1-12-3302/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

25.aprillil 2012a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus

Kohtunik Liina Pohlak

Sekretär Thea Tikenberg

Prokurör Piret Paukštys

Kaitsjad Kätlin Kiudsoo, Oliver Nääs osavõtul Arutas 24.aprillil 2012 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses

AS SECURITAS EESTI

äriregistri kood 10188743 asukoht XXX (seaduslik esindaja juhatuse liige Jaanus P ), Varem kriminaalkorras karistamata Süüdistuses KarS § 400 lg 2 järgi

N.J

äriregistri kood XXX asukoht XXX (seaduslik esindaja juhatuse liige Andres K), Varem kriminaalkorras karistamata Süüdistuses KarS § 400 lg 2- 25 lg 2 järgi

Kohus tuvastas:

N.J /XXX/ süüdistatakse KarS § 400 lg 2 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis seisnes selles, et N.J , kelle huvides tegutsesid juhatuse liikme

Andres K ning nõukogu liige Indrek S, pani toime konkurentsi kahjustavate kokkulepete sõlmimise katseid alljärgnevalt: 1. 2009. aasta oktoobrikuus ja detsembrikuus esitas N.J juhatuse liikme Andres K’i kaudu OÜ-le Turvateenistus Alfastar /10166948/ juhatuse liikme Kirill S ’i isikus ettepaneku kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt kokkuleppega ühinenud ettevõtjal ei ole ilma teise poole

nõusolekuta õigust osutada turvateenuseid kliendile, kellel on olemas kokkuleppes nimetatud turvateenuste ostmiseks leping kokkuleppe teise poolega. Koostöölepingu projekti punktis 4.1 sisaldus alljärgnev tingimus: „Pooltel ei ole ilma kirjaliku nõusolekuta õigust sõlmida valvesüsteemide müügi-, paigaldusja hoolduslepinguid ning valve-, inkassatsioonivõi muid teise Poole huve kahjustavaid turvateenuse lepinguid nende klientidega, kellega ühel Poolel on eelnevalt sõlmitud turvateenuste osutamise leping“; Koostöölepingu projekti punktis 5.4 sisaldus alljärgnev tingimus: „Lepingu p 4.1. rikkumisel on

kahjustatud Poolel õigus nõuda rikkuvalt Poolelt Lepingut rikkuv tegevuse lõpetamist 1 kuu jooksul peale vastavasisulise teate saamist teiselt Poolelt. Kui lepingut rikkunud Pool ei lõpeta p

4.1 rikkuvat tegevust ettenähtud perioodil, on kahjustanud Poolel õigus nõuda leppetrahvi huvide kahjustamise eest, mille suurus on Lepingut rikkuva lepingu maksumus. Pooled on kokku

leppinud, et kuumaksega kestvuslepingute maksumuseks loetakse selliste lepingute 60

(kuuekümne) kuu kuumaksete summa“.

Kuna OÜ Turvateenistus Alfastar ei nõustunud N.J ettepanekuga, jäi konkurentsi kahjustav kokkulepe sõlmimata. Kriminaalasi nr. 1-12-3302

2. 2009 aasta novembrikuus esitas N.J juhatuse liikme Andres K’i kaudu Ivar L’le, kes on

alates 17.03.2010 K-Valve OÜ /11137587, kuni 20.01.2011, alates 20.01.2011 Skarabeus

Julgestusteenistus OÜ/ osanik, alates 22.04.2010 sama ettevõtte juhatuse liige, ettepaneku kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt kokkuleppega ühinenud ettevõtjal ei ole ilma

teise poole nõusolekuta õigust osutada turvateenuseid kliendile, kellel on olemas kokkuleppes nimetatud turvateenuste ostmiseks leping kokkuleppe teise poolega. Koostöölepingu projekti punktis 4.1 sisaldus alljärgnev tingimus: „Pooltel ei ole ilma kirjaliku nõusolekuta õigust sõlmida valvesüsteemide müügi-, paigaldusja hoolduslepinguid ning valve-, inkassatsioonivõi muid teise Poole huve kahjustavaid turvateenuse lepinguid nende klientidega, kellega ühel Poolel on eelnevalt sõlmitud turvateenuste osutamise leping. Lepingu p 4 mõistes

