1-11-7291/57 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-11-7291

K O H TU M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7291 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. aprilli 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu K.O (K.O) kaitsja advokaat Aivar Kello (Kello) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Tartu Maakohtu 11. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu K.O kaitsja advokaat Aivar Kello määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

In Jure kaudu 19.20 eurot (üheksateist eurot ja kakskümmend senti), sealhulgas käibemaks 3.20 (kolm eurot ja kakskümmend senti), advokaat Aivar Kellole tema poolt K.O-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista K.O-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 19.20 eurot riigituludesse.

4. K.O tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „K.O 1-11- 7291 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

2 Asjaolud

Tartu Maakohtu 11.04.2012 määrusega jäeti K.O talle Tartu Maakohtu 06.01.2012

otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

K.O tunnistati Tartu Maakohtu 06.01.2012 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja

karistuseks mõisteti 11 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele

kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud 28 päeva vangistust. Mõistetud karistust suurendati

KarS § 65 lg 2 alusel K.O-le Tartu Maakohtu 07.09.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 08.02.2011 ja lõpeb 03.05.2013. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve alla avanes kinnipeetaval 20.03.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus leidis, et K.O vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks käesoleval ajal ennatlik. Maakohus märkis K.O positiivselt iseloomustavate asjaoludena vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu ning vangistuses sotsiaalprogrammi XXXX läbimist. Samas

aga pidi maakohus arvestama sellega, et süüdimõistetut on kolmel korral kriminaalkorras ja

korduvalt väärteokorras karistatud. Väärteokorras määratud rahatrahvid on tal enamuses

tasumata. Talle on varasemalt antud võimalus kanda karistust vabaduses katseajaga või

üldkasulikku tööd tehes, viibides seejuures kriminaalhooldusel, kuid sellest hoolimata on ta

oma kuritegelikku käitumist jätkanud ja rikkunud ka kriminaalhoolduse nõudeid. Käesoleva

vangistuse aluseks olev kuritegu on süüdimõistetul samuti toime pandud kriminaalhoolduse ajal.

Maakohus märkis, et kuigi käesolev reaalne vangistus on süüdimõistetul esimene ja seega võiks selle positiivne mõju olla potentsiaalselt tugevam, nähtub materjalidest, et süüdimõistetu on jätkanud kehtestatud reeglite rikkumist ka vangistuses. Tal on vangistusest 4 kehtivat

distsiplinaarrikkumist keelatud esemete omamise eest, mida süüdimõistetu ise nimetas kohtuistungil vaid pisirikkumisteks. Maakohus järeldas eelnevast, et varasemalt mõistetud

karistused ja käesolev vangistus ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning

hoolimata temale antud korduvatest võimalustest ennast positiivselt ja seaduskuulekalt tõestada on ta oma väärkäitumist pidevalt jätkanud, mõtlemata selle tagajärgedele. Eeltoodu

tõttu kahtles maakohus, kas süüdimõistetul oleks ka käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul piisavalt motivatsiooni, et katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid järgida ning edaspidi seaduskuulekalt elada.

Maakohus leidis, et kuna mitmeid kuritegusid on süüdimõistetu pannud toime majandusliku kasu teenimise eesmärgil ning käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul ei ole talle kindlat

töökohta garanteeritud, siis tuleb tema vabastamisjärgset võimalikku ebastabiilset

majanduslikku olukorda lugeda oluliseks uue kuriteo riskifaktoriks. Nimetatud riskifaktorit

suurendab veelgi see, kui süüdimõistetu jätkab vabaduses alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, mis nõuab ilmselt ka mõnevõrra suuremaid väljaminekuid. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu nii alkoholi kui ka narkootikume tarvitanud pikka aega, seejuures alkoholi

tarvitas ta enne vangistust enda sõnul lausa igapäevaselt. Alkoholi tarvitamist on

süüdimõistetu jätkanud ka katseajal. Seega eeldab sõltuvusainetest täielik loobumine isikult

ilmselt olulist motivatsiooni ja enesekontrolli oskust. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu

nüüdseks motiveeritud alkoholist loobuma ning narkootikume ei ole juba mõnda aega

tarvitanud, leidis maakohus siiski alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks ennast ka tegelikult vabaduses piisavalt distsiplineerida, et edaspidi joovastitest täielikult hoiduda.

