1-12-3609/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.aprillil 2012.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-12-3609 (12230104868) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Kriminaalasi D.L süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. Prokuröri abi

Marina Kalistratova Süüdistatav D.L

elukoht Xxx, isikukood: xxx,

kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: kesk-

eriharidus, töökoht: töötu; kriminaalkorras karistatud 19-korral, viimati: 20.01.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta, KrMS § 238 lg 2 alusel - 8 kuud, vabanes 13.09.2011 peale karistuse kandmist;

24.01.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9

järgi vangistusega 4 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel - 2 kuud 20 päeva ( ärakandmata osa on 2 kuud 18 päeva), mis asendati ÜKT-

ga 156 tundi, millest ta tegi 26 tundi ( ärakandmata osa on 130 tundi=2 kuud 5 päeva).

Kahtlustatavana kinnipidamine alates 14.04.2012.a. Kaitsja

Leelo Viil RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada D.L KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista D.L ´ ile 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2 KarS § 69 lg 6, 7; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise 24.01.2012.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 (kaks)

kuud 5 (viis) päeva vangistust. Mõista liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 10 (kümme) kuud 5 (viis) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuse viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 14.04.2012.a.

Tõkendina kohaldada D.L suhtes vahistamine. Vahistada D.L kohtusaalis.

Välja mõista D.L ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256

5

lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti

riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „D.L , 1-12-3609 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606

Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777.

Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

D.L-i süüdistatakse selles,

et tema, olles kriminaalkorras karistatud 19-korral varguste eest, viimane oli Harju Maakohtu otsus 24.01.2012 KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi, taas viibides 14.04.2012 kella 17:50 paiku Tallinnas Vesivärava 37 asuvas Selver AS-

ile kuuluvas “Torupilli Selver” kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist Selver AS-ile kuuluvad 3 mõrušokolaadit “Bitter” üldmaksumusega 5,85 eurot, 3 pakki suitsujuustu

üldmaksumusega 10,17 eurot, paki juustu köömnetega maksumusega 1,49 eurot ja paki juustu köömnetega maksumusega 2,08 eurot ja möödus kassadest kauba üldmaksumusega 19,59 eurot eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni.

Seega D.L pani toime KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, so. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi.

D.L süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Selver AS avaldus

nr 28, millest nähtub, et palutakse võtta vastutusele 14.04.2012.a. kell 17:50 kaupluses

Torupilli Selver aadressil Vesivärava 37 õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest

3 avastati Selver AS kuuluvat maksmata kaupa 19,59 euro väärtuses. Kaup mõrušokolaad Bitter 3 tükki üldmaksumusega 5,85 eurot, 3 pakki suitsujuustu üldmaksumusega 10,17 eurot, üks

pakk juustu köömnetega maksumusega 1,49 eurot ja ühe paki juustu köömnetega maksumusega 2,08 eurot. Kaup kokku üldmaksumusega 19,59 eurot /tlk 2/; tunnistaja Sergei

Kozitski ütlused, millest nähtub, et tema oli tööl Torupilli Selveris Vesivärava 37

14.04.2012.a. turvatöötajana ja nägi kuidas meesterahvas (seljas muist jope, jalas sinised

püksid), umbes 40 aastat vana sisenes kaupluse müügisaali kell 17.30 paiku ja läks juustu osakonda. Kell 17.38 meesterahvas võttis riiulilt juustu ja nurgas, kuhu kaamerad ei näe pani

endale põue. Seejärel läks ta kassade suunas ja kell 17.46 väljus müügisaalist kauba eest tahtlikult tasumata summas 19,59 eurot. Turvaruumis asjade ülevaatusel meesterahvas võttis põuest välja 3 pakki suitsujuustu, ühe maksumus 3,39 eurot, 3 tükki šokolaadi Bitter, ühe maksumus 1,95 eurot, juust köömnetega maksumus 1,49 ja juust köömnetega maksumusega 2,08 eurot, mille kohta puudus tšekk. Kaup oli korras /tlk 3/; õigusvastase teo toimepanemise akt millest nähtub, et 14.04.2012.a. kell 17:50 Torupilli Selveris meesterahvas mustas jopes ja

sinistes pükstes, tuli poodi ja kohe läks juustuosakonda, kust võttis juustu ja pani põue,

seejärel läbis kassaliine kauba eest tasumata summas 19,59 eurot. Kaup on korras ja tagastatud kauplusele /tlk 4/; Väljavõtted karistusregistrist ja väärteoasjade ostustest, millest

nähtub, et D.L on varem karistatud kriminaal-ja väärteokorras /tlk 8-21/; 24.01.2012.a. Harju Maakohtu otsus, millega D.L on süüdi mõistetud KarS § 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi /tlk 22-23/; 15.04.2012.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et jõi õlut, oli

alkoholijoobes ja ei mõelnud oma tegudele üle ja sellepärast see juhtuski. Käis reedel kriminaalhooldaja juures, teeb oma üldkasulikku töö tunde. Ja siis jõi ja läks jälle varastama. Võttis kõik need kaubad enda tarbeks ja ei maksnud nende eest. Kaubad pani põue, rumaluse tegi. Tegelikult läks sinna poodi õlut ostma aga püüdis lisaks toidukaupa varastada. Kahetseb.