käsitletakse Pooltena järgmisi ettevõtteid: xxxxxxxxx AS, N.J , Skorpioni Julgestusteenistuse AS, Lilto AS“; Koostöölepingu projekti punktis 4.2 sisaldus alljärgnev tingimus: „Pooled on kokku leppinud, et

p 4.1 kirjeldatud mittekonkureerimise kohustus jääb kehtima peale lepingu lõppemist 5 (viie) aasta jooksul, lepingu lõppemise päevast alates“; Koostöölepingu projekti punktis 5.2 sisaldus alljärgnev tingimus: „Lepingu p. 4.5. rikkumisel on

kahjustatud Poolel õigus nõuda rikkuvalt Poolelt Lepingut rikkuva tegevuse lõpetamist 1 kuu jooksul peale vastavasisulise teate saamist teiselt Poolelt. Kui lepingut rikkunud Pool ei lõpeta p 4.1 rikkuvat tegevust ettenähtud perioodil, on kahjustatud Poolel õigus nõuda leppetrahvi huvide

kahjustamise eest, mille suurus on Lepingut rikkuva lepingu maksumus. Pooled on kokku

leppinud, et kuumaksega kestvuslepingute maksumuseks loetakse selliste lepingute 60 (kuuekümne) kuu kuumaksete summa“.

Kuna Ivar L ei nõustunud N.J ettepanekuga, jäi konkurentsi kahjustav kokkulepe sõlmimata.

3. 21.01.2010 esitas N.J nõukogu liikme Indrek S’a kaudu K Grupp Turvateenused OÜ-le /10622346, nüüd USS Security Eesti AS (10622346)/ juhatuse liikme Margus Laasi isikus e-kirjaga ettepaneku kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt kokkuleppega ühinenud ettevõtjal ei ole ilma teise poole nõusolekuta õigust osutada turvateenuseid kliendile, kellel on olemas kokkuleppes nimetatud turvateenuste ostmiseks leping kokkuleppe teise poolega. Koostöölepingu projekti punktis 4.1 sisaldus alljärgnev tingimus: „Pooltel ei ole ilma kirjaliku nõusolekuta õigust sõlmida valvesüsteemide müügi-, paigaldusja hoolduslepinguid ning valve-, inkassatsioonivõi muid teise Poole huve kahjustavaid turvateenuse lepinguid nende klientidega, kellega ühel Poolel on eelnevalt sõlmitud turvateenuste osutamise leping“; Koostöölepingu projekti punktis 5.4 sisaldus alljärgnev tingimus: „Lepingu p 4.1. rikkumisel on

kahjustatud Poolel õigus nõuda rikkuvalt Poolelt Lepingut rikkuv tegevuse lõpetamist 1 kuu jooksul peale vastavasisulise teate saamist teiselt Poolelt. Kui lepingut rikkunud Pool ei lõpeta p

4.1 rikkuvat tegevust ettenähtud perioodil, on kahjustanud Poolel õigus nõuda leppetrahvi huvide kahjustamise eest, mille suurus on Lepingut rikkuva lepingu maksumus. Pooled on kokku

leppinud, et kuumaksega kestvuslepingute maksumuseks loetakse selliste lepingute 60 (kuuekümne) kuu kuumaksete summa“.

Kuna K Grupp Turvateenused OÜ ei nõustunud N.J ettepanekuga, jäi konkurentsi kahjustav kokkulepe sõlmimata.

