1-12-3819/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-3819

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

20.aprillil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Rina Gontšukova sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja advokaat Eve Laine osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja süüdistatav Jevgeni Spitsa, IK: 35301102713, elukoht: XXXXX, kriminaalja väärteokorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

Jevgeni Spitsat süüdistatakse selles, et tema 19.aprillil 2012.a kella 18:50 paiku juhtis alkoholijoobe seisundis Tartu linnas Tuule tänaval mootorsõidukit Due First registreerimismärgiga XXX (neljarattaline mopeed).

Sellega pani Jevgeni Spitsa toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 19.aprillist 2012.a – 20.aprillini 2012.a, s.o 2 eelvangistuspäeva karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 1 kuu 28 päeva vangistust. Lähtudes KarS § 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus Jevgeni Spitsa suhtes kohaldamata ja mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Jevgeni Spitsa ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Jevgeni Spitsa tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub Jevgeni Spitsalt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et Jevgeni Spitsa suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Jevgeni Spitsa puhul on tegemist 90% ulatuses töövõimetuspensionäriga, kelle ainsaks sissetulekuks on pension 220 eurot. Ta elab koos pensionärist emaga. Seega on alust arvata, et väljamõistetavate menetluskulude täielik tasumine käiks süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Jevgeni Spitsa KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud vangitust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Jevgeni Spitsa eelvangistuses viibitud aeg 19.- 20.aprillil 2012.a, s.o kaks (2) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista üks (1) kuu ja kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Jevgeni Spitsa ei pane kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1. elab kohtu poolt määratud alalises elukohas – 2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; 3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata Jevgeni Spitsa katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata Jevgeni Spitsa katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 alusel välja mõista Jevgeni Spitsalt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ükssada (100) eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend (30) eurot.

Määrata, et Jevgeni Spitsal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik