määrusega jäeti J.H temale Tartu Maakohtu 26.03.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 26.03.2010 otsusega mõisteti J.H süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 ja § 199

lg 2 p 4,7,8, järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 3 kuud. Karistuse kandmise aja algus on 30.09.2009 ja lõpp 30.12.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri arvamust ning kuulates ära süüdimõistetu, leidis, et J.H tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et J.H on korduvalt karistatud kriminaalkorras, ta ei ole varasematest

karistustest järeldusi teinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. J.H on olnud

varem kriminaalhooldusel, kuid ei ole täitnud kontrollnõudeid, mistõttu on pööratud

- 2 -

karistused täitmisele. Eelnev seab kahtluse alla isiku sobivuse kriminaalhooldusele. Kohtu veendumust süvendab kinnipeetava suhtumine, mida ta väljendas kohtuistungil ja millest järeldub, et ta ei ole teinud mingeid järeldusi ka käesolevast karistusest.

Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on vangistuse ajal kahel korral

karistatud ka distsiplinaarkorras. Rikkumised on küll kerget laadi, kuid taotlemaks enda

ennetähtaegset vabastamist, peaks kinnipeetava käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

J.H palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega.

J.H ei nõustu maakohtu väitega selle kohta, et tema ei ole karistuse kandmise ajal muutunud ega vanglas oldud ajast järeldusi teinud. Vangla iseloomustusest nähtub, et ta on käinud nõustamisel seoses alkoholi tarvitamisega ja osalenud sotsiaalprogrammis XXXX. J.H märgib, et soovib asuda vabanedes tööle ja hakata tasuma haginõudeid ning toetada oma poega. Tal on olemas kindel elukoht ja lähedased, kes teda toetavad kuni tööle asumiseni. Ka vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist. J.H leiab, et kriminaalhooldus aitaks teda paramini sõnakuulekale teele suunata. Vanglas on ta osalenud XXXX, millega on omandatud

tööharjumus. J.H märgib, et talle on karistuse kandmise ajal määratud paar distsiplinaarkaristust, kuid see ei oleks inimlik, kui kuritegeliku taustaga isik satub vanglasse karistust kandma ja ei tee ühtegi viga. Kriminaalhooldusega on tal varem probleeme olnud, aga see ei tähenda J.H arvates seda, et ta seekord vastavaid nõudeid ei täida.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et J.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.

Maakohus on J.H puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud

asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.H näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna J.H on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et

tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud eesmärki - hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada.

Seda kinnitab ka J.H kohta vangla poolt esitatud ja pigem läbivalt negatiivse sisuga

iseloomustus ning ka J.H enda poolt määruskaebuses väidetu. Isik, kes peab distsiplinaarrikkumisi vanglas tavapäraseks ja paratamatuks, ei ole kindlasti paranemise teele asunud.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on J.H haridust kõigest XXXX ning ta ei ole motiveeritud haridusteed jätkama. Kinnipeetaval ei ole vabaduses garanteeritud töökohta ning

madala haridustaseme ja töökogemuse puudumise tõttu osutub töö leidmine tõenäoliselt

- 3 -

vabaduses raskeks. Töö ja legaalse sissetuleku puudumine suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti tuleb oluliseks pidada kinnipeetava hoiakuid. Nähtuvalt iseloomustusest peab J.H kuritegude toimepanemist paratamatuseks ning suhtub kriminaalhooldusesse ükskõikselt, tal puuduvad oskused seaduskuulekaks eluks. J.H on kuriteod pannud toime alkoholijoobes, kuid sellele vaatamata ei näe ta seost alkoholi tarvitamise ja kriminaalse käitumise vahel.

Ringkonnakohus märgib, et eelnimetatu kinnitab veekord seda, et J.H ei ole valmis

käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega vabanema. Vanglakaristuse üheks eesmärgiks on

muuhulgas süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reeglitele mittevastavate hoiakute,

suhtumise ja käitumise muutmine, kuid J.H suhtes ei ole käesolevaks ajaks vangistus

selles osas oma eesmärki täitnud. Ringkonnakohus peab lisaks vajalikuks rõhutada, et süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üheks oluliseks faktoriks on karistuse kandmise ajal õiguspärane käitumine. Ringkonnakohus märgib, et kuna J.H on korduvalt varem kriminaalkorras karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele

sattuda. Siiski ei ole J.H oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus, kuna J.H ei ole oma käitumisega näidanud, et ta on asunud paranemise teele. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda.

Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud.

Eeltoodut arvesse võttes ringkonnakohus leiab, et seaduskuulekusele suunamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et kriminaalhooldus on nende suhtes eesmärgi täitnud. J.H puhul on tegemist

isikuga, kellele kriminaalhooldus preventiivset mõju ei ole avaldanud. Selleks, et

süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3

kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada

tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas Paavo Randma Mati Kartau