Eespool nimetatud kokkulepete tulemusena oleksid turvateenuste pakkujad omavahel ära jaganud turvateenuseid ostvaid kliente, piirates klientide vabadust valida ise endale turvateenuste

pakkujat ja turvateenuse pakkuja vabadust pakkuda teise turvateenuse pakkuja klientidele teenuseid, rikkudes sellega konkurentsiseaduse § 4 lõike 1 punktis 3 sätestatut, mille kohaselt on keelatud kaubaturu jagamine. N.Je tegu on kvalifitseeritav KarS § 400 lg 2 – 25 lg 2 järgi (alates 27.02.2010 on N.J tegevus kvalifitseeritav KarS § 400 lg 4 – 25 lg 2 järgi)

AS-i Securitas Eesti /10188743/ süüdistatakse KarS § 400 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et Securitas Eesti AS, kelle huvides tegutses juhatuse liige

Ergo Oolup, sõlmis 24.04.2009 N.J /XXX/ juhatuse liikme Andres K’i isikus

kirjaliku kokkuleppe, milles lepiti kokku, et ühelgi kokkuleppega ühinenud ettevõtjal ei ole ilma

teise poole nõusolekuta õigust osutada turvateenuseid kliendile, kellel on olemas kokkuleppes nimetatud turvateenuste ostmiseks leping kokkuleppe teise poolega.

Koostöölepingu punktis 4.1 sisaldus alljärgnev tingimus: „Pooltel ei ole ilma kirjaliku nõusolekuta õigust sõlmida valvesüsteemide müügi-, paigaldusja hoolduslepinguid ning valve-, inkassatsioonivõi muid teise Poole huve kahjustavaid turvateenuse lepinguid nende klientidega, kellega ühel Poolel on eelnevalt sõlmitud turvateenuste osutamise leping“; Koostöölepingu punktis 5.4 on kokku lepitud: „Lepingu p 4.1. rikkumisel on kahjustatud Poolel

õigus nõuda rikkuvalt Poolelt Lepingut rikkuv tegevuse lõpetamist 1 kuu jooksul peale vastavasisulise teate saamist teiselt Poolelt. Kui lepingut rikkunud Pool ei lõpeta p 4.1 rikkuvat

tegevust ettenähtud perioodil, on kahjustanud Poolel õigus nõuda leppetrahvi huvide

kahjustamise eest, mille suurus on Lepingut rikkuva lepingu maksumus. Pooled on kokku

leppinud, et kuumaksega kestvuslepingute maksumuseks loetakse selliste lepingute 60 (kuuekümne) kuu kuumaksete summa“.

Eespool nimetatud kokkuleppe tulemusena jagasid turvateenuste pakkujad omavahel ära

turvateenuseid ostvaid kliente, piirates klientide vabadust valida ise endale turvateenuste

pakkujat ja turvateenuse pakkuja vabadust pakkuda teise turvateenuse pakkuja klientidele teenuseid, rikkudes sellega konkurentsiseaduse § 4 lõike 1 punktis 3 sätestatut, mille kohaselt on keelatud kaubaturu jagamine.

AS Securitas Eesti tegu on kvalifitseeritav KarS § 400 lg 2 järgi (alates 27.02.2010 on AS Securitas Eesti tegevus kvalifitseeritav KarS § 400 lg 4 järgi

Süüdistatava AS Securitas Eesti süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 03.04.2012 sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab KarS § 400 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest prokurör süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse summas 20 000 eurot.

Süüdistatava N.J, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 05.04.2012 sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab KarS § 400 lg 2- 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 20 000 eurot.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul 10-s võrdses osas s.o 2000 eurot kuus.

KrMS § 179 lg 1p 2 kohaselt kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele sundraha 435 eurot.

Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 249 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada AS Securitas Eesti KarS § 400 lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 20000 eurot

Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 4100064939

Välja mõista AS-lt Securitas Eesti KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot.

Sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank

või Swedbank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule.

Süüdi tunnistada N.J KarS § 400 lg 2 – 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 20 000 eurot. Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata rahaline karistus tasumisel ositi 10 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega N.J poolt tasuda iga kuu 10ndaks kuupäevaks vähemalt 2000 eurot Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 4100064939

Välja mõista N.J KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot.

Sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank

või Swedbank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule.

Välja mõista N.J ja AS-lt Securitas Eesti solidaarselt menetluskulud 94.56 eurot.

Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB

pank või Swedbank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule.

Apellatsiooni saab esitada üksnes kokkuleppemenetlust reguleerivat õigusnormide rikkumise peale ja KrMS § 318 lg 4 toodud alustel. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada

Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud

süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsusega on võimalik tutvuda 25.aprillil 2012 Kohtunik Liina Pohlak