3

Maakohus märkis, et materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud käesoleva vangistuse

aluseks olevad vargused toime grupis koos teiste isikutega, kellest üks on tema sugulane.

K.O sõnul oli kuritegude initsiaatoriks just tema sugulane, kellega ta on vangistuse ajal

suhtlemist jätkanud. Kuna võib järeldada, et süüdimõistetu võib olla teiste isikute poolt

negatiivselt mõjutatav ning kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetu lähisuguvõsas mitu kriminaalkorras karistatud või alkoholiga liialdavat isikut, siis tuleb nende

poolset võimalikku negatiivset mõjutust maakohtu arvates pidada oluliseks uue kuriteo riskifaktoriks.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist.

Kaitsja märgib, et K.O vanglast ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla olid olemas formaalsed eeldused: vajalik karistusaeg oli vanglas ära kantud ning tehniliselt oli

võimalik paigaldada elektroonilise valve seadet K.O ema elukohta, kuhu K.O soovis vabanemisjärgselt elama asuda. K.O ennetähtaegset vabastamist toetasid nii Tartu Vangla kui ka prokurör.

Kaitsja ei nõustu maakohtu otsustusega jätta K.O vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata, märkides, et K.O küsitlemisel leidis kinnitust, et noormees on positiivse eluhoiakuga. K.O saab aru, mis ta on elus valesti teinud, ning on

valmis ennetähtaegse vabastamise korral oma elukombeid ja hoiakuid muutma. K.O on

nõus tegelema oma alkoholiprobleemiga. Ta soovib asuda ema kodus tegelema

majapidamistöödega ja võimaluse korral asuda tööle kohalikku turbatööstusesse. K.O on vanglas osalenud sotsiaalprogrammis.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

K.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.

3. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et formaalsed eeldused K.O vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla on täidetud. Ainuüksi formaalsete eelduste täitmine aga ei anna alust kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks, kui seda ei toeta KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolud.

3.1. KarS § 76 lg 3 kohaselt on kinnipeetava käitumine vangistuses üheks teguriks, mida

kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada.

Seetõttu on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitut, mille kohaselt on K.O vangistuses oma vigu mõistnud ning on valmis ennetähtaegse vabastamise korral oma

elukombeid ja hoiakuid muutma. Lisaks on K.O vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi XXXX.

4

Kuigi ringkonnakohus hindab nimetatud asjaolusid äärmiselt positiivselt, leiab kohus, et

üksnes nendest ei piisa, et vabastada K.O vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise järelevalve alla. Kuigi K.O on sõnades avaldanud soovi end parandada,

näitavad tema teod vastupidist. Nii omab K.O käesoleval ajal nelja kehtivat

distsiplinaarkaristust. Ringkonnakohtu hinnangul annab korduv vangla sisekorraeeskirjade

rikkumine tunnistust sellest, et K.O ei ole enda käitumist parandanud ega kantud karistusest vajalikke järeldusi teinud. Asjaolu, et kinnipeetav ise hindab distsipliinirikkumisi väheolulisteks, näitab, et K.O ei pea kehtestatud korrast kinnipidamist oluliseks.

Eelnevast lähtuvalt puudub ringkonnakohtul veendumus, et K.O suudaks ennetähtaegse vabanemise korral kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest reeglitest ega paneks toime uusi õigusrikkumisi. Kinnipeetav peab esmalt oma käitumisega vangistuses näitama, et ta on

suuteline alluma kehtestatud korrale ning alles seejärel võib osutuda võimalikuks tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine.

