1-12-3977/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-3977

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

24.aprillil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Margus Lellep kaitsja advokaat Marko Paabumets osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav I.S , elukoht: XXXXX, kriminaalkorras

, IK XXX karistamata, väärteokorras karistatud 1 korral, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

I.S süüdistatakse selles, et tema 21.aprillil 2012.a kella 04.13 paiku juhtis

Tartumaal Elva linnas Valga mnt tänaval sõiduautot Honda Legend reg. nr XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani I.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale

I.S-ile karistuseks rahalise karistuse 60 päevamäära (üks päevamäär on 21.80 eurot), s.o 1308 eurot.

Vastavalt KarS § 66 määrata, et rahalist karistust 60 päevamäära, s.o 1308 eurot riigituludesse, tasub I.S kümnes võrdses osas, s.o 130.80 euro kaupa igakuiselt 10 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist KarS § 50 alusel võtta ära I.S-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

I.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Menetluskuludena kuulub I.S-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse

väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses ning kokkuleppe sõlmimisel osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et arvestades süüdimõistetult väljamõistetavate menetluskulude summat ning

asjaolu, et lisaks tuleb tal kohtuotsuse kohaselt hakata tasuma ka rahalist karistust, on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine süüdimõistetule osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus I.S kuuskümmend (60) päevamäära, s.o üks tuhat kolmsada kaheksa (1308) eurot riigituludesse.

KarS § 66 alusel määrata, et on õigus tasuda rahaline karistus ositi I.S kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates kümne (10) kuu jooksul, tasudes igakuiselt ükssada kolmkümmend (130) eurot 80 senti.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise I.S-ilt õigus kolmeks (3) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud loovutama oma juhiloa I.S Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena I.S

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kakssada seitseteist (217) eurot 50 senti ja kaitsjatasu viiskümmend seitse (57) eurot 60 senti.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa I.S alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne (10) kuu jooksul.

Rahaline karistus tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse

jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele

221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 4100065035. Kohtu poolt määratud rahalise karistuse ositi tasumise tähtaegade mittejärgimisel pööratakse kohtuotsus kogu tasumata rahalise karistuse osas kohtutäituri kaudu sundtäitmisele, millega kaasnevad täitmiskulud.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele

221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest rahaline karistus või kohtukulud tasuti. Väljamõistetud menetluskulude vabatahtlikult tasumata jätmisel kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik