4-12-1331/5 · 4-12-1331/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.aprillil 2012 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4- -1331 (244012002231) 12 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu tõlk Riina Palmi

Väärteoasi

Urmas

Mäeots KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises

Kohtuväline menetleja

Ida Prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu Menetlusalune isik

Urmas Mäeots (endine D.A), isikukood

xxx Eesti Vabariigi kodanik xxx , , töökoht , elukoht xxx Kinni peetud alates: 02.04.2012 01.54 kell RESOLUTSIOON VTMS § 107 lg 1 p 1 - , § 108 113, § 136 lg 1, § 137 lg 1,2,3, kohus

OTSUSTAS:

Urmas Mäeots süüdi tunnistada KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises, nimelt selles, et 02.04.2012 kella 01.54 paiku viibides Ida- Virumaal xxx linnas xxx juures mootorsõidukis mängima xxx pani muusikat xxx nii olev isik

ei saanud magada ja olid sunnitud võrd valjusti, et kõrval majas xx xx kutsuma politsei.

Mõista Urmas Mäeotsale KarS § 262 alusel karistuseks rahatrahv 20(kakskümmed) trahviühikut summas 80(kaheksakümmend) eurot.

2 KarS 68 lg 2 alusel arvestada karistusaja hulka kinnipidamisaega 02.04.2012 kuni

04.04.2012 kell 01.54 kokku 48 tundi. Lugeda karistus, rahatrahv 80 eurot, kantuks.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru

Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 10.04.2012 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 26.04.2012 Kohtuotsus jõustub 15 päevase tähtaja möödumisel alates päevast, mil kohtuotsus on -

menetlusosaliste le kohtukantseleis kättesaadav, ehk 12.05.2012 juhul, kui ükski menetluspool ei ole kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

U. Mäeotsale on süüdistus esitatud selle fakti kohta, et 02.04.2012 kell 01.54 paiku

Ida-Virumaal xxx asuva maja juures tekitas ma transpordivahendiga müra o eluhoonete läheduses, nimelt viibis sõidukis, kuulas seal valjusti mängivat muusikat nii, et häiris korrusmajas oleva rahu, kes ei saanud öösel magada ja kutsus isiku selle peale politseid.

Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik tunnistas end täielikult süüdi ja

selgitas, et kuna oli purjus, ei saanud ta koju, pidi ööbima sõidukis, pani seal

muusikat mängima ja jäi selle saatel magama. Ta ei ole toime pannud väärtegu tahtlikult, sest tema arvates ei muusika nii korrusmaja elanike mänginud kõvasti, et rahu oleks nii häiritud. Tegemist oli nii rahuliku kui ka diskomuusikaga.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja selgitas, et ta tuli pärast tööpäeva koju, xx xx

nägi, et menetlusaluse isiku auto on pargitud maja juurde, sees ei olnud kedagi ja

muusika mängis. Umbes 3 tundi muusika endiselt mängis ja kell 01.45 paiku

otsustas ta helistada politseisse, sest ta ei saanud rahulikult magada. Tegemist on popmuusikaga, mis ei soodusta kuidagi magamist vaid häirib.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega on tõendatud fakt, et 02.04.2012 kella 01.54 paiku mängis asuva maja juures sõidukis muusika, mis xxx häiris maja nr . Isiku rahu oli häiritud muusika mängimisega xxx elanikku

xx xx öisel ajal ja selliselt, et isik ei saanud puhata pärast tööpäeva, ei saanud magada. Tunnistaja ütlustest nähtub, et rikkumine kestis mitu tundi.

3

Kohus leiab, et öisel ajal mitme tundi kestel sõidukist kostnud disko või - popmuusika on isiku rahu objektiivselt häiriv asjaolu. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1- - 33 11 märkinud „13. KarS § 262 objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu

või avaliku korra muu rikkumine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on alates 18.

septembri 2003. a otsusest väärteoasjas nr 3-1-1-102-03 pidanud avaliku korra rikkumise puhul obligatoorseks, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda rikutakse muul viisil. Avalikena käsitatakse kohti, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2010. a otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-29-10 p-d 7

ja 7.1) või kus eravõim muul põhjusel ei kehti (vangla eluruumide, töökoha ja

tellimust täitva takso osas vt vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. märtsi

1996. a, 10. detsembri 1996. a ja 28. märtsi 2002. a otsuseid kriminaalasjades nr 3-1- 1- - 3-1-1-134- 32 96, nr 96 ja nr

3-1-1- - 28 02).