3.2. Ringkonnakohus leiab, et lisaks K.O käitumisele vangistuse kandmise ajal ei

võimalda teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada ka kuriteo toimepanemise asjaolud ja K.O varasem elukäik.

Kuigi K.O kannab reaalset vanglakaristust esmakordselt, on teda kriminaalkorras

karistatud kokku kolmel korral. Esimesel korral karistati K.O joobes juhtimise eest

tingimisi vangistusega. Katseajal aga ilmnes tõsiseid probleeme registreerimiskohustuse

täitmisega, samuti pani K.O toime uued vara- ja rahvatervisevastased kuriteod. Uue

kohtuotsusega karistati K.O vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Üldkasulikku

tööd K.O ei sooritanud ning pani katseajal toime käesoleva karistuse aluseks olevad vargused.

Eelnevast nähtub, et K.O-le on korduvalt antud võimalus end parandada ning kanda

karistust vabaduses. K.O aga ei ole saadud võimalusi kasutanud, mis tekitab

ringkonnakohtus kahtlusi, et uus määratav katseaeg mööduks edukalt. Ringkonnakohtu

seisukohta ei muuda asjaolu, et prokurör ja Tartu Vangla toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus ei ole esitatud arvamustega seotud.

3.3. Ringkonnakohtu hinnangul eksisteerib K.O puhul endiselt uue kuriteo toimepanemise oht tulenevalt tema sõltuvusprobleemist. Ehkki K.O on vangistuses läbinud sõltuvusainete kuritarvitajatele mõeldud sotsiaalprogrammi, ei tähenda see, et ta oleks vabaduses suuteline alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest hoiduma. Siinkohal võtab ringkonnakohus arvesse, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on K.O püüdnud ka varem alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid suutis kaine olla vaid ühe kuu.

Kinnipeetava sõltuvusprobleemiga seondub ka teine oluline uue kuriteo toimepanemise riskitegur, milleks on K.O vähene majanduslik kindlustatus. Nii nähtub vangla koostatud

iseloomustusest, et aasta enne vangistust puudus K.O ametlik sissetulek ning ta elatus

kuritegelikul teel saadud tulust. Ka käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegsel

vabanemisel puudub K.O garanteeritud töökoht, samas ulatuvad tema rahalised

kohustused 2530 euroni. Hariduse ja eriala puudumise tõttu on tema võimalused töökohta leida piiratud. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui K.O õnnestuks leida ametlik töökoht,

seab võimalik alkoholi ja narkootikumide tarvitamise jätkamine kahtluse alla tema võime töökohta hoida.

4. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid

ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks

vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea

ringkonnakohus võimalikuks kohaldada K.O suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada ning seda vaatamata asjaolule, et kinnipeetav viibib vangistuses esmakordselt.

5

5. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

6. Süüdistatava kaitsja on seoses määruskaebuse koostamisega esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotlusest nähtuvalt kulutas kaitsja Tartu Maakohtu 11.04.2012 määrusele määruskaebuse koostamiseks 2 pooltundi. Taotletava tasu suuruseks on märgitud 38.40 eurot, sealhulgas käibemaks 6.40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taoline taotlus on põhjendamatu. Nii ei anna määruskaebuse maht ja selles esile toodud asjaolud alust arvata, et selle koostamiseks on kaitsja kulutanud 2

pooltundi. Määruskaebus sisaldab üksnes maakohtu määruses, vangla iseloomustuses ja

kriminaalhooldaja ettekandes toodud asjaolude refereeringut. Kaitsja pole andnud

kinnipeetavat iseloomustavatele asjaoludele omapoolset hinnangut ega lükanud ümber

maakohtu järeldusi. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus, et kaitsjale kuulub tasumisele tasu 1 pooltunni eest, s.o 19.20 eurot.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Paavo Randma