/tlk 26-29/; kriminaalhooldusametniku Malle A kiri, millest nähtub, et D.L on ajakava nr 1 järgi ära teinud 26 üldkasuliku töö tundi talle määratud 156-st tunnist /tlk 39/ ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav D.L on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi

temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav D.L avaldas kohtueelsel uurimisel puhtsüdamlikku kahetsust ja kohtus

kahetsust, kuid kohus leiab, et D.L kahetsus ei ole siiras. Siiras kahetsus tähendab

seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida.

Samas on D.L jätkanud temale väljakujunenud kuritegelikku käitumist. Kuna

karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on

alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kuigi asjaolu, et isik on varem korduvalt

samalaadseid kuritegusid toime pannud, ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust

(vt Riigikohtu 11.09.2007. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-33-07), sunnib taoline kuritegude süstemaatiline toimepanemine D.L poolt tõsiselt kaaluma, kas avaldatud kahetsus

on ikka siiras.

Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda

põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks

karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada

süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku

omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks

4

arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). D.L

on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule

iseloomustavaks asjaoluks. D.L ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige

isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra

kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada D.L-i edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et D.L-i ei ole võimalik ega otstarbekas

karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna D.L

ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo

toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud D.L suhtes ka põhjusel,

kuna D.L ei oma sissetulekut /t lk. 30, 31/, temale mõistetud eelnevad rahatrahvid

on tasumata /tlk. 8-21/ ning lisaks kuuluvad D.L ´ilt väljamõistmisele ka uued

menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine D.L suhtes oleks

vastuolus kohtupraktikaga. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka

tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. D.L pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja

tegevusmallide kohasel ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei

olnud juhuslik. Kohus leiab, et D.L-i suhtes on võimalik saavutada karistuse

eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades

eelkõige asjaolu, et D.L-i on varem karistatud korduvalt, kuid isik jätkas

kuritegude toimepanemist aja, mil tema karistus oli asendatud üldkasuliku tööga. Isiku

karistuse asendamisel üldkasuliku tööga antakse isikule sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse reaalse täitmisele pööramise. On isiku sisemise distsipliini, õiguskuulekuse ning ka autonoomse otsustusvabaduse küsimus, kas ja millisel määral kasutab

isik talle antud võimalust vältida uue õigusrikkumise toimepanemist. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et D.L ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest.

Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ning vabaduses viibides on D.L jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kohtule

näitab see üheselt, et D.L ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele

pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et D.L karistus võiks olla kergem

kui palus prokurör, arvestades karistuse mõistmisel kahju puudumist ja et tegu jäi

katsestaadiumi. Kohus märgib, et varguste avastamine ja varastatud kauba kauplusele tagastamine ei sõltunud D.L tahtest, mistõttu ei ole asjakohane arvestada karistust

kergendava asjaoluna kuriteoga tekitatud kahju puudumist. Kohus leiab, et D.L suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte

sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust, kuna teda on varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest ja seda lühiajaliste vangistustega / t lk. 22-23/. Kohtu arvates ei anna D.L isikuandmed alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistus mõista sanktsiooni alammääras. Lisaks tuleb märkida, et nähtuvalt kinnipidamisaktis / t lk. 24-25/ oli D.L olemas ka rahalised vahendid,

kuid see ei takistanud D.L-i kuigivõrd käitumast kriminaalõiguslikult

etteheidetaval viisil. Pole õigustatud D.L ootus, et uue kuriteo toimepanemisega

võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Kohus leiab,

et D.L ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest ning

eelnevad karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et D.L pani uue kuriteo toime

vähem kui kolme kuu möödumisel eelmisest kohtuotsusest. Vangistusest vabanemise järel

5

lühikese ajavahemiku järel uue samalaadse kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu

veendumust, et süüdistatav D.L on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks

õiguskorrale. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendit vahistamine, kuna kohtul on

alus arvata, et D.L võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist.

Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud

kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1

sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus

tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. D.L ´ilt

kuulub välja mõistmisele sundraha summas 217 eurot 50 senti, kaitsjatasu osutatud õigusabi

eest kokku 144 eurot. Arvestades D.L varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda.

Kohtunik