14. Avaliku korra rikkumisi analüüsides on Riigikohtu kriminaalkolleegium

märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku

olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute

suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 2007. a otsust kriminaalasjas nr ja 30. aprilli 2010. a otsust kriminaalasjas nr

3-1-1-7-07 3-1-1- - 29 10).“ Kohus märgib, et KarS § 15 lg 3 alusel on väärteokorras karistatav nii tahtlikult kui

ka ettevaatamatusest toimepandud tegu. Menetlusaluse isiku väide, et ta ei tegutsenud tahtlikult, et vabasta teda vastutusest väärteokorras. KarS § 18 lg 3

kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

pidanud ette nägema. Kohus leiab, et U. Mäeots pani väärteo toime

ettevaatamatusest. Kohus möönab, et menetlusalune isik

ei teadnud süüteokoosseis et sõidukis mängiv muusika häirib ule vastava asjaolu esinemist (

elanikku), kuigi tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks seda pidanud ette nägema. Kõrvaltvaataja seisukohalt on piisavalt selge, et öisel ajal on valdav osa elanikest puhkavad, magavad ja maja läheduses pargitud sõidukis mängiv

disko- või popmuusika on rahulikku puhkamist ja magamist häiriv asjaolu.

tunnistaja selgitas, et muusika taustaks oli kogu aeg üks ja sama rütm. Kohus

möönab, et sellise muusikaga tekitatakse täiendavat müra efekti, mis häirib und pikemat aega. U. Mäeotsa tegu on õigusvastane, sest teiste isikute rahu rikkumine on seadusega,

nimelt KarS § 262 järgi, keelatud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

4

Kohus leiab, et U. Mäeotsa tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 alusel kui teise isiku rahu rikkumine. Kohus leiab, et puuduvad U. Mäeotsa süüd välistavad asjaolud KarS 2 peatüki 3.

jao mõttes. Asjaolu, et menetlusalune isik viibis alkoholi tarvitamisest tingitud

seisundis, mille tõttu võisid tema võimed ümbrusest aru saama ka häiritud, et

õigusta menetlusaluse isikut, sest ta on ise ennast viinud sellisse seisundisse. KarS § 36 näeb ette, et joobeseisund ei välista süüd.

KARISTUS

KarS § 262 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest

kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. KarS § 48 sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel

kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna seda, et menetlusalune

isik on end süüdi tunnistanud. Karistuse raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistusregistri teatisest (lk 14-18) nähtuvalt on U. Mäeots (endine D.A) 13 kehtivat väärteokaristust. Ta on korduvalt karistatud AS § 70 ja KarS § 262 järgi ehk avaliku korra rikkumise eest. Määratud rahatrahvid valdavas osas tasutud. Isik

on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt. U. Mäeotsa ei ole varem arestiga karistatud.

Karistuse mõistmine on eeskätt tegupõhine. Sellele on Riigikohus osutanud lahendis

3-1-1- - 13.1 43 06: „ Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud

esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise -

aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü. Alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral on

rõhuasetus aga teistsugune karistusõiguse jaoks on sellisel juhul enam tähtis just - täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus.“

U. Mäeots ei ole alaealine, kelle puhul oleks karistuse mõistmisel esikohal tema isik.

Karistamise aluseks on KarS § 56 järgi isiku süü suurus toimepandust.

5 U. Mäeots pani toime KarS § 262 kvalifitseeritava väärteo, millega ei ole tekitatud materiaalset ega füüsilist kahju. Eelkõige tuleb arvesse võtta isiku süülist käitumist-

süüteo iseloomu, mis seisnes selles, et ettevaatamatusest pani isik muusika mängima sellisel viisil, et see häiris ühe elaniku rahu. Kohus leiab, et toimepandud tegu ei ole niivõrd suur, et tingiks isiku vabaduse võtmise. Isiku süü ei ole antud teos

suur. U.

Mäeotsa on võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergema karistusliigi, s.o rahatrahviga.

Ühtlasi peab kohus võimali U. Mäeotsa KarS § 262 ettenähtud kuks karistada sanktsiooni alammäära lähedases määras, s.o 20 trahviühikut ehk summas 80 eurot, mis on kooskõlas ka süü suurusega. Kohus leiab, et on seoses esitatud aresti taotlusega oma rikkumisest aru U. Mäeots

saanud ja püüab edaspidi avaliku korrarikkumisi vältida. Edaspidiste

õigusrikkumiste korral tuleb U. Mäeotsal arvestada, et teda võidakse karistada

suurema rahatrahviga ja rangema sanktsiooniga. U. Mäeots oli väärteokorras kinni peetud VTMS § 44 alusel 02.04.2012 kell01.54.

Kohtuistung lõppes 03.04.2012 kell 15.45. Seega kinnipidamisaeg on U. Mäeotsa kokku 48 tundi, mida tuleb KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka arvestada. 24 tunnile vastab rahatrahvi 10 trahviühikut. Seega tuleb karistus lugeda kantuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu